Eesti Looduse fotov�istlus
2/2006



artiklid
RMK edendab koolilaste metsateadlikkust

Tiina Neljandik loodusppeprogrammi juhendamas.
ks RMK eesmrke on edendada metsa- ja loodusteadlikkust. Tutvustatakse metsaloodust, metsa majandamist ja metsanduslikku prandit ning kujundatakse sstlikke vrtushinnanguid.

RMK LOODUSKESKUSTE EESMRK LHENDADA INIMESTELE METSALOODUST JA METSANDUST
Viimase aasta jooksul on palju rgitud keskkonna- ning loodushariduse olulisusest ja uesppest. Teema aktuaalsust on rhutanud ka sstvat arengut toetava hariduse kontseptsiooni valmimine eelmise aasta lpul (http://www.envir.ee/89176). Krvaltvaatajale on jnud ehk mulje, et uespe ja loodusharidus on midagi tiesti uut. Tegelikult see pris nii ei ole. Entusiastlikud petajad ja organisatsioonid on Eestis kaua aastaid jaganud teadmisi looduse kohta, viies nii lapsi kui ka tiskasvanuid loodusesse praktilisi kogemusi omandama

RMK alustas loodusharidusliku tegevusega
1990. aastate lpus. Tegevust alustasid esimesed loodusmajad ning valmisid esimesed looduspperajad. Praegu on RMK-l seitse looduskeskust: Aegviidu, Nva, Mustjala, Kabli, Phni, Kiidjrve ja Kauksi, peale selle Sagadi looduskool ning loodustuba Viimsis. Sellel ja jrgmisel aastal valmivad Saare loodusmaja Jgevamaal ning Ristna looduskeskus Hiiumaal. Looduskeskuste siht on lhendada inimest ja metsaloodust ning selgitada metsamajanduslikku tegevust mistmaks, et hdlauseis Mine metsa! ja Hoia metsa! kajastuvad vrtushinnangud kivad ksikes. Seda tehakse loodusppeprogrammide, teabematerjalide, ekspositsioonide- nituste ja teemapevade abil. Enamikus looduskeskustes on suvel ka teabepunktid, mis jagavad infot RMK puhkealade vimaluste kohta. Eelmisel aastal osales RMK looduskeskuste ppeprogrammides ja ritustel 15 300 inimest. Mitmesugustest konkurssidest vttis osa 6220 pilast. Kokku korraldati 464 kampaaniaprogrammi. Tnavu on plaanis ldhariduskoolidele korraldada veidi le 420 hooajalise kampaaniaprogrammi. Selle aasta kevadkampaania programmid olid niteks: Kes elab metsa sees, Puudest algab mets, Mets kui apteek, Aasta puu ja aasta lind, Valgus ratab kevade, Lhme metsa majandama, Looduse masinavrk jne. Peale selle plaanitakse teha ligi 150 tasulist loodusppeprogrammi, milles osalemiseks taotlevad petajad ldjuhul raha KIK-ilt. LOODUSHARIDUS ON SSTEMATISEERITUD ESITLUSVIISIDE JA TEEMADE JRGI Metsa- ja loodusteadlikkuse edendamine on seotud selliste mistetega nagu loodusharidus, keskkonnaharidus, sstev areng. Need misted omakorda kajastuvad paljudes riiklikes dokumentides: sstva arengu seadus, keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava, ppekava, Lnemere piirkonna Agenda 21 haridusprogramm jt., peale selle eelmisel aastal valminud sstvat arengut toetava hariduse kontseptsioon. Vttes aluseks riigi huvid, ldhariduskoolide jrjest kasvava vajaduse praktilise loodushariduse jrele ning organisatsioonisisese loomuliku arengu, kis eelmisel aastal RMK-s koos vastav trhm, et muuta metsa- ja loodusteadlikkuse edendamine thusamaks. Trhma tegevuse lppsiht oli luua phimtete kogum, mille abil saaks vlja ttada metsalooduse tundmappimise, metsa majandamise ja metsandusliku prandi tutvustamise esitlusviisid RMK-s. Esitlusviiside all on meldud ekspositsioone, radasid, loodusppeprogramme ja trkiseid. Phimtted ttati vlja helt poolt RMK kui metsa majandaja ja kaitsja eesmrke ning kohustusi silmas pidades ja teiselt poolt riiklikku ppekava toetades, arvestades (riigi)metsa rolli praktilise loodushariduse tugipunktina. Mrati kindlaks sihtrhmad (koolieelikud; kooliealised lapsed: 1.4. klass, 5.8. klass ja 9.12. klass; tiskasvanud) ning ldteemade jaotused: metsaloodus ja selle kaitse; metsa majandamine ja puidu kasutamine; mets ja kultuur, metsaannid, rekreatsioon. Snastati ka alamteemad: Metsaloodus ja selle kaitse Metsad ja nende olemus Metsade kaitse Looduses kitumine Metsamajandus ja puidu kasutamine ldine temaatika Metsa uuendamine Metsa kasvatamine Metsa kasutamine Metsakaitse Mets ja kultuur, metsaannid, rekreatsioon Jahindus Korilus Puhkus metsas Prandkultuur TEEMAD SEOTI OMAKORDA VASTAVATE EARHMADE TEADMISTE JA OSKUSTEGA, MIDA SAAVUTADA TAHETAKSE Phimtted ja ssteemsus aitavad kll loodusppeprogramme arendada ning tulevasi programme vlja ttada, kuid oluline on ka juhendajate kogemus ja vljape. Seetttu koolitatakse jrjepidevalt RMK loodusppeprogrammide juhendajaid. Praktilises ts tuleb pidevalt silmas pidada, et laste ja tiskasvanute ettevalmistus on erinev. Samuti ei tohiks teooria lmmatada praktilist tegevust. Metsa ju tullaksegi omandama praktilisi kogemusi, niteks: kuidas ise puud mta ja selle vanust mrata, retkel kompassi abil alguspunkti tagasi minna, loomajlgi otsida vi jljekaartide abil jlje omanik selgeks teha. ERI VANUSEGA LAPSI PETATAKSE ERINEVALT Looduskeskkonda ning eri vanuserhmadega ttamise erinevusi silmas pidades peatus trhm didaktilistel phimtetel, millest juhendajad saavad lhtuda. Kokkuvtlikult vib elda, et eelkooliea ja algklasside puhul mngib suurt rolli kogemuslik ja tunnetuslik tegevus eesktt keskkonnamngud. pikeskkond peab mjuma innustavalt ja turvaliselt, et laps tahaks ja julgeks edaspidigi metsa tulla. Praktiseerida tuleb vaatlus- ja kirjeldusoskust ning harjutada nhtust ja kogetust jrelduste tegemist. 5.8. klassi puhul muutub olulisemaks uute ning vanade teadmiste faktiline pool ja pitu kinnistamine praktika kaudu. Looduse vaatlemise loomulik osa peab olema jrelduste tegemine. Peab arvestama, et suunavad teadmised vivad panna aluse pikemaajalisele harrastusele vi huvile, kuid samas ei tohi faktide ja loodusvaatluste krvalt kaduda mngulisus ja elamuslikkus, mis annab energiat. 9.12. klassi puhul on thtis teadmisi kinnistada ja htlasi svendada teemade ring laieneb seoste loomise ning looduse mitmekesisuse mistmise kaudu. Iseseisva t osakaal suureneb, niteks tuleb leida praktilisi vimalusi, kuidas teavet kasutada, sh. kutsevalikul ja edasistes pingutes. Jllegi ei tohi puududa aktiivse puhkuse moment, mis annab vimaluse koolit pingetest eemalduda. MIKS ON THELEPANU JUST KOOLILASTEL? Loodushariduse edendamise vimaluste pakkumine koolidele annab vimaluse kasvatada uut, loodushoidlikumat ja metsateadlikumat plvkonda. Laps pib kige paremini isiklike kogemuste najal. See mjutab tema arengut ehk kige enam. Loodusprogrammide raames kogeb laps vljas olekut ja keskkonda, vahetut loodust. Ta adub, mis on puhketegevus, areng ja ppimine, vrtushinnangute ja elustiili kujundamine, vaimne ja emotsionaalne suhtlemine, vrtustab rhma liikmeks olemist ja koostd (matkarhm, histegevus) jne. Nnda ei edendata mitte ksnes metsaega loodusteadlikkust, vaid htlasi kujundatakse lapsi kui hiskonna liikmeid ja isiksusi. On sna tavaline, et looduskeskuses kooli eestvttel kinud laps tuleb jrgmisel korral juba koos vanematega ning teeb neile seal ise ringkigu. Pole harv ka juhus, kus l o o d u s k e s k u s e ppeprogrammi omandanud laps loeb oma vanaisale- vanaemale moraali, mida vib lkkes pletada ja mida mitte. TEHAKSE KOOSTD PETAJATEGA Praktiline loodusppeprogramm kinnistab koolis pitavat vi tiendab seda uute teadmistega valdkondades, mida koolis pole vimalik metsalooduse vi -majandamise kohta ppida. Selgitamaks koolide vajadusi seoses praktilise loodusppega metsas ning uurimaks, missugusele vanuserhmale millist tegevust pakkuda, on korraldatud paar petajate marlauda. Nende tulemusena on selgunud, et petajad vajavad eelkige praktilisi materjale, kuidas hte vi teist pperada kasutada ning ppekavadega siduda, et ppepev metsas oleks phjendatud ja vajalikud teadmised saaksid omandatud. Teiseks tunnevad petajad puudust meetoditest ja vahenditest, mille abil looduspet korraldada. marlaudadel ilmnenud vajaduste phjal on Tallinna algklasside- ja ainepetajatele korraldatud Tallinna mbruse puhkealal ppepevi, et nad oleksid vimelised iseseisvalt RMK looduspperadasid kasutama ning nn. uespet korraldama. Tallinn valiti peamiselt koolide ja laste rohkuse ning loodusvarude piiratuse tttu. RMK kodulehel on petajatele les pandud lisamaterjalid iseseisva juhendamise jaoks. Need sisaldavad pperadade kaarte ja kirjeldusi ning tlehtede nidisvariante. Samuti vimaldab loodusppeprogramm integreerida eri ppeaineid, sest programm ei koosne ju ainult looduspetusest: osiseid on emakeelest, hiskonnapetusest, matemaatikast, ajaloost, kehalisest kasvatusest, geograafiast, kunstipetusest jm. Paljud lapsed ei tea, mida thendab sna metsnik; kui palju toodi vanaemale puid, kui eldi, et kuus ruumi; et puuseentest saab isegi aknaruloosid teha; et palkmajast suvekodu on vimalik ainult tnu metsa aastakmneid kestvale jrjepidevale hooldusele, mis lpeb metsaraiega. Klassiruumis viks sellise jutu peale haigutada, kuid ise kohal olles, seda kike praktiliselt kogedes ja vimaluse korral ise tehes jb pitu meelde. Kuidas suudetakse metsaretkel hendada eri ppeaineid, oleneb oskustest ja teadmistest. petajatele on see kahtlemata huvitav proovikivi. Kige keerulisem on igapevarutiinist vlja tulla ja nha asju teise nurga alt.



Helen Luks, RMK puhkemajanduse osakonna projektijuht

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet