Eesti Looduse fotov�istlus
1/2006



Artiklid
Kasutamata energiavsa elektriliini- ja kraavitrassidel

Traditsioonilise metsast raiutud kttepuu krval on jnud kasutamata kraavikallastel, elektriliinide trassidel ja teistes sama laadi paikades kasvava vsa energeetiline potentsiaal. Kuna metsast saadav hakkpuit ei rahulda enam kogu nudlust, on vaja prata pilgud sinna. neid ei peeta kasvuhoonegaaside hulka kuuluvaiks.
Meil on koostatud ktuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava aastani 2015. Selle jrgi avaldub Eesti taastuvenergia potentsiaal eesktt bioktustel baseeruvas elektri ja soojuse koostootmises ning tuuleenergias, samuti arendatakse vikesemahulist hdroenergeetikat, mille tehniliselt rakendatav koguvaru on umbkaudu 40 MW. Planeerimisperioodi vltel suureneb ka pikeseenergia kasutuse konkurentsivime ning osakaal.
Praegu kasutatakse suur osa kttepuidu ja puidutstusjkide primaarenergiast peamiselt soojuse tootmiseks. Arvestatavaks lisaallikaks vib pidada raiejtmeid. Biomassil phineva elektri ja soojuse koostootmise arengut pidurdav tegur on soojuskoormuse vhesus ning asjaolu, et soodsa soojuskoormusega piirkondadesse on juba paigaldatud uued, ainult soojust tootvad seadmed. Samuti piirab arengut bioktuste mahukas eksport, mistttu kohalikel energiatootjatel on toormepuudus.

Eestis kasutatakse philiselt jrgmisi taastuvaid energiaallikaid: turvas, kttepuud
koos hakkpuidu ja puidujtmetega,hdro- ning tuuleenergia. Pikeseenergia rakendamist piiravad seadmete krge hind ja sesoonsus. Seeprast kasutataksegi pikesepatareisid vhe ning ldjuhul ainult sooja vee tootmiseks kodumajapidamistes.
Kuna Eesti on metsarikas maa, siis on kige thtsam taastuv energiaallikas puit (kttepuud). Siia alla kuuluvad ka hakkpuit ja puidujtmed. 1995. aastal suurenes kttepuude kasutus energia tootmisel hppeliselt. Phjus on puiduhakkurite ning hakkpuidukatlamajade kasutuselevtt. Prast 1997. aastat toimunud languse tingis ilmselt eesktt toormepuudus

VIIE AASTAGA SAAKS ELEKTRILIINIDE ALT 472 000 TONNI VSA Eestis on seatud siht toota aastaks 2010 kogu energiast 5,1% taastuvenergiana. Tuleks lhemalt uurida, kuidas on vimalik seda teostada.
ks vimalus on vlja toodud keskkonnainvesteeringute keskuse projekti raames EPM metsandus- ja maaehitusinstituudis tehtud uurimusts: vaatluse all oli elektriliinide trassidelt saadava vsa energeetiline potentsiaal ja kuivenduskraavidel kasvav biomass. Nimetatud td tehti 2004. aasta sgisest 2005. aasta kevadeni. Eesmrk oli vlja selgitada energiahulk, mida viks saada elektriliinide trassidel ning kuivenduskraavidel kasvavast vsast.
Elektriliinid jaotatakse kaheks: phivrk, mis hlmab 110330 kV liine, ja jaotusvrk, mille hallata on 0,435 kV liinid. Tagamaks ohutust on igale liinikategooriale seatud nudmised trassi laiuse suhtes. Kaitsevndeid tuleb korrapraselt hooldada (ldiselt tehakse seda viie aasta jrel), selle tttu jb liinide alla maha suurel hulgal vsa. Seda tooret viks edukalt kasutada hakkpuidu tootmisel.
Uurimist kigus thistati proovitkid, mille pindalad olid vastavalt 70 m (7 x 10 m), 200 m (10 x 20 m), 225 m (15 x 15m) ja 625 m (25 x 25 m). Mtmed valiti lhtuvalt teoreetilisest trassi laiusest ja reaalolukorrast. Proovitkid piiristati postide abil ning seejrel mrati GPSi seadmega kindlaks geograafilised koordinaadid. Kogu proovitkil olev vsa kaaluti ning seejrel veti proovid. Proove kuivatati kuivatuskambris senikaua, kui proovide kaal enam ei muutunud seelbi saadi teada proovide niiskussisaldus. Kuivatamisel lhtuti sellest, et temperatuur ei letaks 105 C. Muidu hakkaks puit lagunema ning muutuks selle struktuur. Kuna puidu kttevrtus oleneb niiskussisaldusest (mida vhem niiskust, seda suurem kttevrtus) ja ka tuhasusest, mratigi nende vrtused, et saaks teha edasist analsi.
Selgus, et Eestis on ligi 68 700 km liine, mille kaitsevndite pindala vtab enda alla umbes 116 250 hektarit. Huvitaval kombel on biomassi hulk seda suurem, mida kitsam on kaitsevnd. Selle seadusprasuse phjus on ilmselt asjaolu, et mbritseva metsa toimel on seal looduslik uuenemine thusam. Kuna kik elektriliinid ei asetse metsastel aladel, siis veti energiahulga arvutamisel aluseks Eesti Energia vlja pakutud 45%. Nnda saadi vrtused iga liinitbi kohta eraldi; arvutused tehti vrskelt raiutud vsa kohta, mille niiskussisaldus on 50%. Kttevrtusi arvutades veti aluseks katsetde kigus saadud tulemused ning Eesti Energia andmed elektriliinide pikkuse kohta. Ilmnes, et viie aasta vltel saab metsi lbivate elektriliinide alt koguda ligikaudu 472 000 tonni 50%-lise niiskusega vsa. Kui see korrutada kttevrtusega, mis on 50%- lise niiskusega puidul 8,28 MJ/kg, siis saame vastuseks 3,91 PJ.
110330 kV liinide alt saab mrkimisvrselt vhem potentsiaalset biomassi kui jaotusvrgu liinide alt. Laiemaid liinitrasse on ka lihtsam hooldada. Siiski tuleks kindlasti thelepanu prata ka jaotusvrgu liinide hooldusele.
Jagades vrtuse 3,91 PJ ra viieaastasele perioodile, saame 0,782 PJ see on energia hulk, mis oleks igal aastal vimalik saada elektriliinide trassidelt. Samas on vimalus prast raiet koondada vsa tee rde hunnikutesse ja lasta kuivada ning seejrel hakkida. Nnda suureneks energia hulk veelgi. Kui jtta vsa liini alla maha, siis on vga raske seda hiljem ktte saada.

KUIVENDUSKRAAVIDE KALLASTELT SAAKS 5,5 MILJONIT TIHUMEETRIT VSA Eestis on maid kuivendatud 120150 aastat. Esimesed kirjalikud teated maade kuivendamise kohta prinevad aastast 1771, kui koostati Liivi- ja Eestimaa metsa- ja jahiseaduse projekt, kus on ra mainitud vajadus kaevata kraave. Esimesed td tehti 18. sajandi lpul, kui Saaremaal kuivendati heina- ja karjamaid.
Metsakuivenduse algusajaks vib pidada 19. sajandi algust, kuigi mtmised ja esimesed katsed metsi kuivendada tehti 1926. aastal Jrvseljal.
Enamik Eesti pllu- ja metsamaid on kuivendatud aastail 19601990: tde maht oli tollal 1 311 000 hektarit. 2005. aasta algul oli Eestis kuivendatud 728 000 hektarit pllumaid ja 583 000 hektarit metsamaid.
Analsides 2005. aastal koostatud riigikontrolli aruannet pllumajandusmaadel paiknevate ssteemide olukorra kohta, selgub, et riigi investeeringud aastaiks 20052006 on 160 miljonit krooni. Paraku pole see piisav ssteemide korrashoiuks. Jrelikult vib Eesti riigil tekkida raskusi renoveerimaks maaparandusssteeme ties mahus. Sama situatsioon on metsamaadel, kus kogu kuivendatud metsamaa pindalast tuleks kiiresti renoveerida vhemalt 200 000 hektarit.
1997. aastal loodud RMK seadis kuivenduse vallas oma esmaseks sihiks lpetada 1990.1996. aastal alustatud objektid. 2001. aastal tehti oluline otsus mitte rajada uusi objekte, vaid rekonstrueerida vanu kraave. Aastail 19992003 on kokku uuendatud 30 000 hektarit kuivendusobjekte. Edaspidi planeeritakse igal aastal uuendada vhemalt 10 000 hektarit. Selleks on RMK kavandanud oma 2005. aasta 145 miljoni kroonisest investeeringusummast paigutada 56 miljonit (39%) kuivendusssteemide hooldusesse. Planeeritud tdele kuluks 1520 aastat.
Ndis-Eestis on energiahinnad tusnud vga kiiresti. Seega on ka kuivendusobjektide rekonstrueerimine muutunud tunduvalt kallimaks ja alles mni aasta tagasi tehtud plaanid tuleb ndisajastada. ks vimalus vhendada kulutusi on kasutada kraavi kallastel kasvavat biomassi hakkpuiduna. Senini on probleeme tekitanud 1015 aastat hooldamata kraavidel kasvava vhelikviidse vsa kokkukogumine. Samas ei ole seniajani hinnatud selle vsa kogust, kuigi siis saaks teha majanduslikke tasuvusarvutusi. Et leida sellele ksimusele vastust, uuriti kuivendusvrkude ldandmeid, tehti vlitid eri kuivendusobjektidel ja kasutati metskondadest saadud ksitlusandmeid.
Eestis on kuivendatud metsamaa pindala 583 000 hektarit. Metsamaa he hektari kohta tuleb 5670 meetrit kraave, seega on kraavide kogupikkus 39 352 km. Kui vtta keskmiseks kraavi laiuseks 12 m ja hektari tagavaraks 140 tm, saame kraavitrassidelt raiutud puidu mahuks 5,5 miljonit tm. Eri hinnangutel on metsade kuivendamine andnud aastas juurde 0,81 miljonit tm lisapuitu. Kahekmne aastaga saaks 20 miljonit tm see nitab kuivendustde vajalikkust. Peale metsade kuivendamise on rajatud 12 000 km metsateid. Seegi suurendab tunduvalt meie metsade vrtust. Proovitkkidelt saadud andmete jrgi on 515 aastat hooldamata kraavil kasvava puidu kogus 4,63 kg/m. Kui kraavi pole hooldatud veel pikemat aega, on puidu kogus mrkimisvrselt suurem. Katsed 2025 aastat rekonstrueerimata seisnud kraavidel nitavad, et kraavitrassil kasvava puidu kogus on 13,4 kg/m. Kui vtta aluseks energeetiline potentsiaal, siis viks aastas kuivenduskraavidelt saada eri raieperioodidel keskmiselt 1,55 PJ energiat.

KOKKU VTTES: TRASSIDELT SAADAV ENERGIAVSA ON OLULINE TAASTUVENERGIA ALLIKAS Toetudes statistikaameti andmetele, kasutati aastal 2003 Eestis elektri ja sooja tootmiseks 145,9 PJ energiat, sealhulgas plevkivi 104,5 PJ ja plevkivili 4,6 PJ. Seega oleks teoreetiliselt vimalik kasutada ra elektriliinide trassidelt kogutava vsa energeetilist potentsiaali (0,782 PJ) ja kuivenduskraavidelt saadavat energiahulka (1,55 PJ). Nnda saaks Eesti energiavajadusest katta ligikaudu 2,1%. Siiski baseerub praegusaja energiatootmine plevkivil ja selle krvalproduktidel.
Samas on see kigest teoreetiline potentsiaal. Tegelik potentsiaal oleneb paljudest asjaoludest ja on tunduvalt viksem. ks thtsamaid eeltingimusi on soodsad igusaktid ja maksussteem, mis muudaks bioktused teiste ktuseliikidega majanduslikult vrdvrseks. htlasi seisavad kuivenduskraavide hooldajad praegu ksimuse ees, kas hooldada kraave iga paari aasta tagant, saamata tulu kraavidel kasvava vsa pealt, vi oodata 2025 aastat ning koguda kraavidelt juba kllaldaselt likviidset materjali, mis kataks ka osa renoveerimiskuludest. Kindlasti on vaieldav, kui tihti peaks kraave hooldama. Aga ha kallineva energia tttu on vaja tsiselt kaaluda, kas raiuda kraavidelt vsa iga paari aasta tagant vi kasutada hiljem puitu korraliku kttematerjalina.
Nagu mainitud, on Eestil plaan aastaks 2010 saavutada taastuvenergia osakaaluks 5,1%. Oma osa viks siin anda elektriliinide trassidelt ning kuivenduskraavidelt saadav biomass. Kuna valitsus valmistab ette nn. rohelist maksureformi, siis tundub olukord paljutotav.



Risto Mitt, Tanel Niklus, Kuldar Ivandi,Peeter Muiste

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet