Eesti Looduse fotov�istlus
1/2006



Artiklid
Metsakuivendusvrke ja -teid ei vi lasta laguneda

RMK on FSC sstliku metsamajanduse sertifikaadi omajana pidanud kinni nudest, et uusi metsakuivendusssteeme ei rajata. Kuidas on viimastel aastatel kulgenud kuivendusvrkude rekonstrueerimine Kagu-Eesti riigimetsas?

SUURED MUUTUSED METSAS TOIMUSID AASTAKMNED TAGASI 1990. aastate lpus oli Eestis kuivendatud metsamaade pindala ligikaudu 550 000 hektarit. Kuivendus on suurendanud puistute juurdekasvu metsamaal aastas 0,81,0 m hektari kohta. Selle saab arvestada mber rahasse, vttes aluseks metsa hinna: nnda saame aastas umbes 240 miljonit krooni lisatulu. 1950.80. aastatel tehtud ulatuslik metsakuivendus vimaldas htlasi ehitada vlja metsateede vrgustiku. Kui suur viks olla nende vrtus?
Eesti riigimetsas on kuivendatud metsamaad 460 000 hektarit. Tagasihoidlik arvutus, mille aluseks on ndne objektide rekonstrueerimise keskmine maksumus, annab sellise pindala puhul riigimetsade metsakuivendusvrgustiku vrtuseks ligikaudu 950 miljonit krooni. Riigimetsas on 8000 kilomeetrit metsateid. Samadel alustel tehtud arvutuse jrgi on metsateed vrt umbes niisama palju raha kui metsakuivendusvrkki. htlasi viks arvesse vtta, et teede rajamisega paraneb metsade puhkevrtus. Seega on metsameeste eelmine plvkond nukogude riigi naftaekspordi thusal toel rajanud unikaalse ning hinnalise infrastruktuuri, mille vilju me praegu naudime. Rumal ja rmiselt vastutustundetu oleks istuda ked rpes ja lasta sellel kigel laguneda.

ULATUSLIKUL METSAKUIVENDUSEL ON OMA VARJUKLJED Kahtlemata on metsakuivendusel ja teeehitusel ka varjukljed. Metsakuivendusss teemide rajamine mjutab tugevasti keskkonda. Metsa kuivendades mjutati oluliselt looduslikke isereguleeruvaid protsesse. Kohati ritati kuivendada kasvukohti, mis ei allunud kuivendusele. Metsateid rajades killustati paiguti leliia metsalaamu jne. Samas peab tdema, et tehtut ei saa olematuks teha. Loodut unarusse jttes ei taastu selle esialgne seisund ning me ei saa vita, et suudame looduslikkuse taastada.
Looduslikku arengut ja algupra on hoitud Eestimaa soid ja soostunud metsi kaitse alla vttes. Olgu siinjuures toodud kogu RMK majandatava maa, s.o. 1 062 400 hektari jaotumus protsentides: tulundusmetsad 50%, sood 18%, kaitsemetsad 14%, hoiumetsad 12%, rohumaad 4%, veekogud (jrved) 2%. Metsakuivendusest rkides peame silmas tulundusmetsi. Kuivendus ja sellele jrgnenud metsade majandamine ei olnud tulundusmetsades liintensiivne. Selle tenduseks on kuivendatud metsade looduslhedane seisund ja hulganisti vriselupaiku.

METSAKUIVENDUSE JA METSATEEDE VIISAASTAK RMK KAGU-REGIOONIS Kagu-regiooni metsamaa pindala on 235 000 hektarit, millest kuivendatud metsamaad on 110 000 hektarit. Kuivendatud metsamaa jaguneb 178 kuivendusobjektiks (keskmine pindala umbes 620 hektarit). Metsateede vrgustiku kogupikkus on 2550 kilomeetrit. Kagu-regioonil on aastas kasutada 2530% RMK metsaparanduse investeeringute kogusummast.
Regioonis on aastate kaupa koostatud rekonstrueerimise pingeread, mis phinevad kuivendusssteemide seisundite vrdlusel. Phimte on olnud lihtne: esmajrjekorras tuleb rekonstrueerida enim amortiseerunud ssteemid. Vett pilgeni tis ja kokku vajunud kraavid, mittettavad truubid, kuivanud kuused ja ladvast kuivama hakkavad kased kik eeltoodu viitab rekonstrueerimise hdavajalikkusele. Pingereas on olnud roheline tee Jgeva- ja Tartumaa kuivendusobjektidel, sest need on vrreldes Plva-, Vru- ja Valgamaa omadega ulatuslikumalt amortiseerunud.
Metsateede ehitus ja rekonstrueerimine algab tasuvusarvutustest: vetakse kokku vimalikud tulud (metsa ja metsamaterjalide mk jrgneva viie aasta jooksul) ja kulud (projekteerimisja ehituskulud). Tasuvusarvutuste alusel tehakse uus teede pingerida.
Metsateid ei ole regioonis rajatud eriti ulatuslikult, sest teevrgustik on hea: 10,9 kilomeetrit 1000 hektari metsamaa kohta. Teid taastatakse nii kuivendamata kui ka kuivendatud metsamaal metsakuivenduse rekonstrueerimise jrel. Tasuvusarvutusel phinev objektide konkurents sunnib metsalemat tegema ratsionaalseid valikuid. Niteks kogu kuivendusobjekti esialgset teedevrku ei ole sageli vajalik ega ka vimalik rekonstrueerida. Eelisjrjekorras vtame ksile phiteed, sest sealtkaudu veetakse aasta ringi metsamaterjale vlja.
RMK on FSC-sertifikaadi omajana jrginud nuet, et uusi metsakuivendusssteeme ei rajata. Kahjuks toetuvad metsakuivenduse phimttelised vastased kahtlustusele, et kuivendusssteemide rekonstrueerimise sildi all tehakse riigimetsas tegelikult metsakuivendust. Ent analsides andmeid taastatud kuivendusssteemide kohta, selgub heselt, et rekonstrueeritud on tepoolest vaid vanu ssteeme.
RMK Kagu-regioonis on viimastel aastatel rekonstrueeritud heksa objekti, mille kogupindala on 9300 hektarit. 90% kraavide kogupikkusest puhastati setetest, projekteerijate kinnitusel sai korda 5% kraavidest ja uusi kraave projekteeriti ning kaevati 4%. Viimastest valdav osa on kaevatud teede res, et vhendada teemullete liigniiskust.
Metsakuivenduse rekonstrueerimiskavad on teinud suurte kogemustega firmad: O Laanekraav ning PB Maa ja AS Vesi. Korra on rekonstrueerimisprojekti teinud ka AS Kobras. See kllaltki eriprane t nuab kogemusi, mida t vhesuse tttu ei ole kerge hankida. Seetttu ei ole aastate jooksul uusi projekteerijaid lisandunud. Samas oleme senistega igati rahul ja htlasi loodame vrikat jrelkasvu.
Metsakuivendajatele on mdunud aastad olnud konkurentsitihedad. 1990. aastate algus ti Tamsalu EPT krvale kohalikest pllumajanduse maaparandajatest arenenud firmad: AS Plva Maaparandus, O Siimel Jgevalt, O Kagumerk Vrust ja O Valmap Grupp Trvast. Kohanemine metsatde eripraga vttis veidi aega, aga hakkama saadi. Viimasel viiel aastal on taas juurde tulnud uusi tegijaid. O Anes Veod ja Kaevax on metsakuivenduse tegijate hulka tusnud trasside ja maanteede ehitajate seast. Konkurents viib edasi, firmad arenevad, ostetakse uut kaevetehnikat ja tde kvaliteet metsas ha paraneb.

METSAKUIVENDUSE NEGATIIVSET MJU SAAB VHENDADA Rekonstrueerimisprojektis vetakse alu seks RMK pstitatud lhtelesanne, mis annab ette ligikaudsed projekteerimise mahud, looduskaitsepiirangud (metsise alad, vriselupaigad jms.) ja koosklastused ametkondadega (maakonna keskkonnateenistus, maakonna maaparandusbroo, vallavalitsus). Lhtelesandele lisatakse metskonna ttajate koostatud keskkonnamjude anals. Selles on vlja toodud kogu projekteeritava ala looduskaitsepiirangud ning metsamaa jagunemine metsakategooriate ja kasvukohatpide vahel. Analsis on hinnatud vimalikke mjusid ja riske ning tehtud ettepanekuid, kuidas vhendada keskkonnamjusid ja riske.
Enne RMK Vru metskonna Kurenurme metsakuivendusobjekti rekonstrueerimist nudis maakonna keskkonnateenistus veelgi phjalikumat keskkonnamjude analsi. Eesmrk oli vimalikult palju vhendada rekonstrueerimise negatiivset mju Mustjel. Komplekshinnang telliti bioloog Nikolai Laanetult, kes vttis luubi alla tegevuse vi tegevusetusega kaasnevad olulised keskkonnamjud. Vaeti kolme alternatiivset vimalust: 1) olukorra muutmiseks ei tehta midagi; b) rekonstrueeritakse kraavid ja teed; c) rekonstrueeritakse kraavid ja teed, aga ka setete eraldamiseks vajalikud settetiigid (jrvikud), ning kaevetid tehakse nnda, et kui kobraste paisutused lahti kaevatakse, jookseksid need vaikse vooluga settetiikide kaudu jkke. Leiti, et esimene variant ehk tegevusetus ei ole mingil mral kasulik ei koloogilisest, sotsiaalsest ega majanduslikust aspektist.
Teine variant olnuks kll odavam teostada, kuid see oleks ktkenud endas ohtu, et Mustjgi reostatakse setetega. Selale ji kolmas variant ehk rekonstrueerimine, vhendades halbu mjusid. See oleks kasulik kigele ja kigile. Ndseks on see metsakuivendusssteem juba rekonstrueeritud.
Kokkuvtteks tuleb tdeda, et metsakuivendusel on kindel ja thtis koht metsamajandusssteemis ning seda ka sstliku metsamajanduse puhul. Sstlikkusest rkides peab keskkonnakaitset, sotsiaalset ja majanduspoolt alati ksitlema vrdvrseina. Siis on sellest tegevusest kasu kigile. Phimte, et meile metsakuivendus lihtsalt ei meeldi, on kindlasti kitsarinnaline ja lhingelik. See ei taga tnapeval arengut.



Tiit Timberg, RMK Kagu-regiooni peametsalem

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet