Eesti Looduse fotov�istlus
2/2006



artiklid
Metsa ilme vajab suuremat thelepanu

Mida arvatakse metsa kui Eesti suurima puhkekeskkonna praegusest ilmest? sjane ksitlus nitas, et eriti rahul ei olda.

KAS MEIE METSAMAASTIKUD ON ILUSAD?
Mnede teadlaste arvates prineb inimeste ndisarusaam ilusast maastikust 17. ja 18. sajandi maastikumaalidelt, kus kunstnikud on kujutanud nn. idealiseeritud maastikku. Eestis on seni kll hoitud metsade bioloogilist mitmekesisust, kuid metsade vline laad ehk visuaalne kvaliteet on jnud tagaplaanile. Maanteedel sites vi looduses puhates hakkavad tihti silma koledad raielangid: korraprased, lessongitud pinnasega lagedad alad, ksikud puud, puurondid, liiga krged knnud ja vedelevad raiejtmed. Kas Eestis ollakse rahul metsade praeguse vljangemisega vi tuleks majandades prata rohkem thelepanu metsa ilmele? Vastuste saamiseks korraldas artikli autor 2006. aasta 11. mrtsil Krikul peetud XIII Kekkose suusasidu raames temaatilise ksitluse.

LIGI POOLED KSITLETUIST POLNUD METSADE ILMEGA RAHUL Ksitlusele vastas 52 suusasidust osavtjat, sealhulgas 30 meest ja 22 naist, kelle vanus ji vahemikku 1553, kuid enamik kuulus siiski vanuserhma 2040 aastat. ldine hinnang metsade ilmele osutus pigem mitterahuldavaks. Viiekmne kahest vastanust 42% pigem ei ole rahul Eesti metsade praeguse vljangemisega. Pigem rahul on 27% vastanuist ja olukorraga on rahul vaid veerand (25%) ksitletuist. Inimeste hinnangu ja vanuse, soo, pritolu ning looduses viibimise tiheduse vahel ei saa suuri erinevusi vlja tuua, tuleb ette vaid vikseid krvalekaldeid. Kige tolerantsemad metsade praeguse olukorra suhtes on 1829 aasta vanused vastajad. Mningane hinnangute erinevus avaldub selles, et mehed on metsade ilmega pigem rahul, ent naised on kriitilisemad ja hindavad metsade seisundit pigem mitterahuldavaks. Ka vikelinna pritolu inimesed ja looduses tihedamini viibijad hindavad olukorda halvemaks kui need, kes on prit suurlinnast ja veedavad looduses harvemini aega. Vastustes ksimusele, miks ollakse vi ei olda rahul Eesti metsade ilmega, mrgiti negatiivset rohkem kui positiivset. Ka mned vastanutest, kes eespool olid vitnud, et on olukorraga pigem rahul vi rahul, on toonud niteid, mis viks siiski teisiti olla. Negatiivsest on kige rohkem nimetatud metsade rmas ja risustatud olekut mainiti, et metsad viksid paremini korras olla. Probleemiks peetakse ka metsade vsastumist, vhest metsade uuendamist ja lohakat raiet. Positiivseks kljeks peetakse asjaolu, et Eestis on metsi veel piisavalt ning htaegu leidub nii puutumatuid kui ka korrastatud metsi. Olenemata sellest, kas metsade praeguse seisuga ollakse rahul vi mitte, olid vastajad peaaegu eranditult nus, et edaspidi tuleks majandades prata rohkem thelepanu metsade ilmele. KSITLETAVATELE NIDATI PILDISEERIAID METSAMAASTIKEST Vastanud pakkusid metsade ilme parandamiseks mitu vimalust. Soovitati teha rohkem ja korrapraselt metsahooldustid, panna senisest enam rhku metsade uuendamisele, suurendada hooldusraiete mahtu, harvendada vsa, krvaldada raie tagajrgi, korrastada teerseid metsaservi ja senisest enam toetada rahaliselt metsaomanike tegevust. Soovitused tunduvad igati mistlikud. Kuidas neid aga tegelikkuses rakendada, seda tuleb eraldi uurida. Ksimustikule oli lisatud pildiseeria, et selgitada vlja, kuidas suusatajatele meeldiksid lahendused, mis autor Kriku suusaradade lhikonna metsa ilme parandamiseks vlja oli pakkunud, ja htlasi kontrollida, kas ksitletute hinnang Eesti metsade ilme kohta peab testi paika. Paluti hinnata piltidel nha olevat. Eelselgituseks niipalju, et alajaotise a fotod on tehtud Kriku suusaradadelt vaadatuna ning alajaotise b fotodel on pakutud vimalikke lahendusi sellesama metsa ilme parandamiseks. Tehtud muudatused fotodel phinevad ldtuntud metsa visuaalse kujundamise printsiipidel. NHTAV VI NHTAMATU RAIELANK? ks esimesi asju, mis metsas silma hakkab, on inimtegevus, eesktt raied. Seeprast on raielankidel vga oluline roll metsa ilmes. Jrgneva pildipaariga tahtiski autor kontrollida inimeste varasemat hinnangut Eesti metsade ilme kohta. Kas ikka eelistatakse looduslikke, n.-. nhtamatuid raielanke, vi ollakse rahul ka praeguse raietegevusega? Fotol 1a on tpiline, korraprase kuju ja vaadet hirivate ksikpuudega tehislik raielank, mis ei sobitu looduslikku keskkonda; fotol 1b on proovitud sedasama raielanki muuta looduslikumaks, et ta haakuks paremini reljeefi ja keskkonnaga. Vastustest selgus, et koguni 92% vastanuist eelistab looduslikuks muudetud raielanki, sealhulgas ka need inimesed, kes on Eesti metsade ilmega pigem rahul vi rahul. See annab veel kord kinnitust, et tepoolest peetakse loodusliku vlimusega raielanki paremaks ja et majandades viks prata praegusest rohkem thelepanu metsa ilmele. Erilisi seoseid eelistuste ja vanuse, soo, pritolu ning looduses viibimise tiheduse vahel esile tuua ei saa, on vaid ksikuid krvalekaldeid. lejnud 8%, kes arvasid, et metsa loomulikust keskkonnast selgesti eristuv raielank on meeldivam, on metsade praeguse ilmega kas pigem rahul vi rahul (llatavalt ei kuulu siia rhma vga rahul oleva hinnangu andjad). Kahjuks pole infot, miks eelistus on just selline. Vib-olla meeldib neile lihtsalt kaos vi nha, kuidas inimene domineerib looduse le, allutades selle oma tahtele, aga phjus vib olla ka milleski muus. Paraku ei suutnud autor olukorda ette nha ega ksida phjendust pildi eelistuse kohta. KORRAPRANE VI KORRAPRATU ISTUTUS? Prast raiet tuleks hoolt kanda, et metsast vetud puude asemele kasvaksid uued. Loodusliku uuenemise vi klvamise puhul neb metsauuendus alati looduslik vlja, kuid istutamisega on asi veidi teine. Korraprane istutus vib ju tunduda ilus, aga sel juhul ei ole see looduslik. Et teada saada, kas inimesed eelistavad loodusliku ilmega vi korraprast istutust, palus autor hinnata kahte pilti. Foto 2a kujutab korraprast paralleelset istutust, mis ei sobi looduslikku keskkonda (istutuse on autor fotole modelleerinud). Fotol 2b aga moodustab jrkjrguline metsauuendus htlase maastikumustri, jttes mulje, nagu oleks tegu loodusliku jrelkasvuga. Seetttu sobib seesugune vaade paremini keskkonda. Ehkki kummagi foto eelistajaid oli hepalju, saab esile tuua vikseid erinevusi hinnangu andja vanuse, soo, pritolu ning looduses viibimise tiheduse alusel. Loodusliku vlimusega istutuse eelistajate seas oli pisut enam 1839 aasta vanuseid, mehi ning suurlinna pritolu inimesi. Ent vanemaealiste, naiste ning vikelinnast ja maapiirkonnast prit inimeste hulgas oli veidi rohkem neid, kes eelistavad korraprast istutust. Vrdvrne tulemus 50 : 50 oli mnevrra llatav, aga hilisemast vestlusest autori ja mne vastaja vahel selgus, et korraprase istutuse eelistajate seas oli nii neid, kellele lihtsalt meeldib korrapra, kui ka neid, kes pidasid seda fotot ilusamaks, kuna sealt ilmneb, et Eestis tepoolest uuendatakse metsa. Siiski vib oletada, et kui foto 2b istutusjrgud oleksid eraldi vlja toodud ja phimtet inimestele paremini selgitatud, oleks tenoliselt peetud paremaks looduslikuma vljangemisega istutust. SULETUD RUUM VI VAATEAKNAD? Metsas kndides vib pris igav hakata, kui ainus, mida ned, on puudega ristatud koridor. Peale igavuse vib see tekitada ka ngistust vi hirmutunnet. Metsa minnakse ju ikka selleks, et olla vrskes hus, nautida loodust ja saada uusi elamusi. Aga mida seal nautida, kui pole vaheldusrikkaid vaateid kikjal ks ja seesama metsalaam. Jrgmise pildipaari eesmrk oligi saada kinnitust, et inimestele on meeleprased metsa ldilmet rikastavad vaated. Kui fotol 3a varjavad kaugele ulatuva vaate vsa ja oksad, siis fotol 3b on vaadet osalise vsaraiega ksjagu avatud, mis toob esile vaadet rikastavad kaug- ja lhiplaanis olevad puistuosad, metsa- ja avamaastiku, paigale omase reljeefi liigendatuse ja efektse pilgupdja metsatuka vaate fookuspunktis. Vastanutest eelistas 90% avatud vaatega fotot 3b. Kuna erilisi seoseid eelistajate vanuse, soo, pritolu ning looduses viibimise tiheduse alusel ei saa esile tuua, vib pris kindlalt vita, et enamikule inimestest meeldib metsas viibides heita aeg-ajalt pilk ka kaugemale: maastikule vi mnele muule huvipakkuvale elemendile. Kahjuks vib selliste vaateakende avatuna hoidmine osutuda probleemiks, kui pole tegu puhkepiirkonnaga. Phjus seisneb sellest, et enamasti pole metsaomanikel selleks tegevuseks kllaldaselt motivatsiooni. Pidev vsaraie on ju kulukas ja materiaalset kasu nimetamisvrselt ei anna. KORISTAMATA VI KORISTATUD RAIELANK? Metsa ldilmet rikuvad peale raielangile jetud ksikpuude ja puurontide ka maas vedelevad raiejtmed. Lamapuitu on kll vaja, et hoida bioloogilist mitmekesisust, kuid seda saaks teha ka metsa ilmet rikkumata. Vi ei pratagi maha jetud oksa- ja palgirisule kuigivrd thelepanu? Fotode 4a ja 4b abil sooviski autor vlja selgitada, kui hirivaks peavad inimesed raielangil vedelevaid raiejtmeid. Fotol 4a on koristamata raielank, kuhu peale peenemate raiejtmete on jetud vedelema ka jmedamad palgijupid. Seevastu fotol 4b on raiejtmed koristatud vi vaataja pilgu eest varjatud. Selle pildipaari puhul on vastanute eelistus vga selge: kik tunnistasid raiejtmetest korrastatud langi meeldivamaks. Olenemata vanusest, soost, pritolust vi looduses viibimise tihedusest langile jetud raiepraht ei meeldi kellelegi. Seega oleks metsa visuaalsuse seisukohast vga oluline koristada raielangilt lemrane risu ning varjata bioloogilise mitmekesisuse hoiuks vajalikud raiejtmed diskreetselt vaataja pilgu eest. Raiejtmed vib ka korralikult kokku koguda ja jtta langi serva pilgupdjaks, kuid eelistatum on siiski nad varjata. See on jllegi lisat metsamajandajale, kuid inimeste eelistus nitab vga selgelt, mida asjast arvatakse. See vike panus muudaks suhtumist Eesti metsade vljangemisse tunduvalt. HEKSA NIPPI, KUIDAS RAIETDEL HOOLITSEDA METSA PAREMA ILME EEST Ksitlusest selgus, et bioloogilise mitmekesisuse hoiu ja puidu saamise krval peaks prama rohkem thelepanu metsade esteetilisele kljele. Ilmselge, et seemne- ja silikpuid ning lamapuitu on raielankidele vaja jtta bioloogilise mitmekesisuse prast. Kuid seda vib teha ka metsa visuaalset kvaliteeti kahjustamata. Mned soovitused metsamajandajale: 1. Raielangi viks teha kujult ebakorraprase, kumerajoonelise, jrgides reljeefi ja kasvukohatpe. Korraprase langi kuju on monotoonne, ebahuvitav ja tehislik, aga ebakorraprane lank tekitab pnevust ja paistab maastikus loomulikum. 2. Langi vib peita n.-. kulisside taha, jttes selle kitsa metsariba varju. Kuid riba ei tohi jtta ka liiga kitsast ja lbipaistvat, sest talvel paistab lehtpuudest kuliss rohkem lbi kui suvel. Vte on eriti oluline teersetes metsaservades, et mitte rikkuda metsa ldilmet. 3. Raielangile viks jtta puuderhmi ja langi keskele vikseid salusid, kaasa arvatud seemne- ja silikpuud, sest selle tttu paistaks lank viksema ja looduslikumana. Kartus jda sel viisil ilma langile jetud puidu tulust on veidi ennatlik: need salud vib raiuda hiljem, kui langile on kasvanud juba uus latiealine puistu. 4. Silikpuud (bioloogiliselt vrtuslikud puud), niteks surnud ja surevad puud, viks varjata puurhmadega. Vi siis vastupidi, tuua nad hoopis esile vaate mitmekesistamise eesmrgil. Sama kehtib ka suuruse, jmeduse, vra, liigi vms. poolest vljapaistvate puude kohta. Kuid liiga suur mitmekesisus mjub hiriva kaosena, seega viks piirduda vaid he-kahe pilgupdjaga, mis ei hakkaks omavahel konkureerima. 5. Vljaveoteed viks rajada nii, et nad lpeksid metsaserval knuga, sest nii jb kokkuveoteest nhtavaks vaid vga vike osa ning raielank ise pilgu eest tielikult varjatuks. 6. Raielanki viks uuendada jrk-jrgult. Niteks alustada vaadeldava ala kaugemast servast vaataja suunas, kusjuures istutusread jrgiksid langiserva looklevat kuju. See tagab langil looduslikuma ilme kiiremini kui korraprane lausistutus. 7. Olulistel vaatealadel asuvates metsades, metsaservades, -teede servades, veekogude kallastel ja muudes srastes kohtades viks vimaluse korral kasutada peale peapuuliigi ka teisi antud kasvukohta sobivaid puuliike. See muudaks ala vaatajale mitmekesisemaks ja huvitavamaks. 8. Viks avada vaateid maastikule ja paigale omaprastele elementidele. Nagu ksitlusest selgus, meeldivad inimestele nn. vaateaknad, mis toidavad meeli pnevuse ja salapraga. Nad saavad heita pilku kaugemale maastikule, kuigi suurem osa mbrusest jb nende pilgu eest siiski varjatuks. 9. Raiejtmed viks vaataja pilgu eest krvaldada. Mida suurem on raiesmik ja mida lhemal on see vaatlejale, seda vhem raiejtmeid viks nhtavale jtta. Jtmed tuleks paigutada puudesalude ja -rhmade taha varju vi teatud puhkudel koguda hoopis valli, mis oskusliku kujundamise korral vib olla pilgupdja. Selline metsa kujundamine ei peaks olema range lisakohustus. Ehkki nende soovituste jrgimine raietdel ei tohiks nuda suuri lisakulutusi. Vastutasuks saaksime aga mrksa ngusama ilmega metsamaastikud.



Maigi Jgi, Eesti maalikooli maastikuarhitektuuri magistrant

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet