Eesti Looduse fotov�istlus
2/2006



Metsandal
Metsandalal vaeti muutuvat metsandust

Keskkonnaminister Villu Reiljan (paremal) pingutamas koos teiste istutajatega, et suure
Tnavuse metsandala deviis oli Mets muutub ja muudab. Ndal kuulutati avatuks seekordses metsapealinnas Kundas. ks kaalukaimaid ritusi oli ndala lpul peetud visioonikonverents Tartus. Nende vahele mahtus hulk kirevaid sndmusi.

KIGEPEALT MAAMESS JA METSAMUUSEUMI TAASAVAMINE Maamess peeti Tartus 20.22. aprillil. Varasematel aastatel sattus see metsandala raamesse, nd aga toimus ligi kaks ndalat enne metsandala algust. Ometi oli mess oluline kevadine metsandusritus. Maamessi peetakse Baltimaade tunnustatuimaks maateemaliseks messiks, kus on alati juliselt esindatud ka metsandussektor. Seegi kord vis maamessil nha enamiku suuremate metsandusorganisatsioonide esindusi. Tutvustati metsakasvatust, -tstust, RMK-d, erametsandust, metsandusharidust ja paljut muud. Tuhanded huvilised said parema levaate uutest metsat- ja puiduttlemismasinatest. Erilist elevust nisid tekitavat halulhkumismasinad. Kllap seetttu, et kttepuude hind on ndseks nii krgele kerkinud, et lubab kttepuude valmistamisega korralikku tulu teenida. Tavakohaselt peeti langetajate-laasijate mitmevistlus Kevadkarikas 2006. Seekord said kik kolm esikohta klalisvistlejad Soomest.
21. aprillil peeti Tartu maalikooli aulas metsandusseminar. Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane tutvustas seal metsa mitmeklgse kasutuse tegevuskava aastani 2010. Seejrel andis prandkultuuri objektide kasutamisest puhkemajanduse mitmekesistamisel levaate selle valdkonna ks eestvedajaid Eestis Lembitu Tarang. Sisukalt jutustas isiklike kogemuste najal metsamarjade kasvatamisest kultuuris Toomas Jaadla. Seminari lpetas magistrant Leno Seppa ettekanne erametsaomanike huvist metsa mitmeklgse kasutamise vastu. Ettekanne toetus Tartumaa metsaomanike sjasele ksitlusele.
Metsamuuseum avati Sagadis taas 28. aprillil. Avati uus hoone ja ekspositsioon Sagadi misa kunagises aidas-tllakuuris. Eesti ainsa metsamuuseumi 19-aastases ajaloos oli see igupoolest juba kolmas avamine: esimene kord 1987. aastal Sagadi misa peahoones, teine 1996. aastal misa uuesti lesehitatud ringtallis. Ndne muuseum asub endise aida-tllakuuri kahel korrusel. Alumisel korrusel on muuseumi pood, nituse- ja fondiruumid ning olmekamber, leval avar saal psiekspositsiooni tarvis ja fondiruumid.
Alumise korruse nitusesaalis avati Avo Seidelbergi fotonitus Roheline maakond, lemises saalis aga viitteist puud tutvustav nitus Puudest algab mets. Moekalt tekstiilil esitatud ekspositsiooni on kujundanud Helle Vrsi. Tulevikus on plaanis praegune nitus asendada psiekspositsiooniga.

AVAAKORD KUNDAS
Eile vrtusetud puuliigid on tusmas tna hinda. Kui eelnenud aastatel peeti haaba vhevrtuslikuks ja suurem osa sellest mdi plaaditehastele vi kttepuiduks, siis suurinvesteering Kundas on tstnud haava uude vrtusklassi. Sama vib ees oodata ka lepapuud, kui vidukiku teevad vikesed elektri- ja soojatootmisjaamad ning niinimetatud puidubensiin, lausus metsandala avamisel 8. mail Kundas Eesti Vabariigi president Arnold Rtel. Samas anti metsapealinna tiitel eelmise aasta tiitlikandjalt Kilingi-Nmmelt tnavusele Kunda linnale. Vabariigi president koos keskkonnaminister Villu Reiljani ja kaaskonnaga istutasid kesklinna haljasalale nulupuu.
Seejrel siirduti heskoos Kunda linna klubisse. Saal kippus osavtjatele kitsaks jma paljud huvilised kuulasid ettekandeid pstijalu. Peale keskkonnaminister Villu Reiljani ja Kunda heakorranuniku esinemisi sai sna Kunda tselluloositehase juht Margus Kohava. Ta valgustas kuulajatele haavapuidu varude olukorda Lnemere regioonis, tutvustas Kunda uue tehase tehnoloogia eripra ja vrdles seda teiste haavapuitu kasutavate tehastega maailmas ning Euroopas. Jagati ka preemiaid. Eesti metsaseltsilt sai elut preemia hes 50 000 krooniga kauaaegne metsamajanduse ja looduskaitse minister Heino Teder. Eesti erametsaliit andis elut diplomi Are Metsmale ja erametsa sbra diplomi thusa toetuse eest viimasel aastal Andres Talijrvele. Jrgnes huvirhmade diskussioon aktuaalsetel teemadel, mida juhtis Indrek Tarand.
Prast Kunda muusikakooli pilaste kontserti kidi prastlunal ekskursioonidel. Suurimat huvi tunti muidugi uhiuue Kunda tselluloositehase vastu (Kunda tselluloositehase juhiga on siinses ajakirjanumbris omaette intervjuu). Metsandala alguspeva lpetuseks tehti istutustid Kunda endisel prgimel; pakuti ka talgusuppi.

NDALA JOOKSUL HULK RITUSI PEALINNAS JA MAAKONDADES
Tallinnas nidati kinos Sprus 11.14. mail metsateemalisi filme. Saal oli tttelda thjavitu, ehkki niteks Soome film Parvepoisi suvi oli teliselt hea. 11. mai hilishtul oli Raekoja platsil muusika- ja tantsuetendus, kus esinesid sellised tuntud muusikud ja lauljad nagu Villu Veski, Rein Rannap ja Sofia Rubina. Pimeduse tihenedes kogunes vljakule ige suur vaatajate hulk. Kui paljud neist olid aga juhuslikud ises linnas jalutajad ja kui paljud tulid teadlikult jlgima metsandala jrjekordset ritust, pole teada. Ndala jooksul peeti metsateemalisi rahvaritusi ka vabahumuuseumis, loodusmuuseumis ja loomaaias.
Maakondades oli igal metsanduse huvirhmal vlja pakkuda hulk eriilmelisi ritusi. Metsatstuse poolelt korraldati puidutstusettevtetes lahtiste uste pevi, RMK kutsus vabatahtlikke metsaistutustdele ja loodusradadele, erametsaomanikud said aga Jgeva-, Tartu- ja Hiiumaal kia teabepevadel. Koolipilastele olid meldud oma ritused. Neist olulisemad olid RMK metsaviktoriin, mille vitjad kuulutati vlja 11. mail, ja erametsaliidu korraldatud metsateemaliste joonistuste vistlus, mille parimatele anti aukirjad metsandala lpus.

LPPAKORD TARTUS VISIOONIKONVERENTS
Kuigi metsandala ritusi jagus kuni phapevani, oli ndala teise poole sisult kaalukaim sndmus ilmselt 12. mail Tartu likooli raamatukogus peetud visioonikonverents Mets muutub ja muudab. Ettekandjad pdsid hinnata, kuidas muutub mets ja metsandus lhitulevikus ja mida see muudab metsasektoris tervikuna.
Konverentsi avasnad lausus keskkonnaminister Villu Reiljan. Ta rkis metsanduse praegustest arengusuundadest nii metsakasvatuses, -kasutuses kui ka puidutstuses. Praegusele ajale on iseloomulik ebaseaduslike raiete vhenemine, suurenenud toetused erametsandusele ja riigimetsa majandaja stabiilne areng. Tulevikuvimalustena ngi minister bioenergeetika arengut, keskkonnavrtuste turu teket ja erametsaomanike laienevat koostd. Tulevikuohtudena kummitab elanikkonna vananemine ja vhenemine, mis toob kaasa kvalifitseeritud tju nappuse. Tootmine liigub lhemale tarbijale ja vabale tjule (niteks Hiinasse), mis thendab, et uusi investeeringuid Eestisse ei tule. Erametsaomanikud loobuvad ha enam aktiivsest metsa majandamisest ja sellega halveneb kohaliku toorme kttesaadavus veelgi.
Joensuu likooli professor Anssi Niskanen alustas oma snavttu Eesti ja Soome metsanduse praeguse seisu vrdlemisega. Kui Eesti ekspordib ligi veerandi oma puidust, siis Soomes on marpuidu eksport peaaegu tundmatu. Samas hlmab puidu import le 20% Soome toormevajadusest. Edasi tutvustas ta Soome tuleviku-uuringute seisu. Selle jrgi on kasvu oodata vineeri- ja energeetikatstuses. Samas on saetstusel ees rasked ajad. Looduskaitse valdkonnas on rakendamisel uued haldusphimtted. Vga oluline on muuta metsamajandamissoovitused paindlikumaks.
Jrgnevalt sai sna ks Eesti tuntum visionr Linnar Viik. Ta rkis innovatsioonist metsanduses. Metsameestena oleme harjunud kilbina kasutama loosungit, et metsamajandus on pikkade traditsioonide ja pika tootmisperioodiga protsess, kus kiired muutused peavad olema vlistatud. Viik vitis, et pole olemas traditsioonilisi majandusharusid. Kll aga on olemas traditsiooniline mtlemine, millega tavapraselt kaasnev eksimishirm tekitab lejuhtimise ja see tapab igasuguse innovatsiooni. Ettekandja leskutse oli: teha metsandusest Eesti innovatiivseim sektor, hakata mtlema raamideta ja vltida keskprasust!
RMK arendusdirektori Andres Onemari ettekanne rhutas metsaklastri hise innovatsioonipoliitika vajalikkust. Seda eriti nd, kus Eestis on mdas kiirete muutuste aeg. ha enam tuleb hiselt panustada koostvrgustike arendamisse ja sektori maine parandamisse. Koolitusplaanide koostamise lhtepunkt peaks olema innovatsioon.
Geograafiateadlane Rein Ahas ksis, missugune on hea vi halb metsandus ja ti vlja metsakasutuse praegused konfliktikohad: lageraied, metsakuivendus ja vrliigid. Tegelikult oleneb kik hiskonna vrtustest ja hoiakutest. Ja kuigi kogukonnad, kes elavad metsas, on tugevad, tahame me ometi metsast vlja. Ahase arvates on Eestil valida kolm suunda: 1) lnemaailma tee elada linnas ja tahta metsa nha metsikuna; 2) Aasia tiigri (Hiina) tee areneda kiiresti elukeskkonna ja inimeste arvelt; 3) Venemaa tee elada metsa lesttamisest ja toormest.
Eesti metsatstuse liidu tegevdirektor Andres Talijrv rkis planeerimise keerukusest. Praegune olukord on teada, tulevikku on aga raske ette nha. Metsatstuse areng on olenenud eelkige ettevtjatest riigi panus on olnud sna tagasihoidlik, et mitte elda pidurdav. Eesti metsatstuse vedur on saetstus tema kekik mjutab kogu sektori arengut. Ja ndne investeeringute keskkond on siin ebasoodne. Kui suudaksime praegu vlja melda, mis vrtused on hinnas kmne aasta prast, siis oleksime kindlad vitjad.
Lpetuseks: loodetavasti muutis tnavune metsandal, mille deviis oli Mets muutub ja muudab, kuigivrd ka meie metsandalate traditsiooni. hes asjas kindlasti: tavaprase aprillikuu asemel korraldati metsandal maikuus. Paljud metsamehed kllap nurisesid, et trohkel ajal pole aega metsandalast nagu kord ja kohus osa saada. Aga rohketest looduses peetud ritustest osavtjad kllap rmustasid, sest ilm oli palju mahedam ja sobivam kui aprillis. Midagi meie muutuvast metsandusest sai ehk ldsusele ja metsameestele endile siiski selgemaks ja muutis ht-teist ka suhtumises metsasse.



Hendrik Relve, Vaike Pommer

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet