Eesti Looduse fotov�istlus
1/2006



Artiklid
Metsakuivendus ei ole patutegu

Vitlus liigveega on olnud eestlastele oluline lbi aegade. Metsi on kuivendatud selleks, et parandada puude kasvu. Selles vallas on tehtud ra suur t. Nd on vaja kuivendusssteemid ja nendega kaasnev teedevrk korras hoida.

Rajatud tiik sobib tuletrje veevtukohaks, kuid seal saavad joomas kia ka metsloomad
Aare Limberg
KLIIMA PHJUSTAB SOOSTUMIST, VLJAPS ON KUIVENDUS Eesti asub parasvtmes, siinne kliima tingib maakasutuses tihti vajaduse reguleerida veeolusid ja juhtida ra liigvett. See nue kehtib ka metsakasutuses. Tuleb arvestada asjaoluga, et Eestis on sadem eid rohkem, kui aurab, ning sademete hulk ha suureneb. Niteks Jhvis tehtud vaatluste phjal tuli 1960.1990. aastal sademeid keskmiselt 657 mm, 1994.2004. aastal 762 mm ja 2001.2004. aastal 798 mm. Sademete rohkus, eriti tasastel aladel phjustab soostumist ning soode pealetungi mineraalmaadele. Sajandite jooksul on soostumine vtnud ulatuslikke mtmeid. Niteks Tamsalu lhedal paiknev Savalduma soo, mis on alguse saanud kunagise kolme jrve kinnikasvamisest, laius 6000 aasta eest 90 hektaril. 3000 aastat tagasi oli soo pindala suurenenud 360 hektarini ja 2005. aastaks 810 hektarini.

Soostumine tekitab metsamajandusele kahju. Kuivendusega ptakse seda vhendada. Metsakuivenduse lesanne on hoida ra leujutusi ja alandada maapinnas veetaset. Professor Uno Valki uurimuste phjal on soostumine protsess, kus orgaanilist ainet sisaldavad horisondid turvastuvad ja mineraalsed horisondid gleistuvad. Nii turvastumine kui ka gleistumine vhendavad maa viljakust.
Pool sajandit tagasi oli meie metsamaast psivalt vi ajutiselt liigniiske le poole, 70% muldadest aga gleistunud. Soostumist saab pidurdada ksnes kuivendusega, mis parandab mulla vee- ja aeratsioonireiimi, loob eeldused turba lagunemiseks, mullaviljakuse ja puistu vrtuse suurenemiseks. Juba misnikele oli selgeks saanud, et liigvee eemalejuhtimine ja soostumise vhendamine parandab tunduvalt metsade kasvu.

LABIDAMEHED VAHETUSID TEISE MAAILMASJA JREL EKSKAVAATORITEGA Eesti Vabariigis tehti kll suuri plaane kuivendada metsi, kuid kavatsetud 500 km uutest kraavidest mrgades metsades suudeti kaevata vaid veidi le veerandi. Selle raske t jaoks ei leitud ligi 900 labidameest.
Esimesed ekskavaatorid judsid Eesti metsadesse 1938. aastal. Enne Teist maailmasda juti hreda kraavivrguga katta 85 000 hektarit metsamaid, millele 19471950 lisandus veel 6168 hektarit.
Metsakuivenduse ajaloos sai prdeliseks tolleaegse Nukogude Liidu Ministrite Nukogu 14. juuli 1950. a. mrus, millega kohustati ENSV valitsust looma esimene masin-metsakuivendusjaam Eestisse. Jaam pidi tle hakkama 1951. aastal.
Asukohaks valiti Tamsalu ning 13. oktoobril 1950 asus tle esimene direktor Aleksei Potjomkin. Ksu korras algas lagedal pllumaal kiire ehitust ning 1951. aastal ttas kuivendusel 11 ekskavaatorit.
Algus oli raske kigile: nii metsameestele, kes pidid trasse raiuma, projekteerijatele, kellel polnud kogemusi, ning muidugi ka kaevajatele. Ekskavaatorid olid meldud kergemate pinnaste jaoks, kandilised kopad ei vimaldanud kraavidele nlvust anda, seda tegid pikkade labidatega nlvasilujad. Kitsaste roomikutega traktorid polnud sobivad kndude juurimiseks ja veelgi raskem oli korraldada ktuse vedu ekskavaatorite juurde.
Kraaviadrad ei sobinud metsas kraavide rajamiseks, see tingis ekskavaatorite suurema tmahu ning 1951. aasta augustis antigi korraldus panna ekskavaatorid tle kahes vahetuses. Tmehi leidus, kuna kolhoosides oli olukord vga halb. Kiitvaid snu tuleb elda tolleaegsetele kutsekoolidele, kust tulid tublid td armastavad traktoristid ja ekskavaatorijuhid.
Ttajatel polnud normaalseid elutingimusi, raskusi oli toitlustamisega. Ktust tuli ekskavaatoritele tihti viia ksitsi, kahlates poole sreni vees. Sageli elati knis. Kodust kaasa vetud toidu hoidmiseks kaevati maasse augud ning vett saadi kraavist. Nii mnigi kord tuli kauge maa tagant ksitsi kohale tuua ka ekskavaatorite remondiks vajalikud rasked varuosad. Kuigi pingutati kvasti, oli esimeste aastate tootlus ekskavaatori kohta kigest 2000 m .

TAMSALU EPT OLI THUSAIM METSADE KUIVENDAJA Eelmise sajandi kuuekmnendate aastate alguseni tegi metsakuivendustid Tamsalu EPT. Vga vhesel mral tegid sama td ka metsamajandid, hiljem lisandusid neile teised Eesti Pllumajandustehnika ettevtted, nagu Vndra, Nuia, Viljandi, Mrjamaa, Valga ja Tallinna EPT ja veel mni.
histe pingutustega ja tolle aja metsameeste ning EPT juhtide toel saadi kuivendustdeks piisavalt raha ja tehnikat ning t lks hoogsalt. Objektide vastuvtmise riiklikesse komisjonidesse kuulusid projektijuhid, metsamajandite ja metskondade esindajad, samuti ehitajate esindajad ning ministeeriumide vastutavad ttajad. Uued metsateed sideti lbi siduautoga Volga, mis oli htlasi objekti kvaliteedi kontroll.
Kuivendatud sai le 550 000 hektari liigniiskeid metsamaid (Tamsalu EPT osa oli 360 000 ha), ehitati 8000 km metsateid, hulgaliselt torutruupe, veehoidlaid, tuletrjetiike, kaheti reguleeritud kuivendusssteeme. htlasi said metsataimlad endale uued vihmutusssteemid.
Kuivenduse tttu suurenes neil aastail puidu iga-aastane juurdekasv ligi 2 tm hektari kohta. Eesti kohta kokku tegi see miljon tihumeetrit aastas, mis hlmas tolle aja raiemahtudest le 10%.
Nnda oli metsades loodud vimalus teha metsatid. Paljude linnade lheduses vidi prast kuivendust rajada aiandus- ja suvilahistuid, kus puhkasid ning veetsid sisukalt aega tuhanded inimesed. Tunduvalt parem oli metsas liikuda nii marjulistel-seenelistel kui ka jahimeestel. Tamsalu EPT korraldas iga viie aasta tagant metsakuivenduskonverentse ning nupidamisi teadlaste ja praktikutega. rituste puhul kirjastati ka metsakuivendust ksitlevaid trkiseid.

METSAKUIVENDUSE NUPEV TUDUS 2005. AASTAL OLI PIKA TRADITSIOONI JTK Tnu RMK ja Eesti metsaseltsi toetusele saadi mullu tava jtkata: 14. septembril peeti Tudus metsakuivenduse nupev. Tervitussnu laususid keskkonnaminister Villu Reiljan ja mitu kohaliku vimu esindajat.
Samas esitleti raamatut 55 aastat mehhaniseeritud metsakuivendust Eestis, mille toimetaja on Ivar Etverk. Phjalik levaade saadi metsakuivendusest Tudu metskonnas, kus alates 1982. aastast on metsalemana ttanud entusiastlik Ain Saapar. Tudu metskonnal on 12 650 hektarit metsamaad; koos eramaadele jva osaga on sellest kuivendatud 13 672 hektarit. Praegu tuleb pidevalt rekonstrueerida kuivendusssteeme, sest le 30 aasta ei pea kuivendusssteemid vastu isegi siis, kui neid korrapraselt hooldada. On tulnud puhastada vanu kraave; viljakad kdusoo mullad endistel siirde- ja madalsoo aladel on hakanud uuesti soostuma. Suur kuivenduse mju takistaja on olnud suurearvuline kopra asurkond. Tudu maad on tihti tasased ja kobraste tegevuse tttu vib phjavee tase eesvooludel tusta le he meetri kuni tuhande hektari suurusel maa-alal.
Tudu metskond sai 2001. aasta juulitormis tugevasti kannatada. Tuul murdis ligi 3000 hektarit raieeas vi -eelset metsa. Metsamaterjale sai kiiresti vlja vedada vaid heal tasemel metsateede kaudu: ehitamisel on kasutatud geotekstiili. See igustas end ka turbaaladel, kust hangiti tuhandeid tihumeetreid metsamaterjali. Uuenenud on ka truupide materjal: endised raudbetoontruubid on asendatud plasttruupidega. Sildade asemele on aga rajatud metalltruubid.
Tudu nupeval tdeti, et metsakuivenduse tulukust on testanud mitu teaduslikku uuringut. Ent tnapeval tuleb probleemide lahendamisse kaasata laiem otsustajate ring. Edu saavutatakse, kui metsamehed, projekteerijad, teadlased ja ehitajad teevad loovat koostd. Looduses toimuvad vahel erakordsed muutused, millele tuleb kiiresti reageerida, et vhendada kahjusid ja leida loodushoidlikud lahendused.

TNAPEVA METSAKUIVENDUSES ARVESTATAKSE KESKKONNAKAITSE NUDEID Tudu nupeval kerkis ka mrkroheluse teema. Mrkrohelised on inimesed, kes ei suuda nha metsa mitmeklgseid vrtusi kogu terviklikkuses. Loodusest vrdunud ja vaid oma kitsa valdkonna eest seisvad spetsialistid on meeleldi valmis ngema, et mets kidub. Peaasi, et liik, keda nad uurivad, end hsti tunneks.
Tudu metskonna metsadest on kaitse all ligi kolmandik. Tudu metsalem Ain Saapar nustus, et nendel aladel peavad loodusprotsessid kulgema segamatult. Kuid miks on kaitsealade koosseisu sattunud ka kuivendatud alasid? Nende rajamiseks on ju kulutatud hulga tjudu ja raha, et kasvatada seal majandusmetsi. Neile, kes mtlevad metsadest tasakaalukalt, mjuvad arusaamatult jutud kuivenduskraavide kinniajamisest, ajutistest veevagudest ja uute kraavide keelustamisest tulumetsades.
Tasakaaluka ksitlusviisi nide oli Tudu nupeval Krdla metsalema lo Lindjrve ettekanne. Ta keskendus kuivendustde analsis keskkonnakaitsenuete elluviimisele projekteerimise ja ehitamise kigus. Hiiumaal asuvast Armiojast oli saanud euroopa naaritsa elupaik. Rekonstrueerimisel veti arvesse, et ei tohi kahjustada naaritsa elupaiku, eesktt toidubaasi ja varjepaiku. Lepiti kokku, et puhastades kraave vsast ja puudest, raiutakse ainult hel kaldal, teisele jetakse mets kasvama, et siliks kraavide varjulisus. Armiojale rajati kolm settebasseini takistamaks hljumi liikumist allavoolu. Neid sgavamaid kohti saab kasutada tuletrje veevtukohtadena. Kraavidele projekteeriti tiike ja laiendeid kraavidele kahepaiksete kudemispaikade jaoks. Rajati veemdukohti, millest vetakse viie aasta jooksul kolm korda aastas veeproove ja tehakse laboris veeuuring. Et vhendada vee kiirust ja pidurdada liiva kannet basseinidesse, rajati mitu tehiskrestikku. Naaritsabasseinidesse rajati saared.
Hiiumaal tehakse loomingulist koostd. Metskonnattajad, projekteerijad ja ehitajad arvestavad keskkonnateenistuse ja loodussprade ettepanekuid.
hiselt lahendusteni juda on seda kergem, et riigimetsades on kuivenduspind praeguseks vhenenud 400 000 hektarini: osa alasid on linud teistele omanikele ning on loodud kaitsealasid.

RMK REKONSTRUEERIB KUIVENDUSSSTEEME Tudu nupeval ksitles RMK metsamajanduse osakonna asedirektor Jaan Schults kuivendusssteemide probleeme riigimetsades. Tegevuse aluseks on olnud Eesti metsanduse arengukava, mis nuab metsade tootlikkuse kindlustamist ja uuendusvime ning elujulisuse silitamist. 1990. aastate madalseisust on le saadud ning metsaparandusele on ette nhtud vhemalt 60 miljonit krooni aastas. Pool rahast lheb kraavivrgu taastamisele ja teine pool teedele. Peale selle on hooldustde jaoks ette nhtud 24 miljonit krooni. Seega on suund tagada kuivenduse korrashoid. Kuid pole kindel, kas varem suures mahus tehtu rekonstrueerimiseks jtkub raha. Aastas oleks vaja korda saada 12 00014 000 hektarit, praegu suudetaks teha sellest pool. Ka korraprane hooldus, voolutakistuste krvaldamine kraavidest parandaks tunduvalt kuivendusssteemide tkindlust. Sageli lhevad kraavid umbe lohakate raietde tttu. Riigimets on peale vheste erandite avatud kigile. Avatus annab ldsusele ka vimaluse vtta sna kuivendusssteemide rekonstrueerimise vastu. Mida neile vastata? Ilmselt seda, et kuivendusssteemide rajamine mingil alal on metsakoosluses aegade jooksul tinginud tohutud muutused. Kui keegi tahab protsessi tagasi prata, ajades kuivenduskraavid umbe, siis on tihti tagajrg puude hukkumine ja vlja kujunenud metsakoosluse hving. Metsa armastavatele inimestele on see tiesti arusaamatu.

ON VAJA MELDA VEEKOSSTEEMIDE TULEVIKULE Tasakaalukas, lbimeldud ksitlusviis nuab ha tsisemat keskkonnatingimuste silmaspidamist. Tudu nupeval arutles bioloog Nikolai Laanetu metsakuivenduse le veekossteemide vaatevinklist. Ta analsis looduslikus seisundis olevate vooluveekogude suhet kraavide kogupikkusesse. Jreldus: paljudes maakondades on looduslike vooluveekogude osakaal vga vike. Raplamaal niteks hlmavad kraavid kigist veekogudest 96%, Hiiumaal isegi 97%.
Vee-elustiku seisukohalt on pilt vga kurb. Vee-elupaigad on vaesunud ning htlasi elustiku liigiline koosseis. Tervikuna ti uurija vlja 12 tegurit, mis mjutavad veekossteemi. Kalastiku ja jevhi levikuala vhenemine ja paiguti nende tielik kadumine on sageli saanud alguse veekogu geomorfoloogiliste tingimuste ja hdroloogilise reiimi rikkumisest. Kadunud on ka ks meie jgede arvukamaid liike paksuseinaline jekarp. Kike seda ei saa panna vaid kuivenduse sks, oluline on ka veekogude reostumine. igupoolest on tegemist kahe teguri koosmjuga.
Laialdane kraavivrk ja kallaste vsastumine meeldib kobrastele ning ka ptrade toidulaud on laienenud. Nii kopra kui ka pdra elupaikade ja toidubaasi laienemine on suuresti ka inimeste tegevuse tagajrg, seega ka ks metsakuivenduse krvaltulemusi. Ndisaegne metsakuivendus ja vooluvete saneerimine peaks hindama vett kui limalt vrtusliku loodusvara: silitada tuleb vee hulk ja kvaliteet ning hoida veekossteemide elupaiku ja liigilist mitmekesisust. See aitab htlasi tagada meie elukeskkonna kvaliteedi.

EDU SAAVUTATAKSE ERI HUVIRHMADE HISTNA Erametsades on metsakuivenduse probleemid teist laadi. Suurmaaomanikud ja entusiastid on mingil mral metsakuivendusega tegelnud. Valdavalt on aga erametsaomanike ktte sattunud kuivendusssteemid jetud hooletusse. ks phjus on kindlasti rahapuudus. Viimasel ajal on erametsaomanikel avanenud vimalus saada selleks tegevuseks rahalist toetust. Paraku on metsahistud ja muud erametsanduse organisatsioonid olnud sna passiivsed vimalust kasutama.
ldiselt vib tdeda, et viimasel ajal on metsakuivenduse temaatika Eestis taas aktuaalseks muutunud. Sellest on rgitud peaaegu kigil Eesti suurematel metsameeste kokkusaamistel ja muudel nupidamistel ning seminaridel.
Avalikud arutelud metsakuivenduse le on hdavajalikud, sest vimaldavad eri huvirhmadel esitada oma seisukohti ja leida hiseid lahendusi. Lpuks peaksid ju kik olema huvitatud sellest, et meie metsad ja metsandus oleksid tulevikus paremal jrjel kui praegu.



Ants Arukuusk, EPT ASi nukogu esimees

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet