Eesti Looduse fotov�istlus
3/2006



Sealt Metsast
Sda on hvitanud Liibanoni seedreid

Liibanoni seedrid, piiblist tuntud puud, vivad Iisraeli-Liibanoni konfliktis sootuks otsa saada. ks vheseid paiku, kus piiblipuud kasvavad, on UNESCO biosfrikaitseala Luna-Liibanonis. Sealsed puud on aga jnud Iisraeli pommide alla.
29 540 aakri suurune Shoufi biosfrikaitseala katab viis protsenti kogu Liibanoni pindalast. Kaitseala lheduses asub Bekaa org, mis oli ks Iisraeli peamisi sihtmrke. Kaitsealal kasvab 25% Liibanoni enda territooriumil sirguvaist Liibanoni seedreist.
Arvestades, et omal ajal olid peaaegu kik Liibanoni med kaetud paksude seedrimetsadega, on niigi toimunud tohutu tagasiminek. Nd vivad sja tttu saada surmahoobi viimasedki Liibanoni uhked seedrisalud. htlasi on nende levikut kahandanud pidevalt laienevad klad.
Kaitseala teaduskoordinaatori Nizar Hani kinnitusel pommitas Iisrael kaitseala seetttu, et tahtis purustada Liibanoni-Sria kiirtee, mis kulgeb kaitsealast kigest saja meetri kaugusel. Kaitseala kahjustasid ka sedasama maanteed mda hulgaliselt pagevad sjapgenikud.
Kaitsealal on Lhis-Ida looduskaitse seisukohalt lisuur thtsus. Peale seedrite kaitstakse seal ka piirkonnas haruldasi imetajaid, nagu hunti, metskassi ja vthni. Kokku on kaitsealal 32 metsloomaliiki, kellest 12 on kogu maailmas ohustatud. Linnuliike elutseb kaitsealal 200, taimeliike kasvab 400. Neist 30 on ravimtaimed ja 48 ei leidu kusagil mujal maailmas.



ROHELINE VRAV

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet