Eesti Looduse fotov�istlus
1/2006



Artiklid
Leedu marpuiduturg globaliseerumise haardes

Mnnimets Venemaal Arhangelski oblastis.
Kui palju suudavad riiklikud ja eravalduses olevad metsad anda marpuitu? Kuidas tuleks seda puitu kasutada?

Jlgides teavet marpuidu pakkumise ja kasutuse dnaamika ning vliskaubanduse kohta, vib vita, et Leedu puidutooraineturg on seni olnud kllaltki tasakaalus: htemoodi ning htlaselt on suurenenud nii raie kui ka puidukasutus.
Siiski ei ole nnestunud taastada 1990. aasta eelset marpuidu impordi taset ning hoida kontrolli all eksporti. Kuid on reserve suurendamaks raiemahtu ja pakkumaks rohkem marpuitu, seetttu vib loota, et lhiaastatel vhemalt kuni 2010. aastani ei jtku puitu mitte ainult ktteks ja puitplaatide tarbeks, vaid ka vineeritstusele ja saekaatritele.
Ometi ei julge praegu vita, et Leedu marpuiduturg jb veel pikaks ajaks tasakaalustatuks ning et kik osalised saavad stabiilselt td teha. Riskitegureid on palju: nii puidu pakkumise kui ka nudmise vallas.
Vikesed saeveskid on juba ammu kurtnud, et neil napib toorainet, ja kutsuvad appi Leedu valitsust. Kiki on hakanud huvitama, miks veetakse nii palju marpuitu Skandinaavia maadesse, Poolasse ja Ltimaale. Samal ajal on plaanis ehitada koguni mitu puitplaadivabrikut. Loodetakse, et neile jtkub kohalikku toorainet. htlasi ehitatakse uusi katlamaju. Nende omanikud nuavad samuti tagatist, et ktteks piisab puitu..

GLOBALISEERUMINE PUUDUTAB KA LEEDUT marpuidu pakkumise suurust ja kasvudnaamikat vib praegu sna usaldusvrselt prognoosida vaid riigimetsanduses. Turumajanduses on seni partnerina usaldusvrsed vaid riigi metsandusettevtted: seal on metsa hooldus, htne kasutus ja uuendus palju kindlamalt tagatud.
Mil moel toimib tulevikus Leedu erametsamajandus ja milline on selle korraldus, pole veel kaugeltki teada. Selge on vaid ks: metsaomanikust, kelle hallata on vaid 45 hektari metsa, ei saa kunagi usaldusvrset partnerit puiduturul, kuidas teda ka ei petataks metsa majandama. Kuigivrd ei usaldata ka neid puitu mvaid vikeettevtteid, kus metsa raiuvad palgatlised. Olukord oleks teistsugune, kui vikesed metsavaldused mdaks vi renditaks pikaks ajaks suurele kvalifitseeritud firmale.
Skandinaavia maades, kellelt meie metsameestel ja puidutootjatel on palju ppida, on suured metsatstuskorporatsioonid erametsad juba ammu ra ostnud vi rendivad neid. Selline metsamajanduse ning puidu- ja paberitstuse smbioos on tavaline ja ennast igustanud, tagades korporatsioonide usaldusvrsuse.
Kas selline praktika juab ka Leedusse? Kahtlemata. Soome ja Rootsi on ennast kuulutanud paberitstuse ja saepuidutootmise globaliseerumise algatajateks, igal aastal antakse teada, mida nad on saavutanud. Koosts on mned kompaniid juba mitmes riigis saanud metsad hel vi teisel viisil oma valdusse, ostetakse kigusolevaid ja ehitatakse uusi suurettevtteid. Ilmselgelt ei j puidu- ja paberitstuse globaliseerumisest krvale ka meie riik. Suuremal vi vhemal mral on Leedusse juba tulnud mned selle tstusharu gigandid.

PEATEGELANE ON METSATSTUSIMPEERIUMI LOONUD STORA ENSO Kige aktiivsemalt tegutseb Leedu metsatstussektoris Rootsi-Soome kontsern Stora Enso. See pole mitte ksnes suur, kiiresti kasvavate ettevtete hendus, vaid ka ambitsioonikas, riikide piirid letanud metsatstusimpeerium. Kontsernil on metsi koguni 40 riigis, toodetakse tselluloosi, mitmesugust sorti paberit, saematerjali.
See on maailma suurim paberi ja kartongi (17 mln. t) ning suuruselt kolmas saematerjali (8 mln. m) tootja. Kontserni aastakive on 13 miljardit eurot, tema ettevtetes ttab 45 000 inimest.
Iseloomulik on ka see, et suurimat osa (26,75%) selle tstusgigandi aktsiatest valdab Soome valitsus ja teised selle maa valitsusinstitutsioonid. Kontserni tegevusaruannetest selgub, et igal aastal viiakse ellu vi plaanitakse ha ulatuslikumaid raieprojekte Venemaal ja Ida- Euroopas.
2004. aastal ehitati Venemaale kaks suurt saeveskit, osteti ra Poola paberivabrikud, ehitati tselluloositehased Brasiilias ja Hiinas, kasvatati metsa Indoneesias. Kontserni ettevtted vajavad igal aastal 50 miljonit m marpuitu. 2004. aastal saadi Soome ja Rootsi metsadest vaid 32,6 miljonit m puitu, Venemaalt osteti 7,1 miljonit m, Baltimaadest 4,8 miljonit m.
Leedusse tuli kontsern juba 1998. aastal. Siis asutati paberi- ja hakkpuidu kokkuostufirma Stora Enso Mikas. Praegu on Leedus viis kontserni ettevtet: saevabrik Alytuses, samas linnas puumajade valmistamise ja mgi firma, Puumerkki, kartongtaara tehas Kaunases, paberimgiettevte Papirus Vilniuses.
Stora Enso Mishkas on jrk-jrgult muutunud suureks puidutstuse ja kaubandusfirmaks (2004. aastal oli kive 86 miljonit litti, kokku osteti 650 000 m puitu), olles suurim osaleja marpuiduturul. Kontsernile alluv Alytuse saeveski on olnud suurim marpuidu tarbija Leedus (400 000 m).

HUVID LEEDUS POLE VEEL SELGUNUD Leedus on tegevust alustanud ka teine Soome ettevtete grupp UPM-Kymmene Forest AS, mis viieteistkmnes riigis toodab paberit, pabertooteid, vineeri ja saepuitu. Firmal on 22 paberitehast Austrias, Kanadas, Hiinas, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Suurbritannias ja USA-s, kaubandusesindused 55 maal, logistikakeskused 10 maal ning 334 000 ttajat. Aastas toodetakse 11 miljonit tonni paberit, 900 000 m liimitud vineeri, 2 miljonit m saematerjali. Ettevtete kive oli 2004. aastal 10 miljardit eurot. Seejuures peavad olema tagatud toorainevarud, grupi kasutada on 2,4 miljonit hektarit era- ja rendimetsi, millest 1,2 miljonit hektarit asub Soomes. lejnud metsavaldused paiknevad Kanadas, USA-s ja Suurbritannias. Oma huvidest Leedus on firma esialgu vaikinud. Seni ostab ta ldises korras kokku paberipuid ja puiduhakmeid, olles htlasi aktiivne Leedu marpuiduturul.
Kolmas gigantidest, ks suuremaid Euroopas ja Leedus tegutsevaid histuid on Soome puidu- ja paberitstusfirma Metsliitto. Erametsade omanike kooperatiivide kaudu valitseb ta suurt osa Soome puiduvarudest, toodab rohkesti tselluloosi, paberit, saematerjali; tal on oma ettevtted juba kolmekmnel maal, kuid viimasel ajal on see firma olnud eriti tegus Venemaal. Seal pole rajatud mitte ainult lisuuri saevabrikuid, vaid ka puidukaubanduseks sobivaid sadamaid ja terminale ning metsateid. Firma aastakive ulatub 8,5 miljardi euroni, tal on 30 000 ttajat. Metsliitto on teatanud, et piirkond, kust ta marpuitu ostab, on peale Soome veel terve Venemaa (kaasa arvatud selle Aasia-osa), Baltimaad ja Lne-Euroopa maad.
Mitu aastat tegi Metsliitto optimistlikke investeerimisplaane Ltis. Juba oli valmis ja koosklastatud suure tselluloositehase ehitusprojekt Ozolsalas. Hoolimata projekti erilisest paeluvusest (suur investeering, palju uusi tkohti), loobus Lti valitsus sellest 2005. aasta algul. Phjuseks olid eelkige koloogilised riskid. htlasi kahtlesid investeerijad, kas tulevasele ettevttele jtkub Ltis toorainet (3 miljonit m/a). Viimaks viidi projekt ellu Uruguais, kus tselluloosi tootmiseks on palju eukalptipuitu, mida seni pole sel eesmrgil veel kasutatud.
Viimasel ajal on Venemaa meedia teavitanud Metsliitto suurtest investeerimisplaanidest Vologda kandis, kus on kavas prast esimeste saeveskite rajamist hakata tselluloosi tootma. Kuid Metsliitto Lietuva esindaja ei ole teada andnud firma plaanidest Leedus, kust ostetakse ekspordiks marpuitu.
Leedu marpuiduturul on juba pikka aega tegutsenud ka teised, viksemad vlisfirmad (Sveaskog, Nebeko jt.), kes ritavad vimalikult rohkem puitu kokku osta ja eksportida: mitte ainult Rootsi vi Soome, vaid ka maadesse, kus ttavad nende korporatiivsed ettevtted.

RIIGIMETSI TULEKS NHA RIIGI KAPITALINA On tiesti ilmne, et Leedus ha aktiviseeruv Skandinaavia maade suurte histute eksporttegevus vib prdumatult mjutada mitte ainult meie marpuiduturgu, vaid ka kogu puidutstust.
Leedu majandus saaks kige rohkem kannatada, kui selle tegevuse siht oleks ksnes elavdada marpuidu eksporti. Kaoksid kohalikud saekaatrid, puitpakendeid ja -aluseid ning puumaju tootvad tehased, eelkige vikeettevtted.
Sellise tegevuse peatamiseks pole testi administratiivseid vahendeid. Olukord oleks teistsugune, kui need firmad teeksid suuremaid investeeringuid metsakasvatusse, taotledes lppkokkuvttes Leedus puidutooraine suurendamist. htlasi viksid nad importida Leedu jaoks tooret Venemaalt. Siis kiireneks ka Leedus tehnika areng ja juurduks skandinaavialik tootmiskultuur.
Leedus tegutsevad puidutstusettevtted viksid jrk-jrgult osta vi rentida kohalikke metsi. Nendes metsades ei oleks tagatud mitte ksnes kvaliteetne majandamine, vaid ka koloogiline, loodussstlik hooldus. Selline tee oleks Leedu majandusele kige soodsam.
Pole kll teada, kuidas Leedu ldsus vtaks vastu teate, et erametsad (aga vib-olla ka kik edaspidi privatiseeritavad riigimetsad) lheksid jrk-jrgult suurte vlisfirmade omandusse ja kogu nende kasutatav puit eksporditaks. Siis majandataks metsi skandinaaviaprase intensiivsusega, kuid ka uuendataks kvaliteetselt.
Kahju Leedule oleks pigem moraalne kui materiaalne. Rikkam naaberriik arendaks tootmist talle kasulikumas kohas, saaks suurt tulu, meie riik aga, andes ra tooraine, oleks endiselt vaene. Sellist arengut me ei tahaks. Ometi vib puidutstuse globaliseerumine tingida just seda. Naabermaad, kes seda taotlevad, on meie suhtes sbralikud ja korrektsed, kuid samas vga visad. Kes saab meie metsi ja puiduturgu kaitsta sellise ohu eest? Nendel teemadel oleks Leedus hdasti vaja leldist diskussiooni.
Skandinaavia maade majandusinvasiooni pole vaja otseselt karta. Nende kogemustest tuleb ppida. ppida tasuks niteks Soome riigilt. Tema valduses on loodusvarad, samas osaleb ta aktsionrina ise neid varasid kasutavate ettevtete tegevuses.
Kahtlemata peaksid Leedu metsad teenima ksnes oma maa, mitte naabrite heaolu suurendamise eesmrki. Seeprast peaks eriti suure vastutusega kaaluma kiki ettepanekuid privatiseerida riigimetsad. Need peaksid olema Leedu valitsuse aktsiakapital, mis investeeritakse suurte ning kasumiga ttavate, eelkige riigi puidu- ja paberitstusettevtetesse. Muidugi mista vib selliste riigiettevtete tegevuses vabalt osaleda ka vlismaa, eelkige Soome ja Rootsi kapital.



Antanas Morkeviius, Leedu pllumajanduslikooli metsandusprofessor. Tlkinud Marju Shlapikiene

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet