Eesti Looduse fotov�istlus
1/2006



Artiklid
Erametsandust toetatakse ha enam

Erametsakeskus on tegutsenud seitse aastat. Areng on olnud hoogne. Kuidas see on kulgenud ja kuhu on vlja jutud?

ERAMETSAKESKUSE NUSTAMISSTRUKTUUR ON KIIRESTI TIUSTUNUD SA erametsakeskus on tegutsenud alates 1999. aastast. Siht on luua eeldused erametsanduse jtkusuutlikuks arenguks Eestis, suunates riigija vlistoetused metsakasvatusse, mis tagaks uue metsaplve rajamise ja hoiu ning metsade heaperemeheliku majandamise. Arvestades metsamajanduse vrdlemisi vikest tasuvust ja avalikest huvidest lhtuvaid metsakasutuse piiranguid, on thtis seegi, et erametsakeskuse toetuste kaudu saab osaliselt kompenseerida piirangute mju erametsandusele.

Metsanduse arengukava ja metsaseaduse jrgi suunab ja rahastab erametsanduse arengut erametsakeskus. Keskus on oma rahalised vahendid saanud valdavalt kahest allikast: keskkonnaministeeriumist ja keskkonnainvesteeringute keskusest. Vhesel mral on tulnud lisa vliskoostprojektide kaudu.
Metsanduse arengukava alusel on ks erametsakeskuse lesanne arendada vlja erametsaomanike nustamisstruktuur. Praeguseks on erametsakeskuse kaudu koolitatud ja atesteeritud ligemale 30 nustajat. Nustajad tegutsevad FIE-dena. Kuni 2004. aastani olid nustajad keskusega otseses lepingulises suhtes: erametsakeskus koordineeris vahetult nustamistegevust kogu Eestis ja tegi ka jrelevalvet osutatud nuande kvaliteedi le.
Alates 2005. aastast korraldavad nustajate td ja teevad jrelevalvet kohalikud metsaomanike organisatsioonid. Selline mberkorraldus peab tugevdama kohalike hingute rolli ja ka vastutust oma piirkonna erametsaomanike heaperemeheliku metsamajandamise eest.

TOETATUD VALDKONDADE HULK ON VIIE AASTAGA JRSULT SUURENENUD Seitsme aasta jooksul on jrjest lisandunud tegevusalasid, mida keskus on toetanud, ning toetuse mr on suurenenud. Kui aastal 2000 toetas keskus vaid maapinna ettevalmistust ja nustas metsaomanikke, siis nd saavad toetust ligi 20 erametsanduse valdkonda.
ha enam on metsaomanikud vajanud toetust maapinna ettevalmistamise ja noore metsa hoolduse jaoks. Alates 2004. aastast on vimalik taotleda ka raiesmike uuenduse toetust. Tnavu sgisest alates hvitatakse raiesmike uuendusel peale kultiveerimismaterjali kulude ka kultuuri rajamis-, tiendamise- ja hoolduse kulud ning vajaduse korral ka piirde rajamise kulud.
Seni on metsamajanduskavu koostatud riigi tellimusel. Kuid praeguste kokkulepete kohaselt peaks kavade toetamine minema jrk-jrgult le erametsakeskusele. Teisisnu: kavad koostatakse nendele metsaomanikele, kes tellivad kava vi esitavad selle kohta taotluse. Alates 2007. aastast koostatakse riigi tellimusel metsamajanduskavasid ainult kaitsealadele.
Uudsena saab tnavu taotleda hvitist metsakahjustuste eest vi nende vltimiseks. Kahjustuste hindamise metoodika, mis vtab arvesse nii majanduslikult tekkinud kahju kui ka saamata jnud tulu, ttatakse vlja Eesti maalikoolis.
Peale selle on rahastatud rakendusuuringuid ja trkiste vljaandmist, vliskoostd ja osalust vlisprojektides, ppefilme ja erametsanduse portaali haldust. Tnavu vivad uute finantseeritavate valdkondadena lisanduda metsanduse prandkultuuri hooldus ja silitamine ning toetused metsaomanike rhmasertifitseerimisele. Kahel aastal on erametsakeskus vimaldanud toetust ka pllumaa metsastajatele. htlasi saab tnavu pllumaa metsastamiseks toetust PRIA-st (pllumajanduse registrite ja informatsiooni amet). Erametsakeskuse toetuse eripra vrreldes PRIA-ga seisneb selles, et meie toetame ka istanduste ja puupldude rajamist, olgu siis julukuuse ja -nulu kasvatamiseks vi kiirekasvuliste puuliikide, nagu maarjakask, hbriidhaab jt. kultiveerimiseks. Kitsendusi ei tehta ka maatki suuruse kohta. Eesmrk on ju hoida maad intensiivsemas kasutuses kui nende puuliikide puhul, mille raiering on pikem.
Paraku on huvi selle toetuse vastu olnud vrdlemisi vike: kavandatud 1,4 miljonist kroonist on ra kasutatud umbes 0,74 miljonit krooni.

FINANTSEERIME 17 TUGIISIKU TEGEVUST 48 METSAHISTU JUURES Viis aastat tagasi oli Eestis tegev ligikaudu 1520 piirkondlikku metsaomanike organisatsiooni, kes olid hinenud Eesti erametsaliitu.
Metsaomanike koondumine hendustesse on kulgenud vaevaliselt ja aeglaselt. Siiski vib nentida, et olukord on hakanud paranema. Metsaseaduse kohaselt on erametsakeskus toetanud metsaomanike histegevust: nii seniste histute arengut kui ka uute teket. Praeguseks on registreeritud juba 48 metsaomanike organisatsiooni. Liikmelisuse ja potentsiaali poolest on need eriprased, majandusliku koostni on judnud ehk 45 nendest. Tegusaid ning arvestatava liikmeskonnaga metsahistuid on ligi kmme; seda nitlikustab hsti 2005. aastal erametsakeskuse makstud toetuste jaotumus histute vahel.
On maakondi, kus on tegev vaid ks kogu maakonda hlmav metsaomanike organisatsioon, seevastu mnes maakonnas on ka he-kahe valla territooriumil tegutsevaid vikseid histuid. See mjutab otseselt toetuste jaotumust maakonniti, kusjuures see pole seotud maakonna erametsade pindala ega metsaomanike arvuga, vaid eelkige just organisatsiooni aktiivsusega.
Erametsakeskus finantseerib 17 tugiisiku tegevust metsahistute juures. Tugiisikute lesanne on korraldada histute igapevatd ja laiendada seda kogu maakonnas, algatada majanduslik koost, koolitada metsaomanikke ja korraldada nustamist. Metsaomanike organisatsioonid peavad toetuste abil suurenema ja tugevnema sel mral, et olla edaspidi suutelised oma haldusstruktuuri ise lal pidama.

ERAMETSAKESKUSE ARENGUS TULEB LETADA UUED PROOVIKIVID Erametsakeskus on aastate jooksul rahastanud mitut rakendusuuringut ja analsi, niteks: metsandusliku ja pllumajandusliku maakasutuse tulukuse vrdlev anals; juurepessu biotrje preparaadi ROTSTOP abil; uuring riigitoetuste vajalikkusest ja mjust erametsanduses; maksunduse igusaktide anals ja nende muutmise ettepanekud; uuring jahinduse mju kohta erametsade majandamisele ning loodusvrtusega metsade majandamise erisustest; igaheigus maaomaniku vaatevinklist.
le kahe aasta oleme toimetanud erametsanduse portaali www.eramets. ee. Portaali on koondatud kogu meile kttesaadav teave metsanduse, erametsanduse ja sellega seonduvate valdkondade kohta. Pidevalt uueneb portaali uudiste rubriik, tehakse ksitlusi ja kigil huvilistel on vimalus osaleda foorumil oma ideede ja probleemidega. Huvi portaali vastu on jrjest kasvanud ning ulatub keskmiselt 9000 klastuseni kuus, mis on hea tulemus.
Muidugi on erametsakeskusel olnud muutuvates oludes ka probleeme. Eelkige see, et erametsanduse arengu suunamises valitseb teatud koordineerimatus keskvalitsuse tasandil. Erametsandusse on tulemas PRIA toetused, mis osaliselt kattuvad toetustega, mida seni on hallanud erametsakeskus. See on meile tsine proovikivi. Kas edaspidi suunata arengut ja korraldada toetust nende tegevuste puhul, mis jvad vlja PRIA kaudu rahastatavatest meetmetest, vi keskenduda uuringutele ja ekspertiisidele nagu Soome Tapio? htlasi on vimalus muuta erametsakeskus makseagentuuriks ja vtta le kigi erametsandusele meldud toetuste haldus.
Vaadates tagasi erametsakeskuse senisele arenguteele, vib kindlasti nentida, et seitse aastat tagasi esitatud idee asutada erametsakeskus on ennast igati igustanud. Keskus on pidevalt arenenud. Aasta-aastalt on lisandunud ha uusi lesandeid, koost kigi tasandi metsandusorganisatsioonide ja institutsioonidega on tihenenud ning meie roll erametsanduse edendamisel on kokkuvttes suurenenud.



Kalle Pld, erametsakeskuse juhataja

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet