Eesti Looduse fotov�istlus
2/2006



artiklid
Erametsanduse arengukava valmis

Eesti erametsandus on taasiseseisvumise jrel saanud areneda ligi 15 aastat. Algul
nii lootusi kui ka pettumusi toonud areng judis uude etappi 2003. aastal, kui asuti
koostama erametsanduse arengukava. Nd on see valmis.

EESTI TAASISESEISVUMISE JREL LOODETI ERAMETSANDUSE HOOGSAT ARENGUT Kindlasti leidub metsandustegelaste seas neid, kes praegugi imestunult ksivad: milleks on vaja eraldi erametsanduse arengukava? Metsapoliitikat on siinsetes metsades aetud vhemalt paarsada aastat. Omandivormi jrgi on aga metsi jagatud vaevalt he metsaplve jagu. Ent kui metsanduse igusaktides on vaatluse all riigimetsade majandamise erisused, kllap siis on loogiliselt vttes phjendatud ka erametsanduse erisused.

Viimase statistilisel valikmeetodil tehtud metsavarude hindamise alusel on meil metsamaad 2,264 miljonit hektarit. Sellest 835 000 hektarit ehk 37% on riigimetskondade hallata; teiste valdajate kes on 1,429 miljonit hektarit. Viimasest omakorda 386 000 hektari ehk 27% puhul on omand mramata. See, et ligi kolmandik meie metsavarudest on kasutusest krvale jetud, on mtlemapanev fakt. Eesti metsapoliitikat hakati koostama 1995. aastal. Tollal rgiti htsest metsapoliitikast, olenemata omandivormist: mets ja tema elustik ei pidavat vahet tegema, kelle omandis see parasjagu on. ks huvirhm nudis siiski eraldi erametsaseaduse loomist. Riigi korraldatud erametsaomanike nustamine pidi tagama sstliku ja thusa metsamajanduse. Metsade erastamisel loodeti kohalikke elanikke eelistades tugevdada maapiirkondade majanduslikku alust. Seaduse jrgi pidi toetusi makstama tegusate metsaomanike organisatsioonide kaudu: nnda loodeti kiirendada metsahistute loomist. Peagi pidi toimima hakkama ka konkurentsi phimtetel rajanev turustusnustamine. Nd tagantjrele teame, et erametsanduse arengut kujundav maksupoliitika kujunes selliseks, et hakkas soosima metsakinnistute mki firmadele, kes olid huvitatud vaid metsa kiirest mahavtmisest. ERAMETSANDUSE ARENGUKAVA KOOSTAMINE ALGAS 2003. AASTAL Olukorrast tingituna hakati juba 1999. aastal koostama uut pikaajalist metsanduse arengukava; tegevus planeeriti aastaiks 20022010. Endistviisi oli kne all metsamaade erastamine, htlasi taheti luua tulusalt majandatavad maaksused. Kohaliku huvi korral eeldati mnedes piirkondades ka hismetsade haldamist. Erametsanduses planeeriti riigi toetust 12 philisele tegevusvaldkonnale, alates metsauuendusest ja -hooldusest ning lpetades histegevuse ja sertifitseerimisega. 1999. aastal asutati SA Erametsakeskus. Euroopa Liidu maaelu arengut mjutavate mruste phjal tuli luua kohalikud igusaktid nnda tekkis 2003. aastal lisavajadus tpsustada metsanduse arenguvaldkondi ja eesmrke. Valmimas oli rahandusministeeriumi juhend ja nuded strateegiliste arengukavade koostamiseks. Et snastada lhtelesanded, kogunes 10. oktoobril 2003 Pillapalusse nii metsaomanikke-praktikuid kui ka asjatundjaid. Metsanduse tegevusjuhend otsustati koostada valdkonniti (majandus, keskkond, kultuur ja sotsiaalelu), et saada parem levaade kavandatud tulemustest. Juba detsembris kutsuti kokku eri huvirhmade esindajatest koosnev arengukava trhm, kes pidi suunama kogu kavandatud protsessi tasakaalustatud arengut. le poole aasta selgitati valdkondade arengu phieesmrke ja nende saavutamise viise, seejrel kavandasid eksperdid konkreetsed tegevused ning planeerisid rahalised vahendid. Tnavu 2. mail arutati erametsanduse arengukava keskkonnaministeeriumi metsanduskomisjonis ja kiideti phimtteliselt heaks. Vtame arengukava vaatluse alla eri valdkondade kaupa. PHIEESMRK ON SUURENDADA TOOTLIKE PUISTUTE PINDALA, TAGAVARA JA JUURDEKASVU Majanduse vallas on ilmne vajadus suurendada tootlike puistute pindala erametsades, sest nende osakaal on tunduvalt viksem kui riigimetsades. Vrrelgem kummagi boniteete ja vanuseid: mnnikute puhul on boniteet erametsades keskmiselt 2,8, aga riigimetsades 3,0, kuusikute puhul erametsades 1,6, kuid riigimetsades 1,7, segapuistute puhul erametsades 2,0, riigimetsades 2,4. Veel suuremad on puistute keskmise vanuse erinevused. Niteks kuusikute keskmine vanus erametsades on 63 aastat, kuid riigimetsades 47, kaasikute vanus erametsades on 43, aga riigimetsades 39 aastat. Kuidas suurendada tootlike puistute pindala, tagavara ja juurdekasvu? Esimesega ei ole suurt muret: sti jnud pllumaad metsastuvad ise ja seda protsessi saab suunata, toetades pllumaade metsastamist ning noorendike hooldamist. Sti jnud pllud on aga enamasti suure boniteediga. Puistute juurdekasv suureneb, kui parandada kasvuolusid kas hooldusraietega vi kuivendusssteeme hooldades. Tulususe suurendamisele aitab kaasa pikaajalisi investeeringuid soosiv maksussteem, htlasi metsa krvalkasutusest ja eriti jahindusest saadav lisatulu. Milliseid positiivseid muutusi on oodata erametsade majandamises aastaks 2009? Hooldusraiete maht peaks suurenema vhemalt 40%. Arvatavasti pooltel uuendusraie aladel on aidatud kaasa uue metsaplve tekkele. Metsakuivendusssteemide taastamise maht on oletatavasti kahekordistunud ja metsamaale tehtud investeeringud kigile maksuvabad. KS SIHTE ON HOIDA METSADE HEAD SEISUNDIT Keskkonna valdkonnas tuleb silmas pidada tsiasja, et erinevalt riigimetsadest on erametsades mrksa keerulisem jrgida htlase kasutuse printsiipi vanuselise jaotuse jrgi. Phjus on erametsaksuste viksus. he kinnistu mets on tihti vrdlemisi hevanuseline ja seetttu on seda htlaselt kasutada raske. Vaadelgem niteks juhtumit, kus erametsaksusel on rohkesti leseisnud puistuid. leseisnud puistutes vib alatasa tulla ette suuri metsakahjustusi (tormimurd, putukarsted, seenekahjustused). Teiselt poolt vivad sellises metsas peituda suured loodusvrtused. Majanduslikult ei ole kindlasti otstarbekas jtta kpsed puistud uuendamata. Paraku lkkab metsaomanik mnikord uuendusraieid edasi seniks, kuni tal tekib nende jrele tsine vajadus. Nii lkatakse vib-olla terveteks inimplvedeks edasi ka vimalus metsast tulu saada. Kuidas aga suhtuda leseisnud puistute loodusvrtusesse? Kahtlemata tuleb sedagi silmas pidada. Metsas peaks alati leiduma looduslikus seisundis alasid, kus saaksid areneda normaalse metsakeskkonna taastumiseks vajalikud liigid. Nende vrtuslike elupaikade thtsus on tunduvalt laiaulatuslikum kui konkreetne maaksus. ldhuvidest lhtudes oleks arvatavasti ige teha erametsaomanikule suure loodusvrtusega metsa eest maksusoodustusi. Metsa kui keskkonda tervikuna mjutavad eelkige suuremad metsaomanikud. Kas vi selleprast, et nende metsades tehakse valdav osa tid metsamasinatega. Juhtide teadlikkusest ja kohusetundest oleneb suuresti metsa tulevane seisund. Milliseid positiivseid muutusi eeldame 2009. aastaks selles valdkonnas? Metsaigusrikkumisi on loodetavasti poole vhem ja metsatid teevad heade kutseoskustega ttajad. Metsamaa ei ole siis enam pllumaast krgemalt maksustatud ja riigimaade vahetamine kaitsealuste metsade vastu on lpetatud. LOODUSLHEDANE ELULAAD JA KULTUURIVRTUSED AU SISSE! Prandkultuurivrtused erametsas erinevad riigimetsades leiduvast, kuna ajalooline taust on kummalgi erisugune. Seda eesktt hilisemal ajal: ka viimase poolsajandi jooksul on metsadesse jnud kultuurivrtusi, millest tuleb saada selge levaade. Uued maaomanikud vajavad juhendeid, kuidas tunda ra prandkultuuriobjekte ja kuidas sellele tuginedes rajada vi hooldada metsa. Kuid ainult teadmine kultuurivrtustest ei taga veel nende silimist on vaja jtkata traditsioonilist metsandustegevust ja turgutada nendele rajatud ettevtlust. Nii luuakse htlasi uusi vimalusi mitmekesistada maaelu. Et saada levaadet prandkultuuri tegelikust olukorrast, peab htse metoodika phjal inventeerima kik metsad ja looma objektide registri. Selle alusel saab edaspidi kompenseerida objektide hoolduse ja tutvustamise kulutusi. Prandkultuuriobjektide inventeerimiseks ja hoiuks oleks lhiajal vaja kuni 3 miljonit krooni aastas. Loodame, et 2009. aastal saavad prandkultuuriobjektide andmebaasi kasutada nii metsaomanikud kui ka riigiametnikud. Poolte registrisse kantud objektide kohta on siis arvatavasti slmitud ka kaitsekorralduslepingud. Eesti ldsusel on kujunenud arusaam kultuuriprandi kaitse vajadusest ja metsandusel on selles arvestatav osa. THTIS ON PARANDADA ERAMETSANDUSE MAINET Sotsiaalvaldkonna kohta peab nentima, et kiire omandireform tekitas Eestis hulga metsaomanikke, kellel polnud mitte mingit kogemust tandjana. Mitu metsamaade erastamise skeemi vimaldasid osta metsamaid suhteliselt odavalt ja puiduhindade tustes tekkis vimalus teenida likasumeid. Omanikuvastutuse phimtetele rajatud metsaseadus osutus juetuks kaitsma metsa omanikku tahtliku kahjustamise eest. Tagajrg oli erametsanduse maine langus, metsavargused ja mki sattunud puistute leraie. Piirkondlikud metsaomanike organisatsioonid ei suutnud arendada majanduslikku histegevust, kuna nudmine puiduturul letas pakkumise ning maksupoliitika soosis ettevtlikke vahendajaid. Vhendamaks thive langust erametsanduses on vaja leida uusi metsaga seotud teenuseid ja parandada ttajate oskusi. Et metsaomanike arv ei vheneks, tuleb arendada infrastruktuuri (side, kaubandus, teenindus) ja eelistada toetusi makstes pikaajalisteks investeeringuteks organiseerunud metsaomanikke. htlasi tugevdab see kohalikke metsaomanike hendusi. Erametsanduse maine parandamise nimel ei tohiks meedia vimendada negatiivseid juhtumeid eelkige tuleks tuua esile positiivseid tendentse. he meetmena viks kaaluda ideed kompenseerida metsaomanikule metsade avaliku kasutamise hlbustamiseks tehtud kulutused. Kike seda arvesse vttes ei ole loodetavasti thive 2009. aastaks vhenenud le 2%. Eeldatavasti ei ole vhenenud ka maal elavate metsaomanike arv; metsaomanike organisatsioonidesse kuulub le 3% metsaomanikest. Metsanduse ldine maine on paranenud, metsasektori eri organisatsioonid on koosklastanud oma hishuvid ja teevad koostd. Hea erametsanduse tava on selleks ajaks saanud erametsade majandamisel ldiseks normiks. Seega on erametsanduse arengukava valmis ja keskkonnaministeeriumi metsanduskomisjonis lbi arutatud, kuid see ei j siiski aastateks muutusteta kehtima. Keskkonnaministeeriumi metsandusosakond hakkab seda pidevalt vrdlema tegelike muutustega erametsanduses. Koosts metsaomanike organisatsioonide ja teiste organisatsioonidega jtkatakse arengukava tiendamist. Aga juba 2008. aastal asutakse vlja ttama uut erametsanduse arengukava.



Ants Varblane, Eesti erametsaliidu tegevjuht

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet