Eesti Looduse fotov�istlus
3/2002



ARTIKLID
Metsatmasinate SUURPARAADIL

5 9. septembril toimus Soomes Jmsnkoskis metsatmasinate mess. Seda peetakse heks Phjamaade esinduslikumaks. Moodsaid seadmeid olid tulnud tutvustama sajad metsandusfirmad. Kige rohkem uut pakkusid Phjamaade kolm suurimat Timberjack, Valmet ja Ponsse. Senisest ulatuslikum vljapanek oli uustulnukal metsatmasinate tootjate seas Caterpillaril.

Metko mess on ks Phja-Euroopa suurimaid
Siin on masinaid rohkem kui metsa, oli esimene mulje, mis kohale judes tekkis. Metsa mlemal pool kruusatee serva olid les rivistatud raskekaaluliste metsamasinate rgemendid otsekui tankikolonnid. Igal rgemendil ehk firmal olid oma tunnusvrvid. Valmetil punane, Ponssel hall ja kollane, Timberjackil roheline ning Caterpillaril kollane ja must. Need neli firmat on Soome metsamasinate turul thtsaimad. Tpsemini hlmavad Valmet, Timberjack ja Ponsse igaks turust peaaegu vrdselt he kolmandiku. Caterpillar kinnitab uustulnukana alles kanda.
Oli 5. septembri hommik kell 9. Ngin, kuidas Caterpillari staabi ehk boksi juures kuulutas mgijuht Ahti Sormunen oma meeskonnale: Te peate olema aktiivsed, positiivsed ja slmima ohtralt sidemeid. Asuge postidele! Kllap anti tpselt samal ajal neidsamu korraldusi ka teiste firmade meeskondadele. Veel polnud nha htegi klastajat. Kuid peagi pidid teed neist tulvil olema. Metko mess oli algamas.
Sel aastal 5.9. septembril peetud Metko metsamasinate mess on ks Phjamaade esinduslikumaid. Nimi tuleneb soome snast metskonet. Tnavu korraldati nituslaata heksandat korda. Nagu varemgi, toimus see Jmsnkoskis, Helsingist 250 kilomeetrit kirdes. Nituse eri osad paiknesid teemade jrgi suurel maa-alal, mille lbimt oli 12 kilomeetrit. Traditsiooniliselt sai siin peale uusimate metsatmasinate tutvuda ka maaparandus- ja tee-ehitusmasinatega, pllumajandusseadmetega, nende varuosade ja detailide ning hooldusvahenditega. htlasi tutvustati ostuvimalusi ja koolituspakkumisi. Esindatud oli sadu firmasid. Messil kijate arv kndis kmnetesse tuhandetesse.

Valmet pakub metsakombaini, mis toimib ka veokina
Valmeti esindajatest sain jutule tegevjuhi Jari Alahultaga. Mees seletas, et kibelt ja vimsuselt jb firma teiste metsamasinafirmade seas Euroopas ja mujal maailmas alla vib-olla ainult Timberjackile. Kunagi oli Valmet puhtalt Soome riigifirma. Tema nimi on tuletatud nimest Valtion Metalli, mis thendab riigimetalli. Praegu on Valmet tpiline rahvusvaheline hiidfirma. Tema aktsiatega kaubeldakse New Yorgi ja teistel suurtel brsidel. Kui prisin, kes viks olla praegu peamine Valmeti omanik, vastas Jari Alahulta: Seda ei ole vimalik tpselt elda. Vib-olla nii, nagu Nokial Ameerika hendriikide pensionrid.
j Valmeti metsatmasinaid makse ja kasutatakse kigil kontinentidel peale Aafrika. Olulisim turg on Euroopas. Ksimuse peale, kui palju metsamasinaid on mdud Baltimaades, vastas Jari Alahulta, et igatahes rohkem kui Venemaale. Meie turuosa on Baltimaades kiiresti kasvanud, see on juba pool Soome omast. Eesti omakorda ostab Baltimaadest kige rohkem, teatas ta.
Jlgisime koos uut masinat, mis parajasti Valmetile mratud metsatukas puid likas. See oli Valmet 801 Combi. Kigepealt likas, laasis ja jrkas masin puid. Seejrel tstis ta palgijupid oma tagakasti ja viis metsast vlja. Selles seisnebki tema uudsus: ta teeb ra kahe masina, harvestri ja forvarderi t. Oleme seda masinat mnud tnavu maikuust alates, tutvustas Jari Alahulta. Eestis viks ta olla pris perspektiivne. Teie metsateede vrk on hredam kui Soomes. Soomes on keskmine vljaveokaugus 400 meetrit, Eestis 700800 meetrit. Kui seesama masin mitte ainult ei lika, vaid ka vlja veab, on kasutegur suurem. Ideaalne oleks muidugi ttada nii, et langil oleks samal ajal Combi-masin ja veel harvester ja forvarder. Esimene vtaks peenemaid puid, sest le hetihumeetristega lheb tal raskeks. Suur harvester likaks samast ainult jmedaid puid.

Timberjacki haare maailmas on laiem kui teistel firmadel
<Arne Bergmani vitel on Timberjacki rahvusvaheline haare vimsam kui Valmetil vi mis tahes muul metsamasinaid tootval firmal. Iga kontinendi jaoks tehakse masinaid sealse metsatehnoloogia jrgi. Vaid ligi viiendik maailma maadest harrastab sellist metsa lesttamise viisi, nagu on Skandinaavias ja Eestis. Sel puhul jrgatakse langetatud puud kohe metsas eri sortimentideks. USA-s, Venemaal, Luna-Ameerikas ja Kagu-Aasias kasutatakse praeguseni nn. pika tve meetodit. Terved tved veetakse metsast vlja ja jrgatakse alles hiljem. Nende jaoks tehakse ka teistsuguseid masinaid.
Niteks Brasiilias on Timberjackil oma tehas, mis paneb kokku kombaine spetsiaalselt eukalptiistandike jaoks. Eukalpti likamise masin saeb tpselt hekrgused ja -vanused puud maha ning vtab neil juba langil maha ka koore. Uhkusega seletas Arne Bergman, et nad on psenud ka Jaapani turule. helgi teisel Euroopa vi USA metsamasinatootjal pole see veel nnestunud.
Metko messil nitas firma he uudisena harvestrit Timberjack 1270 D. Seda tutvustati kui maailma nutuima harvestri Timberjack 1270 tiustatud varianti. Neid on praegu mdud kokku le kahe tuhande. Timberjack 1270 D tuli mgile vaid mned kuud tagasi. Seda oli enne messi algust ostetud kakskmmend tkki. Minu ksimuse peale, milline on Timberjacki osakaal Baltimaade turul, vastas Arne Bergman, et tpseid arve ta ei nimetaks. Kuid ldjoontes on ligi pooled Eesti, Lti ja Leedu metsades ttavad harvestrid Timberjackilt. Teist poolt jagavad Valmet ja teised firmad.

Ponnse oli koera nimi
Firma tausta tutvustas mulle Ponnse infojuht Jari Mononen. Ta alustas firma nime pritolust. 1960. aastate lpus huvitus Ida-Soomes Vierim klas metsatmasinatest mees nimega Einari Wiikre. Ta oli kuldsete ktega remondimees. Kord tuli talle phe hulljulge plaan panna eri masinate osadest ise kokku uus metsatmasin. Nokitsenud ksinda kuuris peaaegu aasta, ajas ta viimaks klarahva silme ette ennengematu siduriista. See oli vrvimata, inetu ja veidra maad ligi kerega. he hmmeldunud klamehe suust lipsas arvamus: See on ju Ponsse! Ponsse oli kla tuntuima jahikoera nimi. Koer oli segavereline ja naljakavitu vlimusega. Kuid ta oli kige osavam jljektt ja vastupidavam jooksja. Nnda oligi leiutisele nimi leitud. Einari Wiikre hakkas kokku panema teisi samasuguseid masinaid. Paljud veendusid, et uus masin liigub soodes, sgavas lumes ja mujal rasketes oludes paremini kui tehastes toodetu. Ta oli senistest metsatmasinatest ka vastupidavam. nnestunud toote jrgi sai nime kogu firma. Firma on hmmastava kiirusega laienenud ning toodab praegu rohkesti eri tpi metsatmasinaid.
Ponsse on praegu kolmest peamisest Soome ja Skandinaavia metsamasinate turul tegutsejast ainus, mille phiomanikeks on soomlased. Ligi 60% aktsiatest kuulub firma asutaja jrglastele ning muudele Soome ettevtjatele. Firma on Timberjacki ja Valmetiga vrreldes vike, kuid just seetttu ka paindlik ning aldis julgetele uuendustele. Hiljuti llatas ta konkurente sellega, et slmis lepingu maailma he mainekaima mootorite valmistajaga MercedesBenz. Viimased Ponnse metsamasinad on kik Mercedes- Benzi mootoriga.
Ponnse phitrump on arvutitehnika ja logistika kasutamine. Ka konkurendid tunnistavad, et Ponnsse on praegu neist eest le oma arvutitehnoloogia poolest.
See, et metsakombaini ehk harvestri kabiin toimib nagu vike arvutikontor, ei ole metsatstuses enam ammu uudis. Kuid Ponsse pakub praegu terviklikku logistilist programmi Knnust tehaseni.Sel puhul on arvutiprogrammide ja -sidega hendatud kik llid metsaomanikust puidutstusfirmani. Kigepealt teeb Ponsse selgeks tpse tulevase puidu hulga, sortimendid ja hinnad langil. Metsaomanikuga koos valitakse paljude sortimentide seast optimaalseim. Seejrel jlgitakse arvutiside abil harvestri td langil ning suunatakse veokite liikumist langi ja puidutstusettevtte vahel. Kui viimaks hakatakse puitu saeveskis vi mujal lpptooteks ttlema, antakse sealgi enne levaade vimalikest variantidest ning lepitakse kokku sobivaim. Kogu protsessi ajal on andmetega kursis nii metsaomanik, metsa lesttaja kui ka puiduttleja. Nad kik saavad omavahel nu pidada ning valikuid mjutada. Ksisin Ponsse esindaja kest, kas metsatde selline terviklik juhtimine arvutitega oleks meldav ka Eestis. Phimtteliselt kll, kuid praktikas veel mitte, vastas ta. Teil puuduvad piisava tpsusega alusandmed. Samuti pole kik asjaosalised metsaomanik, lesttajad ja puidufirmad valmis tihedaks koostks.

Caterpillar on maailmamainega mootorite valmistaja
Caterpillari nimi tleb eestlasele praegu vib-olla vhe seetttu, et nukogude vim phkis selle rahva mlust. Sjaeelses iseseisvas Eestis kasutati USA-st prit Caterpillari buldoosereid vrdlemisi laialt. Kuid nd pole ligi pool sajandit nendega kokku puututud. Soomes, kus mlukatkestust polnud, nimetatakse kiki buldoosereid tninipillariteks. See sna on rahvakeelne mugandus Caterpillarist ja nitab, et selle firma buldooserid olid Soomes mitme suguplve jooksul enim levinud. Firma loomise algusest ligi kolmveerand sajandit tagasi on ta ikka tootnud ka ekskavaatoreid ja muid pinnase teisaldamise vahendeid. Inglise keeles thendab caterpillar rvikut ehk putukavastset. Eks viita seegi maa peal roomamisele ja pinnase uuristamisele.
Tnapeval on hiidfirma Caterpillar rahvusvaheliselt tuntud peamiselt eri tpi mootorite valmistajana.
Euroopa turu jaoks hakkas Caterpillar metsatmasinate tootma alles 1980. aastate lpus, kui oli ra ostnud Rootsis tegutseva tehase. Nagu kinnitas mulle firma Phja-Euroopa osakonna turustuskonsultant Janne Tarvainen, peetakse selle firma masinate eeliseks seda, et nad on kokku pandud Caterpillari enda detailidest. Teised metsatmasinaid tootvad suurfirmad hangivad niteks harvestri mootori helt, raami teiselt ning muud osad kolmandatelt-neljandatelt firmadelt. Firma ise paneb vaid detailid kokku. Caterpillari loosung on: masinaid ei tehta mootorite jrgi, vaid mootoreid valmistatakse masinate jrgi. See thendab, et mootorit ja muid detaile toodetakse rohketes tehastes tpselt teades, millise mudeli osadeks nad on meldud. Nii saavutatakse parim masinadetailide sobivus ning kogu masina vga hea terviklikkus ja tkindlus.
Metko messil esitles Caterpillar niteks knnujuurijat. See on ekskavaatoritaoline seade, mille haarats on ette nhtud selleks, et suuri knde maast vlja tmmata. Knde kasutab Skandinaavia puidutstus hakkpuidu valmistamiseks. Hakkpuit on Phjamaades laialt kasutusel bioenergia saamisel. Tutvustati ka rekordiliselt pika haardeulatusega harvestrit Cat 550 LR. Masin ulatub puid likama, laasima ja jrkama kaugemalt kui teised, kuni 12,5 meetri kauguselt. Eriti thus on ta hooldusraietel. Ilma et tal tuleks tihedas metsas paigalt liikuda, ulatub harvester ksikuid vajalikke puid vlja noppima kaugelt mberringi. Ksisin Caterpillari Eesti esinduse metsamasinate mgijuhilt Toomas Liivakult, kuidas firmal Eestis lheb. Peamiselt on mdud vimsaid generaatoreid ja teedeehituse masinaid. Vhesed eestlased teavad, et niteks generaatorid, mis tootsid elektrivoolu Eurovisiooni lauluvistluste ajal Sakus, oli valmistanud ja les pannud Caterpillar, kneles Toomas Liivak. Metsamasinaid hakkasime Eestis pakkuma alles tnavu. Oleme mnud paar forvarderit. Phjamaade metsamasinate turule tulime suhteliselt hiljuti ja oleme olnud edukad. Samasugust edu loodame ka Eestis ja Baltimaades. Toomas Liivak meenutas, et vanemad metsamehed Eestis kutsuvad kiki metsatstukeid siiani fiskarsiteks, sest Fiskars oli esimene firma, kelle tstukid Eestisse judsid. Ta nis lootvat, et kord edaspidi saab ka mni uudne Caterpillari metsamasin Eestis nii tuntuks, et seda rahvakeeles vaid firma nime jrgi teatakse.



Hendrik Relve

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet