Eesti Looduse fotov�istlus
3/2006



Sealt Metsast
Sajandiga on maakeralt kadunud umbes pooled mangroovimetsadest

leilmsest kliimamuutusest tingitud merepinna tus hvardab hvitada suure osa Vaikse ookeani lunaosa saarte rannajoone mangroovisaludest. Mangroovimetsad kaitsevad rannajoont, vhendades lainete energiat, nad toimivad saastefiltritena ning pakuvad elu- ja sigimispaiku paljudele kaladele.
Mned Vaikse ookeani saared vivad sajandi lpuks kaotada le poole oma mangroovidest. htekokku vib otsa saada 13% Vaikse ookeani saarte mangroovisaludest, selgub RO keskkonnaprogrammi (UNEP) vrskest uurimistst. Selle on koostanud UNEP-i piirkondlik mereprogramm, Vaikse ookeani piirkondliku keskkonnaprogrammi sekretariaat (SPREP), Vaikse ookeani lneosa piirkondlik kalandusnukogu ja veel paarkmmend kohalikku ametit ja organisatsiooni.
Uurimist autorid kinnitavad, et hvinud vi alla kinud mangroovimrgalasid on vimalik taastada. Mangroovide heaolu mjutab otseselt teiste majanduslikult ja bioloogiliselt thtsate kossteemide, sealhulgas korallrahude ja merephja taimestiku kekiku. Mangroovid on oluline puiduallikas kohalikele kogukondadele. Mangrooviniinest valmistatakse kangast ja kalavrku.
Umbes pooled maailma mangroovisaludest on prast 1900. aastat hvinud. Phjuseks peamiselt lageraie krevetikasvanduste rajamiseks. 35% sest kaotusest langeb aga viimase 20 aasta arvele.



UNEP

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet