Eesti Looduse fotov�istlus
4/2002



Artiklid
Kuidas rajada julukuuse istandikke: NUANDEID JA KOGEMUSI

Julupuu tuuakse tavaliselt oma kodumetsast vi ostetakse. Ostes on raske leida igati rahuldavat puud. Metsa all vi kraavipervel kasvanud kuused on tihti hepoolse vraga vi liiga hredad. Nd on Eestis hakatatud ha vilkamalt ostma ja mma vlismaal kasvatatud julupuid. Kuid samasuguseid kvaliteetseid julupuid viks saada ka Eesti istandikest.

Kasvatada vib mitmesuguseid kuuseja nululiike
Eestis prooviti juba ligi kolmkmmend aastat tagasi kasvatada nrikuuski istandikes. Seitsmekmnendatel aastatel rajasid tolleaegsed metsamajandid nripuuistandusi kokku paarikmnele hektarile. Kuuseistikud pandi kasvama seaduga 1 x 1 meetrit. Seejrel lihtsalt oodati, millal need mgiklblikeks, st. vhemalt pooleteistkmne meetri krgusteks kasvaksid. Mingeid hooldusvtteid ei kasutatud. Paljud istandusteks valitud alad olid kuusele ebasobivad. Peale selle varastati puukesi sna ohtralt. Seeprast otsustati esimeste kogemuste jrel, et nripuuistandikega ei tasu tegelda.
Praegusel ajal on huvi nri- ehk julupuukasvatuse vastu uuesti trganud. Selle phjus on eesktt soov leida kasutust stis pllumaale. Eri ekspertide hinnangul on Eestis 100 000300 000 ha pllumaad, millel pole pllumajanduslikku rakendust. Miks mitte kasvatada osal neist maadest julupuid?
Meie kliimaoludes sobib kige paremini harilik kuusk kui meil looduslikult kasvav liik. Looduses on tal vhe haigusi ning kahjureid, samuti talub ta hsti vra kujundamist. Harilikul kuusel on mitmesuguseid vorme, lhtudes vra tbist, okaste asetusest ja kujust. Fenoloogilistest vormidest on sobivaim hiljapuhkev vorm, sest varapuhkev vorm kannatab tihti hilisklma all.
Kindlasti ahvatlevad ka eri nululiigid: fraseri nulg, hall nulg, jaapani ja siberi nulg. Nululiikide eelis kuuse ees on kindlasti parem okaste psimine puul, eelkige kuivema huga ruumides. Nulutaimi hankides tuleks kindlasti prata suurt thelepanu tema pritolule. Euroopa soosituima julupuu kaukaasia nulu kasvatamine tuleb meil kne alla vaid saartel, kus kliima on selleks sobilikum. Mandriosas vib kaukaasia nulg karmimatel talvedel klmuda lumepiirini. Seeprast vib niteks kuus aastat kenasti sirgunud nulu taim seitsmendal karmil talvel saada suuri klmakahjustusi ning loodetud saak hvib. Kuuseliikidest on dekoratiivsed torkav kuusk, serbia kuusk ning kanada ja must kuusk.

Oluline on valida ige kasvupaik ja kujundada vra
Julupuuistandust planeerides on oluline hinnata mulla sobivust. Sobivad nrgalt happelised keskmise viljakusega saviliiv- ja liivsavi mullad. Kindlasti ei sobi ajutiselt liigniisked, suure huumusesisaldusega mullad. Eri puuliikidel on enesestmistetavalt erisugune nudlus kasvupinna jrele. Kuuske ei tasu kasvatada aladel, kus on hilisklma oht ja ajutiselt liigniisked maad.
Kui ala sobib mullakaardi jrgi, vib alustada planeerimistid. Istanduse rajamisele eelneval sgisel tuleks teha umbrohutrje ning harida maad. Kui piirkonnas on rohkesti ulukeid, peaks ilmselt ehitama aia. Olulisim on siiski istutusmaterjali valik. Kuna meil ei ole seemnevarumisel tehtud valikut puistute kohta, on vimalik kasutada kas puistuseemnest vi seemlaseemnest kasvatatud taimi. Nad erinevad kasvukiiruse poolest; seda saab korrigeerida tagasilikamisega. Istutusklblikud taimed peaksid olema kvaliteetsed, htlase krgusega. Suletud juurekavaga taimi on kergem istutada kui paljasjuurseid. Imporditud taimede puhul tasub kindlasti uurida nende pritolu ning hinnata nende sobivust meie kliimasse. Istutatakse seaduga 11,8 x 11,8 meetrit, olenevalt, kui krgena soovitakse puid ma. Levinuim on seadu 1,2 x 1,2 meetrit; sobivaim istutusaeg on kevad.
Prast istutamist algab vegetatsiooniperioodil heintaimede trje: kas mehaaniline vi keemiliste preparaatide abil. Heintaimed mjutavad puu kasvu, konkureerides mullas sisalduvatele toitainetele. Kui mullas on vhe puutaime kasvuks vajalikke toitaineid, lisatakse neid vetistega. Et saada teada toitainete hulka, peab tegema mulla analsi.
Kui kuusepuu on juba he vi poolteise meetri krgune, tuleks alustada ladvalikust. Kui oksakodarike vahe on liiga suur, ligatakse tagasi latva. Ka liiga pikki klgoksi krbitakse. Vra hakatakse kujundama vajaduse korral. Eelkige peaks teadma, millist kuuske soovitakse: kas kitsa- vi laiavralist. Ligata vib varakevadel vi kesksuvel ning vaid viimase aasta vrseid. Kui kord on juba ligatud, tuleb seda teha edaspidigi. Tagasilikamine on tsine aednikukunst ning enne oma istanduses katsetamist oleks mistlik ktt proovida mne loodusliku kuuse peal. Vrakujundamine tuleb lpetada ks-kaks aastat enne mki.
Kuusk kasvab istanduses mgiklblikuks julupuuks 810 aastaga.
Julupuu mmine on kogu ettevtmise rmiselt vastutusrikas osa.
Lhike mgiperiood eeldab tpseid eelkokkuleppeid mja ja kuuskede kasvataja vahel.

Peeter Rivis jagab kogemusi
Peeter Rivis on ppinud mehaanikainseneriks ja elab Tartus. Ta sai Tartumaal tagasi oma esivanemate maa, kus philiselt olid pllud. Peeter Rivis arvas, et tsist plluharijat temast ei saa. Julupuu istanduse kasuks otsustas ta seeprast, et see nuab sna vhest tjukulu ning tundus huvitava ideena. Kigepealt uuris ta pgusalt, kuidas kasvatatakse julupuid Belgias ja Taanis. Need erinevad kliimaoludelt Eestist ning sealseid kogemusi ei saa otse le vtta, kll aga kasvatusphimtteid.
Nd on Peeter Rivisel juba kolme aasta kogemused. Praegu leiab ta, et tegemist on siiski kllalt tjumahuka ja sna suuri investeeringuid nudva ettevtmisega. Esimesed kuused on istutatud 2000. aastal ning jrgmistel aastatel on istutatud juurde. Praegu on istanduse all kokku kaks hektarit maad. Senini kasvavad pllul vaid erisuguse pritoluga harilikud kuused. Osa julupuu istikuid on prit Taanist, osa Valgevene pritolu Rootsis kasvatatud kuuseistikud ning osa kohalikud taimed. Head ja htlase kasvuga on Valgevenest prit taimed. Kuid paraku pole neil kaunist vlimust, mistttu vga kvaliteetseid julupuid neist vaevalt saab. Ka Taani puudel on ilmnenud ks viga: 2002. aasta kevadel oli palju ladvapungade kahjustusi. Nad paistavad olevat liiga tundlikud siinsete kevadtemperatuuride suhtes. Mnikord teevad neile kahju jrsult saabuvad sgisklmad. Siiski loodab Peeter Rivis, et Taanist prit taimed kasvavad Eesti omadest kiiremini ja omandavad vhese tvaevaga julupuule iseloomuliku kuju. Kige kehvem istutusmaterjal on saadud Eestist. Nende hulgas leidub rohkesti ebahtlase kasvuga vi hoopis juurdekasvuta istikud. RMK Rpina taimlast ostetud taimede kohta eldi, et need sobivat hekiks. Ilmselt olid nad lihtsalt vlja sorteeritud metsa istutamiseks meldud kuusekeste seast. Kuid pllule istutatuna muutus nende iga-aastane juurdekasv vga ebahtlaseks.
Peeter Rivis leidis Interneti vahendusel Soome asjaarmastajate julupuukasvatajate henduse: julupuukasvatajate seltsi. Praegu on ta selle seltsi liige. Retked phjanaabrite istandustesse on andnud kindlust, et seda td tasub siiski jtkata.
Enne taimede istutamist pllule haris ta maad. Kige rohkem tjudu on vaja linud taimede istutamisel ning umbrohutrjel. Seni on Peeter Rivis kasutanud paljasjuurseid taimi ning istutanud ksitsi. Umbrohutrjet on ta teinud trjeainetega, millel nimeks glfosaadid. Praegune tmaht on olnud paras oma perele, nii ei ole lisajudu palgatud. Umbrohutrje on vga suurt tpsust nudev toiming: herbitsiid ei tohi sattuda kuusetaimedele. Seda td polekski saanud vrale usaldada.
Prast esimeste taimede istutamist ala tarastati, sest mberringi on sna avatud maastik ning hulgub palju metskitsi. htaegu arvab Peeter Rivis, et taral on ka teatud pshholoogiline efekt: iga mees enam kuuskede juurde ei tiku. Phjanaabritel olevat tarastatud istandusi siiski vga vhe, kuid Eestis on veidi teistmoodi.
Loomingulisem tegevus kuuse kujundamine julupuuks ehk kujunduslikus on veel ees. Taas tuleb minna phjanaabrite juurde kogemusi omandama.

Millised viksid olla julupuude kasvatamise perspektiivid?
Majandusliku tasuvuse kohta ei julge Peeter Rivis veel ennustusi teha. Investeering on pikaajaline ning eeldab stardikapitali nii taimede ostuks kui ka hooldustdeks. Tegelikke tulemusi neb kmne aasta prast. Plaanis on kasvatada tulevikus peale hariliku kuuse ka serbia kuuske ja torkavat kuuske, nululiikidest aga palsami nulgu ja fraseri ning palsami nulu hbriidi. Taimed tuleks tuua Taanist, sest praegu pole Eesti taimlates neid liike piisavalt saada. Paraku ei ole Taani taimed Eesti kliima jaoks kige sobivamad. Miks ei viks keegi hakata koguma nende liikide seemneid Eestis sirguvatelt puudelt ja kasvatada neist julupuude istikuid?
Omaette ksimus on, kas julupuude kasvatamine kuulub metsanduse, pllumajanduse vi hoopis aianduse valdkonda. Vib-olla tuleks seda tegevust pidada heks aianduse haruks, tpsemini dekoratiivtaimede kasvatamiseks? Niteks Saksamaal kuulubki julupuude kasvatamine aianduse valdkonda. Kuid millised institutsioonid peaksid seda tegevust toetama? Kust saaks tulevane julupuude kasvataja nu ja abi? Kindlasti ei ole otstarbekas, kui iga kasvataja tegutseb omaette katse-eksituse meetodil.
Praegusel ajal vib Eestis julupuuistanduste kogupindala hinnata 3540 hektarile. Mgiikka judnud istandusi meil veel ei ole. Samas pole ka teavet, kui palju Eestis julupuid vajatakse. Hinnanguliselt on vlja pakutud 190 000 puud aastas. Kvaliteetsete julupuude jrele on linnades kindlasti nudlust. Miks muidu ostetakse kllalt kalli hinnaga mujal Euroopas kasvatatud julupuid? Eestis kasvatatud sama kvaliteediga puud viksid hinna poolest nendega kindlasti vistelda.
Vaieldamatu tsiasi on ka see, et julud tulevad meil igal aastal uuesti ja seetttu on vaja ka kenasid julupuid.



Eha Tetlov, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse vaneminsener

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet