Eesti Looduse fotov�istlus
1/2006



Artiklid
Poolteist sajandit Martin Maurachi snnist

Martin Maurach, Kastre-Peravalla metsalem 1883.-1897. aastal.
19. sajandi viimasel veerandil Eestis tegutsenud metsateadlastest on enim tuntud Alexander Ltkens, Georg Cornelius ja Wilhelm Knersch. Kahtlemata kuulub nende hulka ka Martin Maurach, kelle snnist mdub tnavu 150 aastat. Tema nimega on lahutamatult seotud ulatuslikud metsakuivendustd ja teedeehitus Kastre-Peravallas (praegune Jrvselja ppe- ja katsemetskond), samuti he esimese eestikeelse metsanduse pperaamatu koostamine.
Martin Maurach sndis 5. veebruaril 1856 (v. k. j.) Pltsamaal kirikupetaja pojana. Tema isa Carl Peter Ludvig Maurach oli peale oma phit tuntud viljaka kirjamehena. Martin Maurach kis koolis Pltsamaal, Viljandis ja Tartus ning omandas gmnaasiumihariduse. Prast seda ppis ta mnda aega Tartu likoolis filosoofiat, kuid ei lpetanud likooli. 1880. aastal astus Martin Maurach Tharandti metsaakadeemiasse, kus ppis ligikaudu pool aastat. Mningate kitumishlvete tttu ta eksmatrikuleeriti sama aasta novembrikuus. Aastail 18811883 ppis Maurach metsandust Karksi misas sealse metsalema Georg Corneliuse juhendusel. Prast eksami sooritamist komisjoni ees sai ta vastava kutsetunnistuse. 1883. aastal vttis tolleaegne Kastre misa omanik Nikolai von Essen ta tle Peravalla metsalemana (Oberfrster). Seal kestsid tema trohked ja tulemusrikkad teenistusaastad kuni 1897. aastani, mil ta lahkus Kastre misast.
Martin Maurachi tle asudes oli Kastre-Peravald tollase Kastre misa tagamaa, muust maailmast soodega eraldatud maakoht. Carl Rckeri 1839. aastal tehtud Liivimaa kaardi jrgi hlmasid valdava osa Kastre-Peravallast sood ja lehtpuudega kaetud soostunud alad. Professor Benet Ponset de Sandoni kirjelduse phjal (Krigul, 1962) oli see piirkond enne kuivendustde algust raskesti lbitav soomaastik, kus metsamaad oli ainult ligikaudu ks neljandik ldpindalast. Raskete veoolude tttu ei saanud metsamaterjali turustada, seeprast raiuti metsa vaid kohalike elanike tarbeks.
Maurachil tuli metsamajanduse korraldamist Peravallas alustada n.-. otsast peale. Tuli luua elutingimused metsatlistele, leida metsavahid. Nnda hakkas ta Peravallas uusi hooneid ehitama. Metsandiku lunaosa looditi ja taanlasest melioratsiooniinsener Peder Rosenstand-Woldike koostas kuivendustde projekti. 1884. aastal algasid Peravallas metsalema juhatusel ulatuslikud metsakuivendustd ja koos sellega ka metsateede ehitus. Magistraalkraavidele ehitati vesivravad ja neid kasutati metsamaterjali parvetamiseks. Aastail 18841897 kaevati Kastre-Peravallas ligi 150 km kraave, mis lks maksma le 36 000 kuldrubla. Selle tulemusena suurenes metsamaa pindala ligikaudu kolm korda, philiselt endiste siirdesoode arvel. Nii olid loodud eeldused Peravalla metsade ajakohaseks majandamiseks, et neist ka tulu saaks.
Ulatuslikud metsakuivendustd Kastre-Peravallas ratasid tol ajal laialdast thelepanu. Kui 1895. aastal loodi Balti metsaseltsi juurde melioratsioonisektsioon, siis valiti Maurach selle liikmeks. Metsakuivendus Kastre-Peravallas on nide selle kohta, kuidas inimmistus ja sihiprane t on suutelised muutma liigniiskuse all kannatav ebatootlik maa viljakaks metsamaaks.
htlasi hakkas Maurach ulatuslikult rajama metsakultuure. Peale kohalike puuliikide kuuse ja mnni kultiveeriti tollal ka vrpuuliike. Tunduvalt suurenes raietde maht, lageraie krval hakati tegema ka hooldusraieid.
Peale oma phit metsalemana koostas Maurach ppekirjandust. 1893. aastal ilmus Tartus tema sulest raamat Praktikaline metsaasjandus, mille tekst oli htaegu eesti ja saksa keeles. Seda trkist vib ilmselt pidada esimeseks eestikeelseks metsanduse pperaamatuks. Kmmekond aastat varem avaldatud Artur Ltkensi raamatuke Juhatus metsavahtidele ja neile, kes metsavahiks tahavad saada (1884) on peale viksema mahu ka sisu poolest tunduvalt nrgem. Maurach koostas ka palkide mahutabelid, mis olid pikka aega tarvitusel nii Eestis kui ka mnel naabermaal. Need tabelid anti esimest korda vlja 1893. aastal Tartus; esilehekljel oli autori phendus oma petajale Georg Corneliusele. Mahutabelite uus, tiendatud trkk avaldati 1909. aastal Tallinnas.
1897. aastal lks Maurach Kastre- Peravallast ra ja asus tle Jamburgi maakonnas Soikinos, kus tegutses metsalemana kuni 1905. aastani. Ilmselt halva tervise tttu lahkus ta siis teenistusest ja elas Pltsamaal ning hiljem Riias. Martin Maurach suri 21. detsembril 1918 Riias. Tema vrdlemisi lhike, kuid tulemusrikas t Kastre- Peravallas on jtnud psiva jlje Eesti metsanduslukku.

Kirjandus:
Eesti bibliograafilise leksikoni tienduskide. TartuTallinn, 1940.
Krigul, T. 1962. Kuivendustde tulemusi Eesti Pllumajanduse Akadeemia ppe- ja katsemetsamajandis. EPA teaduslike tde kogumik 23.
Rebane, H. 1971. Martin Maurach 18561918. Eesti Loodus 1.





Heino Kasesalu

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet