Eesti Looduse fotov�istlus
2/2006



artiklid
Metsandusest, prandkultuurist ja kultuuriprandist

Valgamaal asuva Laatre ristimnn
Praegusajal on metsa thendus vrreldes varasemate aegadega tunduvalt muutunud. Viks elda: selleks et mets silitaks ndsel ajal oma metsikuse, peavad metsamehed olema kllaldaselt haritud. Arutluse all on metsa ja kultuuri seosed.

METSANDUSEL ON KULTUURILINE MDE Oleme harjunud nimetama end metsarahvaks, vaevumata tihtipeale mtlemagi, mida see tegelikult thendab. hest kljest rgime me sstva metsanduse arengust, kiidame suurenenud metsasust; teisest kljest on kne all prandkultuuri kaitse metsas, ja kohati juba mets ise kui kultuurinhtus.
Millest siis ikkagi kib jutt? Ei rita anda phjapanevaid definitsioone ega lahterdada asju, mille thenduse le asjatundjadki vaidlevad. Pigem on see katse mtiskleda metsandushariduse rolli le kultuuripildis, eriti uue aktuaalse teema kultuuriprandi hoidmise valguses.
Kultuuri on defineeritud mitmeti, he vimaliku mratluse jrgi on kultuur mitteprilik sotsiaalne mlu; teadmiste, vrtuste ja kitumisnormide kogum. Prandkultuuri on Lembitu Tarang defineerinud kui esivanemate elu ja tegemise jlgi maastikul. Miste prandkultuur prandunud, prandatud, prandiks jetud, prandina saadud kultuur thistab teatud vrtusi, mille on loonud eelnevad plved ja mis hendavad tnapeva minevikuga. Meie ajani silinud prandkultuuri mlestistes kajastub eelnenud plvkondade vaimsus (Tarang 2005).

MIS VAHE ON PRANDKULTUURIL JA KULTUURIPRANDIL? Neid kahte asja on tlgendatud erinevalt. Kalle Elleri arvates on prandkultuur miski, mille on loonud ja prandanud meile esivanemad. Kultuuriprand kui inimkultuuri looming on tema jaoks laiem miste sinna alla mahub ka niteks minarett vi Buddha kuju (Seminari... 2004). Kultuuriprandi varasemad mratlused mistsid prandi all hooneid vi objektide kogumit, tnapevase vaate jrgi on see kultuuri ja looduskeskkonna terviklik kogum, mis on prandatud meile minevikust, mida me mjutame olevikus ning mida me anname edasi tulevikku. Vib elda, et prandkultuuri ja kultuuriprandi misted on segunemas ja piir nende vahel hgustub. Minu jaoks on prandkultuur prandatud teadmiste, vrtuste ja kitumisnormide kogum. See on midagi elusat ja igikestvat; kultuuriprand aga mrk millestki, mis enam ei kordu, olles pigem aineline tundemrk millestki, mis on kibelt ra ehk siis metsanduse puhul niteks metsat jljed, mis ilmselt enam ei kordu , niteks vaigutuslangid, sajandi tormist prit metsaestakaadid, plised metsavahitalud vi ka nende asukohad. Eestlase mttemaailmas thendas mets reala Viivi Luik on elnud, et kui kuskil mni maastik muutub, siis muutub vga suure tenosusega teatava aja jooksul ka selle maastiku keskel elavate inimeste keel ja eluhoiak (Luik, 2002). Seda kinnitab niteks endisaja talupoja keelekasutus. Maailm ja maastik jagunesid tollal kaheks: maa ja mets. Maa oli kodu, oli puumaa, uemaa, karjamaa, koplimaa, aiamaa, kapsamaa, heinamaa ... Maa oli see, kust sai midagi, mida hoiti ja hooldati. Maa oli maastiku kultuuristatud, kodustatud osa, vastand metsale, mis oli maastiku metsik osa. Mets, isegi kodune, kodulhedane mets ei olnud priselt inimese oma, metsas pidi arvestama metsa endaga, titma metsa seadusi. Muidu maksis mets inimesele ktte: eksitas ra, saatis hundid karja, tved loomade ja inimeste peale. Metsas vis olla ja kia, vtta, mis mets andis, aga seda ei tohtinud teha hoolimatult, vgisi. Metsas ja metsaga tuli olla ettevaatlik. Maastiku kultuuristamist, metsa muutumist maaks mrgivad kohanimed, teed ja piirid. Maa on see, mis on mdetud ja piiratud. Metsad-laaned, sood-rabad ei olnud vanasti piiratud ega mdetud, seal polnud ka igeid teid kohanimesid oli vhe. Vib elda, et tegelikult olid suured laaned ja sood esialgu iseendast piirialad: asustamata ja kultuuristamata maastikud asustatud alade vahel (Kaplinski, 2000). Maaviljeluse arenguga taandus mets inimasustusest kaugemale. Suhe metsasse muutus. Mets ei olnud enam plise elatuse andja, ei olnud enam nii intiimne ja lhedane kui eelnenud aastatuhandeil. Nd hlmas see inimese elukeskkonna kaugema vlisringi, mis mneti vaenulikunagi mbritses koduseid plde ja niitusid. Mets asus nd igapevase elu rel, nagu osutab muide ka lnemeresoome sna mets ise, mille algne thendus oli r, serv (Viires, 2000). Vaadates meie talurahvakultuuri etnoloog ja antropoloog Claude Lvi-Straussi moodi, oleks maa cultura ja mets natura. Seda tunnistavad ka srased snad nagu metsik ja metsistuma ja taime- ning loomanimed, nagu metsroos (kibuvits), metskapsas (jnesekapsas), metsviinapuu, metsunapuu, metssirel (pdrakanep). Tiendsna mets osutab sellele, et taim meenutab mnd kultuurtaime, ent on metsik, looduslik. Loodusinimest inimest, kes elab vljaspool kultuuri nimetati metslaseks, metsinimeseks (Kaplinski, 2000). Nii nagu metsale vastandub maa, mida haritakse, on metslase vastandiks haritud inimene. SELLEKS ET METS OLEKS METSIK, PEAVAD METSA - MEHED OLEMA HARITUD kosemiootik Kalevi Kull on igesti mrkinud, et Eestimaa on ige rikas oma elustiku poolest, siin on palju looduslikke kooslusi. Ent mitte mulla ja vee ja pinnavormide mitmekesisus, vi floora ja fauna liigirikkus ise pole meie kultuuriloos olulised, vaid nimelt see, kuidas oleme elanud ja elame praegu nendega hes ja koos (Kull, 2003). Meie metsamehed on aastakmneid, isegi aastasadu elanud metsaga koos, kasvatanud, hoidnud ja hooldanud seda. 20. sajandi lpuks oli Eestis metsa kaks korda nii palju kui sajandi alul. Professor Ivar Etverk on leidnud, et td on tehtud palju ja seeprast oleks aeg loobuda metsa vaatlemisest loodusvarana ja hakata seda pidama prandkultuuri objektiks ning suhtuda sellesse samasuguse pieteeditundega nagu niteks puisniidusse vi rannakarjamaasse (Etverk, 2003). Pieteeditundega kll, aga kas me testi peame vaatlema metsa kui kultuuriprandit, kaduvat objekti, nagu puisniidud, mida me oleme sunnitud eurotoetuste abil taastama? Loodan, et mitte. Eesti maastikulugu on olnud maastiku kultuuristamise ajalugu. Mets on taandunud maa ees ja nii maid kui ka metsi, viimastel aegadel ka soid, on hakatud aina intensiivsemalt kasutama. Jaan Kaplinski arvates neme praegu, kuidas mets tegelikult muutub maaks puuistanduseks vi puuplluks , kuidas mets kaotab oma metsikuse (Kaplinski, 2000). Kultuuri hvimine kib mlu hvitamise, seoste kustutamise teel, on prandkultuuri seminaril elnud Kaul Nurm Eestimaa talupidajate keskliidust (Nurm, 2005). Just mlu silitamise, ajaloolise jrjepidevuse tagamise ja seoste nitamise seisukohast on metsandushariduse roll asendamatu. Tnu paljude plvkondade metsameeste tle on meie metsad silitanud looduslhedase ilme ja liigirikkuse. Kui mlu katkeb ja seosed muutuvad hguseks, lhevad hed ahneks, hakates metsa maaks muutma; teised aga ritavad vra tarkuse najal tule ja rauaga elurikkuse silitamise nimel looduslikkust taastama hakata. Me vime luua lputult elurikkuse silitamise definitsioone, reegleid sstva metsanduse tarvis, kuid mrav on inimeste suhtumine. Mets ei ole mitte ainult ressurss, isegi mitte ainult keskkond, nagu paljudele meeldiks nha. Ta on ka mitmete plvkondade t ja vaev. Mets on meie kultuur ja mlu, mille jtame oma lastele. Ja metsandushariduse lesanne ei peaks olema mitte ainult oskuste ja teadmiste edasiandmine, vaid austuse tekitamine metsa vastu, looduse vastu ldse. Metsandusharidus pole mitte kultuuriprand, mida konserveeritult hoida, vaid pigem prandkultuur, mis peaks edasi kestma. Kui meie metsandusharidus prandkultuurina edasi ei kesta, vib meie mets hel peval muutuda kultuuriprandiks. Kirjandus Etverk, I. 2003. Uus tuul metsanduses looduslikkuse taastamine. Metsamees, 10 (39). Kaplinski, J. 2000. Maad ja metsad enne ja nd. Eesti Mets 12. Kull, K. 2003. Paigarahva snum. Eesti roheline ajalugu. Rohtmets, I. (koost.). Lehed ja thed. MT Loodusajakiri: 8. Luik, V. 2002. Jgevamaa naise juhtum. Postimees, 23.11.2002. Nurm, K. 2005. Peretalu maakultuuriprandi kandja. Eesti maakultuuriprandi olevik ja tulevik. Ambla metsahistu: 1011. Seminari Kultuuriprand ja kaitsealad protokoll. 29.04.2004. http://www.karularahvuspark.ee/files/doc/ KHU/Kultuuri_konseptsioon/seminari_protokoll.pdf Tarang, L. Prandkultuuri mistest ja prandkultuuri jdvustamisest. http://www.hot.ee/letarang/ Parandkultuurimoistest.htm Viires, A. 2000. Puud ja inimesed. Ilmamaa. Tartu: 8.



Veiko Belials, Luua metsanduskooli ppeosakonna juhataja

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet