Eesti Looduse fotov�istlus
2/2006



artiklid
Eesti metsaliigid Euroopa looduskaitse raamistikus

Roheline hiidkupar asustab vanu niiskeid, rohke kduneva puiduga sega- ja okasmetsi.
Euroopa Liidu liikmesmaana peame tagama sadakonna leeuroopalise thtsusega taime- ja loomaliigi kaitse ja psimise. Neist ligi nelikmmend liiki on kas kogu oma elu vltel vi mnda aega seotud metsaga.

SAMMALDEST ON THELEPANU ALL ROHELINE HIIDKUPAR, JUUS-KIILSIRBIK JA ROHELINE KAKSIKHAMMAS
hes Euroopa looduskaitse phisambas loodusdirektiivis ksitletavad taime- ja loomaliigid jagunevad kolme rhma ehk kolme lisasse: II lisasse kuuluvad liigid, mille elupaikade kaitseks tuleb luua spetsiaalsed kaitsealad, IV lisas on loetletud ranget kaitset vajavad liigid ning V lisas on toodud hiskonnale majanduslikult huvipakkuvad liigid, mille kasutus, nagu kttimine vi korjamine, peab olema sstev.

Loodusdirektiivis loetletud liikide kaitseks rakendatavad abinud tuleb kavandada nii, et nad tagaksid liikidele soodsa seisundi. 2004. aasta kevadel justunud looduskaitseseadus annab liigi soodsa seisundi definitsiooni: liigi seisundit peetakse soodsaks, kui tema asurkonna arvukus nitab, et liik silib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade vi kasvukohtade elujulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks silimiseks on praegu ja tenoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Loodusdirektiivi II lisasse kuulub 16 metsaliiki, samblaid on nende hulgas kolm. Roheline hiidkupar asustab vanu niiskeid, rohke kduneva puiduga segaja okasmetsi. Taime on vimalik lagunevatelt puutvedelt ja kndudelt leida vaid sgisel areneva suure, ligikaudu 7 mm pikkuse eoskupra jrgi, taime enda suurus on vaid 23 mm. Sellel peidulisel taimel on praegu teada vaid kaks leiukohta Hiiumaal. Abrukal ja Ruhnul, kus sammal samuti varem kasvas, ei ole teda viimastel aastatel enam leitud. Roheline hiidkupar on kantud kaitsealuste liikide esimesse kategooriasse. Kaitsealuste liikide teise kategooriasse kuuluv harunevate vartega kuni 10 cm pikkune juus-kiilsirbik asustab varjulisi metsaojasid, kus kinnitub kivide ja paljanduvate juurte klge. Praegu on teada vaid kaks kasvukohta Ida-Eestis. Vanades laialehistes lehtmetsades puude tvedel kasvav roheline kaksikhammas on teada kolmes leiukohas Lne- ja Phja-Eestis. Meil on liiki leitud peaasjalikult vanade tammede tvedel. Kige elujulisemad populatsioonid asuvad Lne-Virumaal Vlumel ja Prnumaal Mihkli tammikus. SOONTAIMEDEST ON KIRJAS PALU-KARUKELL, IDAVSALILL, LAIALEHINE NESTIK JA KAUNIS KULDKING Loodusdirektiivi II lisa soontaimeliikidest leiavad metsas elupaiga palu-karukell, ida-vsalill, kaunis kuldking ning laialehine nestik. Kuivadele valgusrikastele nmme- ja palumnnikutele iseloomulik palu-karukell on kevadisel itsemisajal ks meie pilkupdvamaid taimi. Liik on sobivates kasvukohtades levinud hajusalt kogu maal, vlja arvatud Lne-Eesti ja saared. Teada on ligikaudu kolmkmmend leiukohta. Esinduslikud leiukohad asuvad kaitsealadel: Phja-Krvemaa maastikukaitsealal, Haanja looduspargis ning Soomaa rahvuspargis. Ida-vsalill, vike valgete itega nelgiline, on levinud Phjalas suurte ja keskmise suurusega jgede valgusrikastes kaldametsades. Liik on meil oma levila lnepiiril ning ainsad kaks Eestis teada olevat leiukohta asuvad Narva je res segametsas Puhatu looduskaitsealal. Niisketes kuuse- ja segametsades ning soometsades kasvav varjulembene krreline laialehine nestik (lehtede laius umbes 2 cm) eelistab samuti elupaigana metsajgede ja ojade kaldaid, mis tagavad sellele taigavndi taimele vajaliku jaheda mikrokliima. Taimel on Eestis kmmekond leiukohta, levinud on ta peamiselt Luna- ja Ida-Eestis. Kauni kuldkinga, Euroopa suurima iega orhidee seisundit Eestis peetakse heaks. Taim kasvab viljakail, ldjuhul lubjarikastel muldadel lehtpuu- ja kuusesegametsades, tunneb end hsti aga ka puisniitude varjulisemates osades. Eestis on teada le kahesaja leiukoha, kige esinduslikumais neist kasvab mitu tuhat taime. MARDIKALIIKE NELI: EREMIITPRNIKAS, MUST-SEENESULTAN, MNNISINELANE, VIKE-PUNALAMESKLANE Metsamardikad, kelle elupaiku peame EL liikmesriigina kaitsma, on meil kik limalt haruldased ja vhe tuntud. Suurim neist nelja sentimeetri pikkuseks kasvav eremiitprnikas on ks meie vimsamaid mardikaid ldse. Tema vastne toitub aastaid vanade lehtpuude, eelkige tammede puidus. Looma on meil leitud vaid kahes paigas: Koiva puisniidult ja Tartu lhimbrusest. Kase-segametsi asustav lhitiiblaste hulka kuuluv rvtoiduline must-seenesultan on praegu teada taas vaid kahest leiukohast Luna- ja Kagu-Eestis. See umbes sentimeetripikkune mardikas elab seente viljakehades, kus ktib nii vastse kui ka valmikuna eri putukaid, eelkige kahetiiblasi. Liiki on meil leitud kasepuravikest ja knnumamplitest. Enamiku elutsklist seentes veetva seenesultani kaitset on kllaltki keerukas korraldada: kas piisab lihtsalt sellest, et seeni oleks kllaldaselt? Surnud mndide korba all elav vike tumepruun mardikas mnnisinelane leiti Eestis esimest korda alles aastal 1965. Kokku on praeguseks teada neli leidu: kolm Alutaguselt ja ks Koiva puisniidult. Tegemist on tpilise taigaliigiga, kelle populatsioonid on intensiivse metsamajandamise tttu mrgatavalt taandunud nii Rootsis, Soomes kui ka Karjalas. Maakeelse nime on loom saanud oma seotuse tttu mnni sinetusseenega: arvatakse, et saprokslofaagne mardikas toitub peaasjalikult ainult sellest mnni puitu lagundavast ja puutvele sinakasmusta ilme andvast seenest. Kinaverpunane mardikas vikepunalamesklane vajab erinevalt palumetsalembesest mnnisinelasest elupaigaks vanu haabu, kus looma vastsed toituvad surnud puude korba all nii haavaniinest kui ka teistest putukatest. Mardikal teatakse Eestis kolme leiukohta: kaks Ida-Virumaal ja ks Prnumaal Kanakla lhistel. Kigil kolmel alal on looma elukohaks vanad haavaosalusega segametsad. LOODUSDIREKTIIVI LIBLIKALIIGID ON EESTIS VRDLEMISI TAVALISED Metsi asustavad loodusdirektiivi liblikaliigid on erinevalt mardikatest Eestis praegu veel sna tavalised, kik kolm on paigutatud kaitsealuste liikide III kategooriasse. Juunis ja juulis lendav koerlibliklane suur-mosiikliblikas (kuulub loodusdirektiivi II lisasse) asustab niiskeid lehtmetsi, tema rvikud toituvad kuslapuude ja saarte lehtedel. Liiki on leitud vikeste paiksete asurkondadega kogu Eesti alalt. Liigi bioloogiat on phjalikumalt uuritud Soomes. Arvatakse, et varem oli suurmosiikliblikas rohkem seotud plendike ja puiskarjamaadega, nd asustab ta eelkige raielanke, liikudes langi kinnikasvamise jrel jrgmisele lhimale langile. Loodusdirektiivi IV lisasse kuuluvad meil kaks metsi elupaigana kasutavat liblikaliiki. Vike, 25 mm tiibade siruulatusega vareskaera-aasasilmik asustab niiskeid leht- ja segametsi, ta elab meelsasti ka soodes ja teistel liigniisketel aladel. Liigil lheb hsti Baltikumis ja ka Venemaa Euroopa-osas, kikjal mujal Euroopas on liik aga kiiresti taandumas, phjuseks eelkige metsade kuivendamine. Heas seisundis on meil ka liigirikastes okas- ja lehtmetsades, tammikutes ning puisniitudel kohatav ligi viie sentimeetrini kndiva tiibade siruulatusega srsilmik. Kige sagedasem on ta Lne-Eestis. Mlemad silmikud on meil kantud III kaitsekategooriasse. Liigi isendeid leidub mitmel kaitsealal, nende liikide kaitse tagamiseks ei ole vaja luua uusi alasid. KIK NAHKHIIRELIIGID ON KAITSE ALL Meie 11 nahkhiireliigist kuulub ks liik tiigilendlane nii loodusdirektiivi II kui ka IV lisasse, lejnud kmme liiki aga IV lisasse, olles kik rangeid kaitsemeetmeid vajavad liigid. Eesti nahkhiireliikide levikust teadsime kuni viimase ajani sna vhe. Alles eelmise kmnendi lpus hakkas nende kohta kiiresti kogunema tpseid andmeid, sest meie uurijad said ultrahelidetektorid: need vimaldavad kohe mrata s toimetavate nahkhiirte liigi. Meie heteistkmnest nahkhiireliigist nelja isendid lendavad talvituma Kesk- ja Lne-Euroopasse, seitsme liigi isendid talvituvad koobastes ja keldrites. Kik meie nahkhiired on seotud metsaga: mets, metsaserv, metsaga piirnevad veekogud paigad, kus isel ajal jagub putukaid, on neile eluthtis toitumispaik, puunsustes paiknevad nahkhiirte suvised varjepaigad ja ka suvised poegimiskolooniad. Nahkhiired on vikese sigivusega loomad, korraga snnib ks poeg ja sedagi mitte igal aastal. Kik Eesti nahkhiired on kantud II kaitsekategooriasse. Nahkhiirte kaitse korraldus jaguneb kaheks: 1) suviste elu- ja sigimispaikade, s.o. metsade kaitse ning 2) koobaste kui talvituspaikade rahu tagamine. Tiigilendlase, he Euroopa ohustatuima nahkhiire suurimaid teadaolevaid talvituskolooniaid asub Piusa koobastes, meie suurimad suvekolooniad paiknevad Emaje res, Alam-Pedja looduskaitsealal ja Lahemaal Palmses. Eestis arvatakse elavat 500010 000 tiigilendlast. SUURKISKJATEST KARUL, HUNDIL JA ILVESEL ERISTAATUS; IMETAJALIIKIDEST ON EUROOPA NAARITS ASUSTATUD HIIUMAALE Suurkiskjad karu, hunt ja ilves on Lne- Euroopas kadunud vi haruldased juhuklalised, seetttu neb loodusdirektiiv ette nii isendi- kui ka elupaigakaitse. Kuid meil on nende liikide arvukus stabiilne. Kigi kolme liigi puhul pidas Eesti liitumiseelseid lbirkimisi Euroopa Komisjoniga, et saada luba neid ulukeid kttida. Lbirkimiste tulemusena arvati meie hundi- ja ilveseasurkond erandina vlja loodusdirektiivi II ja IV lisast ning lisati V lisasse. Seega on meil ka edaspidi lubatud nende liikide isenditele jahti pidada, ent tuleb jlgida liikide seisundit ning selle halvenemisel vtta tarvitusele meetmed. Erilist thelepanu on Euroopa Komisjon pranud meie ilvese seisundile, sest niisugust erandit ei ole saanud kski teine uus liikmesmaa. Nii peab Eesti viis aastat prast liitumist andma vga phjaliku levaate ilvese asurkonna kekigust jahiulukina. Selge on, et Euroopa Komisjoni looduskaitseametkond ei teinud Eestile erandit kergelt. Karu puhul juti kokkuleppele arvata meie karupopulatsioon vlja II lisast, jrelikult ei pea karu kaitseks elupaigakaitsealu looma. Kuid karu ji siiski IV lisasse ja seega ei saa Euroopa Liidu liikmesmaana meil karujahti enam pidada. Kll vib karusid kttida erandkorras, kui karu seab ohtu inimese tervise vi tekitab tsist kahju viljasaagile, kariloomadele vi muud liiki varale. Euroopa naaritsa, metsaojade asuka looduslik asurkond hvis Eestis eelmise sajandi lpukmnenditel. Tna toimib Tallinna loomaaia juures naaritsate tehisoludes pidamise ja paljundamise keskus, mille kasvandikke on alates 1998. aastast asustatud Hiiumaa eri kaitsealadele. Enne kui sai hakata taastama naaritsaasurkonda, tuli saarelt vlja pda tema konkurendi, tulnukliigi ameerika naaritsa isendid. Esialgsed tulemused Hiiumaal annavad lootust, et tekib taas elujuline naaritsaasurkond. MAJANDUSLIKULT OLULISED LIIGID ON KOONDATUD DIREKTIIVI V LISASSE Sellesse lisasse kuulub nii jahiulukeid kui ka ilu- ja ravimtaimi. Liikmesriigi kohus on jlgida, et nende liikide asurkonnad kasutamise tttu ei kahaneks ning nende seisund oleks soodne. Arvukuse mrgatava languse korral on liikmesriigil igus ja kohustus nende kasutamist piirata. Loodusdirektiivi V lisa liikidest asustavad meie metsi soostunud vi rabastuvates metsades kasvav harilik valvik ning turbasammalde perekonna metsaliigid, snajalgtaimedest kollad, selgrootutest viinametigu, imetajatest vike nriline kasetriibik, valgejnes, tuhkur ja metsnugis. SOOME JA ROOTSI TIENDASID LOODUSDIREKTIIVI UUTE LIIKIDEGA Euroopa Liidu loodusdirektiiv justus 1992. aastal, liikmeiks Luna- ja Kesk- Euroopa riigid, nii nhti ette ka neile omase looduse kaitse. Aastal 1995 EL-iga liitunud Soome ja Rootsi tegid ettepaneku lisada direktiivi ka boreaalsele loodusele omased liigid. Need olidki eelkige phjamaise metsaga seotud liigid, nagu kaunis kuldking vi lendorav. Vime elda, et Soome ja Rootsi kolleegid tegid meie eest ra hulga td. Tsi on paraku seegi, et Euroopa Liit pole sugugi rahul olnud selle elupaikade valimiga, mida niteks Soome naabrid enda vljapakutud liikide kaitseks loonud on. Eriti teravaks on linud ksimus lendoravaga, kelle kaitse ebapiisavuse tttu oldi juba Euroopa Kohut Soome vastu vlja toomas. Nd on phjanaabrid teinud ulatusliku inventuuri, mis sai valmis tnavu kevadeks. Lendoravapopulatsiooni suuruseks tdeti umbes 30 000 isendit palju rohkem, kui varem arvati. Lendorav on meil erinevalt phjanaabritest mrgatavalt haruldasem loom, teada on ligikaudu 60 leiukohta. Liik on meil kantud esimesse kaitsekategooriasse, kiki tema elupaiku kaitstakse kas kaitsealadel vi psielupaikades. Sel aastal tehakse ka meil inventuurid, et leida selle peidulise looma uusi elupaiku ja kontrollida seniste seisundit, kinnitamisel on lendorava kaitse- ja tegevuskava. ELUPAIGAD KAITSEKATEGOORIATE JRGI Liikide, sealhulgas metsaliikide kaitse on meil seni thendanud eesktt elupaiga kaitset kaitsealadel: rahvusparkides, loodus- ja maastikukaitsealadel on erisuguse elupaiganudlusega liikide kaitseks rakendatud nii sihtkaitsevndi kui ka piiranguvndi ja reservaadi reiimi. Loodusdirektiivi jrgi tuleb kaitsta eelkige direktiivi II lisa liikide elupaiku, kuid enamik direktiivi IV lisasse kuuluvaid metsaliike on kantud meie looduskaitseseaduse II kategooria kaitsealuste liikide nimekirja. Seetttu kehtestatakse ka nende elupaikade kaitseks psielupaigad vhemalt pooltele leiukohtadele. 2004. aasta aprillis heaks kiidetud looduskaitseseadusega lisandus uus, spetsiaalselt liikide elupaikade kaitseks kavandatud kaitstava loodusobjekti tp psielupaik. Tegemist on sisuliselt liigikaitsealadega, kus sihtkaitseja piiranguvndi kaudu kavandatakse liigi vajadustele kohane kaitsereiim. Looduskaitseseaduse jrgi tuleb I kaitsekategooria liikide puhul vtta kaitse alla kik teadaolevad elupaigad, II kategooria liikide puhul vhemalt pooled teadaolevaist elupaikadest ning III kategooria liikidel 10% elupaikadest. Psielupaigad vtab kaitse alla keskkonnaminister mrusega, millega kinnitatakse psielupaikade piirid ning kaitse-eeskiri. Psielupaiga valitseja on asukohajrgne keskkonnateenistus, aktiivse kaitse korraldaja aga selle aasta alguses loodud riiklik looduskaitsekeskus. PSIELUPAIGAD KEHTESTATAKSE ENIM OHUSTATUD LIIKIDELE AUTOMAATSELT, MUUDELE LIIKIDELE VASTAVA MRUSEGA Psielupaigad jagunevad omakorda kaheks. Kige ohustatumate metsaliikide puhul kehtib psielupaik automaatselt: kotkaste, must-toonekure ja lendorava pesapuude mber asuval (liigiti eri raadiusega) alal kehtivad seaduse alusel kohe piirangud. Kikide teiste liikide puhul kinnitatakse psielupaigad vastava mrusega. Suurim automaatne psielupaiga ulatus on kaljukotkal 500 meetrit, vhim lendoraval 25 meetrit. Oluline on mrkida, et nn. kohese psielupaiga piire on vimalik vajaduse korral ministri mrusega muuta, ei ole ju elupaigaks sobiv ala praktikas kuigi tihti ideaalse ringi kujuline. Praeguseks on keskkonnaministri mrusega kaitse alla vetud psielupaigad jrgmiste metsaliikide elupaikade hoiuks: lindudest metsis, mardikatest mnnisinelane, vikepunalamesklane ja eremiitprnikas, taimedest laialehine nestik, imetajatest euroopa naarits. Kinnitamist ootavad mrused kanakulli, must-toonekure, vike-konnakotka ja lendorava psielupaikade kohta. EDASPIDI ANNAME EUROOPA KOMISJONILE OHUSTATUD LIIKIDE KOHTA REGULAARSELT ARU Meie looduskaitse kohustused Euroopa Liidu liikmesmaana ei piirdu ettenhtud liikide elupaikade vljavalimise ja kaitse alla vtmisega. Eelkige on liikmesriikide lesanne anda iga kuue aasta tagant aru Euroopa Komisjonile kigi Natura thtsusega liikide seisundi kohta. Jrgmine aruandlusaeg on aastal 2007, aastate 20002006 kohta. Eesti ja teised uued liikmesriigid peavad aru andma oma koosluste ja liikide seisundist ajavahemiku mai 20042006 kohta, edasi juba 20072012 jne. Kohustus haarab nii II, IV kui ka V lisa liike. Kui riik ei suuda objektiivselt nidata, et vastavate liikide olukord on vhemalt stabiilne, tuleb vtta lisameetmeid: II lisa liigi puhul niteks luua uusi alasid vi V lisa liigi puhul vhendada majandamist, niteks jahipidamist. Natura thtsusega liikide valim meie metsades on kllaltki kirju, nende liikide hoidu tagavad meetmed on mitmekesised. Meetmed vivad olla vrdlemisi tagasihoidlikud, nagu must-toonekure vi kaljukotka puhul veereiimi muutmise keeld koos tieliku raierahu kehtestamisega. Kuid abinud vivad olla ka kllalt radikaalsed, niteks ettepanek rajada vikese kuni keskmise suurusega raielanke suur-mosaiikliblika levikuks talle sobivates metsades. Loodetavasti oskame ppida lnenaabrite tihti halbadest kogemustest ja vltida nende vigu, mille tttu vaesusid Euroopa metsad ning kadusid paljud metsaliigid, kes Eestis on veel alles.



Hanno Zingel, kekkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse bioloogilise mitmekesisuse peaspetsialist

Loe kommentaare (3)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet