Eesti Looduse fotov�istlus
2/2006



artiklid
Enneolematu raskirste Kanada mnnikutes

Vaade kahjustatud metsadele helikopterilt.
Kanada metsandus seisab silmitsi oma ajaloo suurima putukarstega. Katastroofi phjustaja on mestiku-mnnirask. Putuka levik jtkub. Ulatuslik metsade hvimine toob tenoliselt kaasa ka olulisi koloogilisi ja majanduslikke muutusi.

PUNETAVAID MNNIKUID SEIRAMAS
Kui sitsin 2005. aasta juulis Briti Columbiasse rahvusvahelisele metsaentomoloogide konverentsile, viidi meid vaatama ka sealseis metsades mllavat ajaloo kige ulatuslikumat putukarstet. Vimsad metsaveoautod keerutasid teedel les tolmupilvi, mis hljusid teersete raiestike kohal. he masina tolmusambad polnud veel judnud taamal punavate (just punavate, mitte rohetavate vi sinavate!) mnnimetsade taustal hajuda, kui kordus sama jrgmise metsaveohiiglase mda sites. Kis laiaulatuslik hvinud metsa koristamine. Psteaktsiooniga loodeti saada ktte veel kasutusklblikku puitu. Sanitaarvi trjeraietega oldi lootusetult hiljaks jdud. Punetavate, s.t. juba hukkunud mnnikute pindala letas 2005. aastal 8,7 miljonit hektarit, kuid kahjustuste tegelik ulatus oli juba siis veelgi suurem, sest jooksval aastal raskite asustatud puud on alles rohelised ega paista seirajatele eemalt silma.

BRITI COLUMBIAS ON METSANDUS MAJANDUSE ALUSTALASID Selle provintsi territooriumist on metsaga kaetud 2/3 ehk umbes 60 miljonit hektarit. See ala on suurem kui Hispaania ja Portugal kokku. Metsades kasvab 40 kohalikku puuliiki, sh. rannikualal hiigelmtmeid saavutav hiigelelupuu (Thuja plicata), lunaosa kuival sisemaal kasvav kollane mnd (Pinus ponderosa), mgistes piirkondades levinud Engelmanni kuusk (Picea engelmannii) ning kogu provintsis levinud ja majanduslikult thtsaim liik keerdmnd (Pinus contorta). Valdav osa (95%) metsamaast on riigi hallata. Siin on palju (25 mln. ha) plismetsa, mille vanuse alampiir rannikualal on 250 aastat. Sisemaal, kus puude looduslik eluiga on lhem ja metsaplengud sagedasemad, on puistute vanus tihti 120140 aastat. Ligi 12 miljonit hektarit on kaitsealuseid alasid; lisanduvad alad, mille majandamisel peetakse silmas eelkige mittepuidulisi loodusvrtusi ja puhkemajanduslikke eesmrke. le poole metsadest (35 mln. ha) on sellised, mida ilmselt looduskaitselistel ja majanduslikel kaalutlustel kunagi ei raiuta. Teisalt on Briti Columbia metsadel suur majanduslik ja sotsiaalne thtsus. Metsandus on selle provintsi alustalasid. Kuigi metsasektori osakaal on viimastel kmnenditel vhenenud, annab see 15% provintsi ldisest thivest. Puidutstus on thtsamaid majandusharusid ja puidutooted oluline ekspordiartikkel. Metsasektor pakub td le 200 000 inimesele, metsast saadav tulu aitab katta tervishoiu- ja hariduskulutusi. Keerdmnd on Briti Columbia metsades majanduslikult thtsaim puuliik. Putukarste on aga tabanud just seda puuliiki. 2005. aastal hinnati raskikahjustuste tttu hukkunud puistute tagavara 411 miljoni kuupmeetrini, mis letab ligi kuus korda provintsi aastase raiemahu. Mnes piirkonnas letas raskite tttu hukkunud puistute tagavara isegi 23 korda senise aastase raiemahu. Pindalalt on numbrid veelgi mjusamad: kahjustatud puistutest jaguks senise htlase aastase raiepindala korral 40 aastaks. See pole aga veel kik raskikahjustus jtkub ja selle kulminatsiooni prognoositakse tnavuseks aastaks. Prognooside jrgi hukkub raskiepideemia jtkudes 8095% Briti Columbia raiekpsetest keerdmnnipuistutest. PEATEGELANE ON MESTIKU-MNNIRASK Kanada metsades vallandunud katastroofi on phjustanud pisikene putukas Dendroctonus ponderosae. Kohalikud kutsuvad teda mountain pine beetle. Eestikeelset ametlikku nime tal seni veel pole, kuid see viks olla mestiku-mnnirask. Meie metsades vib nha ta lhisugulast, samasse perekonda kuuluvat hiidraskit (Dendroctonus micans), kes kuulub maailma suurimate okaspuudel levivate raskite hulka. Mestiku-mnnirask on hiidraskist veidi viksem, 56 (47,5) mm pikkune tumepruun kuni must mardikas. Liik vib asustada mitmesuguseid Phja-Ameerikas kasvavaid mnniliike, kuid tema eelistatuim toidupuu on keerdmnd, eriti selle sisemaal kasvav teisend (Pinus contorta var. latifolia). See raskiliik vib asustada ka meil kasvavat ja Ameerikasse introdutseeritud harilikku mndi (P. sylvestris). Puude vastupanu letamiseks on mestiku-mnniraskil kaks strateegiat. Esiteks eritavad nad liigikaaslasi ligi meelitavaid lhnaaineid agregatsiooniferomoone. Kutse peale rndab siis hte puud tihti kuni tuhatkond mardikat. Teiseks viivad raskid puitu puidusinetust phjustavate seente (Ophiostoma clavigerum, O. montium) eoseid, mis arenedes on suutelised lbistama rakuseinu, hirides nii puude transpiratsiooni ning takistades vaigu teket ja eritumist. Mestiku-mnnirask on Kanada lne- ja USA loodeosa olulisemaid metsakahjureid, kelle epideemilisi hulgisigimisi sealsetes mnnimetsades on registreeritud alates 1894. aastast. ks varasemaid suurimaid kahjustuspuhanguid oli Briti Columbias aastail 19301936, kuid siis piirdus kahjustatud pindala 650 000 hektariga. raski arvukus tusis mrgatavalt ka 1980. aastate algul, kuid 1984.1985. aasta klmad talved tegid sellele jrsu lpu. RASKIKAHJUSTUSED ON PAISUNUD EPIDEEMIAKS ALATES 1999. AASTAST Esimesi mrke mnniraski arvukuse tusu kohta theldati Briti Columbias juba 1990. aastate keskel. 1999. aastal hinnati kahjustuskollete pindala 164 567 hektarile ja sealt edasi algas juba pidurdamatu ja epideemia mtmeid omandav hulgisigimine. 2005. aasta seire andmeil oli kahjustuspuhang haaranud 8 736 000 hektarit. Seejuures on arvesse vetud ksnes alad, kus leidus punase vraga, st. eelmisel, 2004. aastal raskite asustatud ja ndseks juba hukkunud puid. Vrske raskikahjustusega puud on alles rohelised ega ole kaugseirel jlgitavad nende vra vrvub punakaspruuniks alles jrgmisel suvel. Tugevasti kahjustatud mnnimetsi, kus mdunud aastal hukkus le 50% puudest, oli 784 000 ha. Suurtel aladel on mestiku-mnnirask hukutanud kik puud, kuid raskite rnnak veel asustamata puudele ja jrjest noorematesse metsadesse jtkub. Ka 2005. aasta suvi oli putukate lendluseks ja levikuks igati soodne, mistttu nd vib raskirste olla haaranud juba le 10 miljoni hektari. raskite arvukus on aasta-aastalt kasvanud ja on praegu uskumatult suur. Hinnanguliselt otsis 2005. aastal uut elupaika kasvavates mnnipuudes 1,13 triljonit raskit ehk ligikaudu 250 000 raskit iga Briti Columbia elaniku kohta. Ehkki suurimat kahju phjustab D. ponderosae praegu Kanadas, on selle raskiliigi hulgisigimine epideemilisel tasemel ka USA lnepoolsetes osariikides. Kui 1997. aastal registreeriti USA metsaameti (Forest Service) andmeil 12 osariigis (Washingtonist ja Montanast Californiani) kahjustusalasid kokku 560 000 hektaril, siis 2004. aastaks letas hukkunud puistute pindala juba 3,5 miljonit hektarit. KAHJUSTUSPUHANGU THTSAIMAD PHJUSED: VANADE MNNIKUTE OSAKAALU KASV JA KLIIMA SOOJENEMINE Keerdmnni kui raski olulisima toiduallika puistute pindala on Briti Columbias alates 1910. aastast kolmekordistunud. Looduslike hiringute, eelkige metsaplengute arvu ja ulatuse vhenemine viimastel aastakmnetel on vimaldanud varasemate ulatuslike metsaplengute jrel tekkinud mnnipuistutel juda soliidsesse, raskile sobivasse ikka. Teiselt poolt on raskite sigimist soodustanud kliima soojenemine. raskitugud on snagi klmakindlad, kuid 40-kraadist pakast sdatalvel vi le 25-kraadist klma kevadel vi sgisel nad le elada ei suuda. Viimastel aastatel pole aga Briti Columbia kesk- ja lunaosa sisemaal nii madalaid temperatuure olnud. Epideemia puhkemise lisaphjuseks on peetud vhest trjet putukarste algusaastatel. Niteks kuuse-kooreraski trjeks on asustatud puude vljaraie vimalik ainult lhikesel ajavahemikul mais-juunis, aga mestiku-mnniraski trjeks sobib hsti ka talvine aeg. Kui asustatud puud oleks esimestel talvedel kohe vlja raiutud, oleks see tenoliselt sstnud hulga vanu mnnimetsi. Vimalus jeti aga kasutamata ja hiljem vljus rste inimese kontrolli alt. Praegu jb le vaid oodata, et looduslikud tegurid panevad raskite sigimisele piiri vi ammenduvad neile sobivad toiduvarud. Valitsuse eraldatud miljonid dollarid ja le 80 kimasoleva uurimisprojekti annavad vaid vimaluse hinnata selle hiiglasliku putukarste tagajrgi ja koostada edaspidiseks koloogia ja majanduse arengu mudeleid. RASKIEPIDEEMIAL ON ULATUSLIKUD KOLOOGILISED JA SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD TAGAJRJED koloogilises plaanis on nii mastaapse raskiepideemia puhul tegemist ulatusliku loodusliku hiringuga, mis muudab mrgatavalt piirkonna keskkonnaolusid ja mjutab sealset elustikku. Tekivad kaht tpi piirkonnad: hukkunud metsaga alad ja raiestikud. Esimesel juhul lisanduvad kuivanud metsaga aladele tenoliselt ulatuslikud metsaplengud, mis ldiselt veelgi htlustavad piirkonna loodusolusid. Nagu suurtele hiringutele omane, vheneb lppkokkuvttes antud piirkonna bioloogiline mitmekesisus Kuivanud puud pakuvad esialgu lisoodsaid sigimistingimusi kslobiontsetele putukatele ja nende looduslikele vaenlastele, sealhulgas putuktoidulistele lindudele. Nende arvukus suureneb kiiresti. Kuid toiduvarude ammendumise tttu kaovad peagi putukatehordid ning toidupuuduse oht hvardab siis ka neist toituvaid loomi. Kui raskirste piirkonnas on ka teiste puuliikide puistusid, ei ole rste mju enamikule selgroogsetest vga drastiline. Hinnanguliselt mjub raskiepideemia lhemas perspektiivis 65%-le maismaa selgroogsetest loomadest isegi positiivselt. Samas ei ole see mju heselt hinnatav. Niteks rikkaliku rohttaimestiku ja psastega kattuvad raiestikud pakuvad soodsaid suviseid toitumisvimalusi enamikule sralistest (hirved, pder). Kuid talviste elupaikadena vajavad nad siiski metsa, mida on aga jnud napiks. Suurte kiskjate (grisli, hunt, ahm) toidubaas algul tenoliselt paraneb, sest saakloomade hulk kasvab. Ent kui rohusjate arvukus vheneb, tabab neid toidupuudus. Tsiseid muutusi on oodata piirkonna hdroloogilises reiimis. Juba praegu on theldatud phjavee taseme tusu ja soostumisprotsesside intensiivistumist, sest transpiratsioon kuivanud metsas ja raiestikel on vhenenud. Kaugemas perspektiivis kutsub soostumisprotsess regiooni looduskeskkonnas tenoliselt esile ige pikaajalisi ja psivaid muutusi. Omaette teema on raskirste mju sotsiaal-majanduslikule sfrile. Praegu on metsatstusettevtete tegevus raiemahu mrgatava suurenemise tttu hoogustunud. Moderniseeritakse saetstusi ja suurendatakse nende tootmisvimsust. Kuid metsatstuse buum saab kesta vaid lhikest aega, sest puit kaotab raskikahjustuste piirkonnas kiiresti oma kaubandusliku vrtuse. Paratamatult peab metsa- ja puidutstuse maht, thive ja seega ka kohalike omavalitsuste tulubaas edaspidi vhenema. Juba lhiaastateks prognoositakse Briti Columbia metsatstuses 58 000 tkoha kadu. Piirkondades, kus metsandussektor annab valdava osa tulust, on see vga tsine sotsiaalne probleem. raskirste ei jta puudutamata ka teisi metsaga seotud eluvaldkondi. Niteks loodusturismi ja jahindust. Kuna kuivanud jalalseisvad puud hakkavad juurekaelast kdunema ja mne aasta prast mber kukkuma, vib sellises metsas liikumine muutuda keeruliseks ja kohati suisa ohtlikuks. ENAMIK SURNUD PUID JB METSA Praegu raiutakse Briti Columbias metsa kll le poolteise korra rohkem kui mne aasta eest, kuid raskitest kahjustatud puidu vrtus pole vrreldav tervetest puistutest raiutavaga. Juba paar ndalat prast raskite puusse sisenemist on puu tve ristlikes mrgata sinetusseentest tingitud sinakashalli vrvust. Kmne kuu mdudes omandab suur osa tvepuidust sinaka tooni. raskite hvitatud puud on tihti kaotanud oma kvaliteeti ka seetttu, et tvesse on kuivades tekkinud pragusid ja lhesid. Praegu on Kanadas kivitatud mitu uurimisprojekti raskitest kahjustatud puidu omaduste ja kasutusvimaluste selgitamiseks. Vancouveris asuva Briti Columbia likooli puidu-uuringute osakond sai provintsilt selle tarbeks hiljuti 1,4 miljonit dollarit. Kanada valitsuse 2005. aasta raskiabi programmist eraldati puidu-uuringuteks veel 6,3 miljonit dollarit. Raha pakub ka metsatstus. Puiduteadlastelt tellitud uurimuste jrgi ei mjuta sinetusseened kll kohe puidu mehaanilisi omadusi, kuid peagi lisanduvad neile mdanikku tekitavad seened, mis muudavad puidu ehitusmaterjalina kasutusklbmatuks. Tarbimishiskonna tavade kohaselt kivitati koos sinise puidu turule ilmumisega kohe laialdane seda sorti puidu reklaamikampaania. Propageeriti paljusid tooteid alates ehitusmaterjalidest ja lpetades puidust suveniiridega. Erilisest puidust toodete jaoks loodi koguni omaette firma. See sai nimeks Blue Pine Products (sinise mnni tooted). Sinist puitu, mis Euroopa ekspertide hinnangul on ebakvaliteetne, asuti eksportima Hiinasse, Jaapanisse ja Luna-Koreasse. Seda viiakse ka USA-sse orkaanist rsitud New Orleansi taastamiseks. htlasi kasutatakse puitu elektri- ja soojusenergia tootmiseks. See annab he osa Kanada nn. rohelisest energiast, mis hlmab kogu riigi energiatoodangust 60%. Puidu eri kasutusviisidest hoolimata jb siiski suurem osa raskite tttu hukkunud puidust inimesel kasutamata: hinnangute jrgi praegu vhemalt 300 miljonit m3. Sellel on looduses tita positiivne roll, mis on ldiselt koloogidele, entomoloogidele jt. loodusteadlastele hsti teada. Kuid kesoleva raskiepideemia mastaabid on enneolematud, mistttu on uurimist vajavaid aspekte siingi kllaga. RASKIRSTE ON LINUD MAKSMA 300 MILJONIT DOLLARIT Vhe on metsaputukaid, kellele phendavad thelepanu riikide valitsused. Mestiku-mnnirask on nd ks neist. Varasemast ajast meenub, et riiklikul tasemel tegeldi he raskiliigiga ka 1963. aastal Gruusias. Siis loodi valitsuskomisjon hiidraski trjeks Boromi ja Bakuriani mbruse idakuuse metsade kaitseks. Praegu on aga Rootsis ksil kaheksa-aastane programm okaspuukultuuride olulisima kahjustaja hariliku mnnikrsaka igaklgseks uurimiseks ning trje ja kahjustuste vltimise meetmete vljattamiseks. Kanadas algatas mestiku-mnniraski trje esimese riikliku kava Briti Columbia metsandusministeerium 2001. aastal. Kolme aasta jooksul kulutati selle raames eri projektidele 100 miljonit dollarit. 2002. aastal kuulutas Kanada valitsus vlja kuueaastase riikliku raskitrjeprogrammi. Selleks eraldati fderaaleelarvest esialgu 40 miljonit dollarit, millele 2005. aastal lisandus 100 miljonit dollarit. Raha kasutamiseks on vlja ttatud kolmeaastane strateegiline plaan. 2005.2010. aastaks vttis Briti Columbia omavalitsus vastu uue tegevuskava. See saab rahalist tuge fderaaleelarvest ja provintsi omavalitsuselt. Briti Columbia valitsus eraldas selle jaoks 2005.2006. aastaks 38 miljonit dollarit ning jrgnevaks aastaks esialgu veel 51 miljonit dollarit. Kokku on raskirste linud Kanada riigile senini maksma 300 miljonit dollarit. Kuid see pole kaugeltki kik. Briti Columbia peaministri Gordon Campbelli snul vajab piirkond koloogiliste ja sotsiaalsete tagajrgede leevendamiseks jrgneva kmne aasta jooksul htekokku kuni ks miljard dollarit.

Kirjandus
BC Forest Information. 2005. www.bcforestinformation.
com
British Columbias Mountain Pine Beetle Action Plan
20052010. http://www.for.gov.bc.ca/hfp/mountain_
pine_beetle/actionplan/2005/
Bunnell, F. L., Squires, K. A., Houde, I. 2004. Evaluating
the effects of large-scale salvage logging for mountain
pine beetle on terrestrial and aquatic vertebrates.
Mountain Pine Beetle Initiative Working Paper 1.
Natural Resources Canada, Canadian Forest Service,
Pacific Forestry Centre, Victoria, BC.
Furniss, R. L., Carolin, V. M. 1977. Western forest
insects. U.S. Department of Agriculture, Forest Service,
Miscellaneous Publication No. 1339.
McGarrity, K., Hoberg, G. 2005. The beetle challenge:
an overview of the mountain pine beetle epidemic
and its implications. http://www.policy.forestry.ubc.
ca/issuebriefs/pinebeetle.html
Mountain Pine Beetle Initiative. 2005. Interim Report
2005-08-09. Natural Resources Canada, Canadian
Forest Service, Pacific Forestry Centre. Victoria, BC.
Voolma, K. 1977. Kaukaasia kuusikute kaitsel. Horisont,
6: 3233.
Westfall, J. 2006. 2005 summary of forest health
conditions in British Columbia. Pest Management
Report, 15. British Columbia Ministry of Forests and
Range.
Wulder, M. A., Dymond, C. C., White, J. C., Leckie,
D. G., Carroll, A. L. 2006. Surveying mountain pine
beetle damage of forests: a review of remote sensing
opportunities. Forest Ecology and Management, 221
(13): 2741.



Kaljo Voolma, Eesti maalikooli vanemteadur, dotsent

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet