Eesti Looduse fotov�istlus
1/2006



Artiklid
Euroopa metsanduse tegevuskava ulatub aastani 2013

Euroopa Liidu riigid on asunud alalise metsanduskomitee koordineerimisel koostama metsanduse tegevuskava aastani 2013. See dokument peaks snastama lhiaastate olulised tegevused, et viia ellu aastast 1989 kehtiv metsastrateegia.

EUROOPA METSANDUSSEKTORIL ON VTMEROLL SSTVA MAJANDUSE ARENGUS 2005. aasta mrtsis koostati levaade Euroopa Liidu metsastrateegia (1999 2004) rakendamisest. Selles tdeti, et metsadel, mis katavad ligi 35% Euroopa Liidu maismaast, on suur potentsiaal Euroopa maaelu arengu, energeetika ja laiemalt kogu sstliku arengu seisukohast. Eelnimetatud levaatele jrgnes otsus koostada Euroopa Liidu metsanduse tegevuskava.

2.3. juunil 2005 Luxembourgis peetud Alalise Metsanduskomitee (SFC) istungil koostati esialgne metsanduse pikaaegne tegevuskava. Selle jrgi peaks Euroopa metsandussektor etendama tulevikus vtmerolli sstva majanduse arengus. Metsandus on siis turule orienteeritud, kasumlik ja konkurentsivimeline sektor, mis pakub td ja sissetulekut mrkimisvrsele osale Euroopa elanikest. Metsad on keskkonnahoidlike toodete jaoks taastuv toormeallikas ning neil on thtis roll keskkonnakaitse ja -teenuste valdkonnas (nt. koloogiline stabiilsus, veekaitse, erosiooni tkestamine, rekreatsioon).
Eelkava koostamise jrel on tehtud td kolmes trhmas, siht oli luua strateegia ja seluda vlja prioriteedid. Esimene trhm tegeles metsanduse majandus- ja sotsiaalsete ksimustega, teine koloogiliste aspektidega ning kolmas sidususe ja koordinatsiooni probleemidega. Viimasena mainitud trhmas oli esindatud ka Eesti.
Selle aasta jaanuaris peeti Brsselis viimased trhmade nupidamised. Nd lasub vastutus juba Alalisel Metsanduskomiteel.
Vajalik on kaitsta ja parandada metsade sotsiaalseid ja kultuurilisi funktsioone. Tegevuskava esimese trhma lesanne oli kirjeldada tegevusi, mis aitaksid pikas perspektiivis parandada metsandussektori konkurentsivimet ning suurendada metsast saadavate toodete ja teenuste kasutust. Selle eesmrgi saavutamiseks on snastatud kuus strateegiat ja 18 nendest lhtuvat tegevust.
Esimene strateegia neb ette tugevdada metsamajanduse konkurentsivimet ja majanduslikku elujulisust. Selleks on plaanitud toetada teadustegevust tehnoloogiate arendamiseks, et thustada tarneahelat metspuit, edendada parimaid praktikaid tstmaks vikemetsaomanike huvi metsamajanduse vastu ning toetada investeeringuid (eelkige infrastruktuuri) metsade majandusliku vrtuse suurendamiseks. Teise strateegia peasiht on rhutada metsa mittepuidulisi ja mitteturustatavaid vrtusi. Philiselt tuleb prata thelepanu kogemustevahetusele: kuidas vrtustada neid metsast saadavaid hvesid, mida ei saa turustada. Eelnimetatud tegevusele eeldatakse toetust Euroopa Maaelu Arengufondist. Kolmas strateegia neb ette edendada metsaomanike histegevust, neid koolitada ja nustada. See thendab eesktt metsaomanike organisatsioonide toetamist kollektiivse turunduse ja infrastruktuuri investeeringute valdkonnas ning nustamise alal. Neljas strateegiline valdkond on seotud bioenergeetikaga. Siin on vlja pakutud seitse tegevust, millest enamik on seotud Euroopa Liidu biomassi tegevuskavaga. Enim vrivad thelepanu kolm tegevusliini: 1) t EL-i seadusloome alal toetamaks biomassi kasutust (sh. maksuprobleemid), 2) toetada teadusprojekte ja tehnoloogiaarendusi puiduenergeetika valdkonnas ja 3) propageerida puidujtmete ja biomassi kasutamist ning toetada sellealaseid investeeringuid (seadmed, vikesed soojusjaamad, ttlemine), eelkige lisuure tuleohuga aladel. Ka siin eeldatakse Maaelu Arengufondi panust. Viies strateegia neb ette arendada uusi, innovaatilisi ja kuluefektiivseid tooteid ja teenuseid ning edendada nende turge. Euroopa Liidu seitsmenda teadus ja tehnoloogiaarenduse programmi raames metsasektori tehnoloogia platvormi (Forest Based Sector Technology Platform) toel algatatakse projekte, et ttada vlja uusi tooteid ja parandada seniste kvaliteeti.
htlasi oli esimese trhma lesanne ksitleda metsanduse sotsiaalset mdet. Tegevuskava siht on panustada elukvaliteeti, kaitstes ja parandades metsade ja metsanduse sotsiaalseid ja kultuurilisi funktsioone. Siin on formuleeritud kaks strateegiat ja seitse tegevust. Esimene strateegia neb ette anda paremat haridust, levitada teadmisi hvede kohta, mida mets ja metsandus pakuvad hiskonnale. Teise strateegia jrgi tuleb edendada ja toetada metsade kaitsefunktsiooni ning muid sotsiaalseid funktsioone. Neljast tegevusest kolme puhul on rahastamisallikana peetud taas silmas Maaelu Arengufondi, kusjuures eesktt peaks toetama loodusnnestuste vltimise meetmeid ja vikese metsasusega alade metsastamist (koloogilistel ja sotsiaalsetel eesmrkidel).

METSA KOSSTEEMIDE KAITSEL LHTUTAKSE RIO DE JANEIRO KONVENTSIOONIST JA TEISTEST RAHVUSVAHELISTEST LEPINGUTEST Teise trhma tobjekt oli metsanduse koloogiline mde. Snastatud on viis prioriteetset valdkonda: 1) metsandust puudutav teave, 2) metsanduse maine ja lbipaistvus, 3) rahvusvaheliste kohustuste titmine, 4) kliimamuutused (sh. biomassi kasutamine energeetikas) ja 5) metsakaitsealade vrgustiku korraldus.
Esimese valdkonna puhul on oluline saada selge levaade eri tpi kaitstavatest metsadest ja metsahoiust. Senisest koordineeritumalt tahetakse tegelda metsakaitse probleemidega, rakendada LIFE+ vimalusi, sobitada omavahel EL tasemel infossteemid ning metsade tulekaitse seiressteemid.
Teise valdkonna metsanduse maine puhul on ette pandud toetada metsade ulatuslikumat ja aktiivsemat majandamist, thustada erametsamajandust ning paremini planeerida ja reguleerida jahindust. Rhutatud on eelkige Rio de Janeiro konventsiooni nuete thtsust, Viinis kokku lepitud sstva metsanduse indikaatorite kasutamist raportites ja Euroopa Liidu juhtrolli eri rahvusvahelistes protsessides. Neljanda valdkonna tegevused on niteks puidul baseeruva energeetika toetamine, metsade ssinikusidumise tunnustamine Kyoto protokolli kontekstis ja protokolli artiklite 3.3 ja 3.4 rakendamine (metsastamise, taasmetsastamise vi metsa raadamise puhul 1990. aastast kibiv arvestus ssiniku sidujate kohta). Viienda valdkonna puhul on oluline tagada metsakaitsealade vrgustiku toimimine, vaadata le Natura 2000 alade metsade osa ja kaotada vimalikud puudused, samuti arendada edasi metsade bioloogilise mitmekesisuse indikaatoreid ja vtta meetmeid takistamaks elupaikade vhenemist vi fragmentaarsust.

KUIDAS KAVANDATU PAREMINI ELLU VIIA? Kolmanda trhma lesanne oli arutada koordinatsiooniksimusi. Koosklastatud tegevus aitab paremini saavutada metsanduses seatud majanduslikke, keskkonna- ja sotsiaal-kultuurilisi sihte. Viimasel koosviibimisel tutvustas Austria ideed rakendada ka metsanduses avatud koordinatsiooni meetodit (OCD Open Method of Coordination), mis on Euroopa Liidus tarvitusel eelkige thive, sotsiaalse kaasatuse ja pensionireformi valdkonnas. Selle meetodi tuum on enda ning teiste riikide pstitatud eesmrkide vrdlus ning kogemustevahetus. OCD puhul peavad liikmesriigid hiselt pdlema kokkulepitud eesmrke, htlustamata siiski oma tavaprast tegevust vi selle korraldust.
Trhma thelepanu on keskendunud neljale strateegilisele teemale: 1) parandada metsanduspoliitika koordi natsiooni ja integratsiooni nii EL-is kui liikmesriikides, 2) tsta metsanduse tuntust hiskonnas, 3) parandada koordinatsiooni liikmesriikidega rahvuslike metsandusprogrammide arendamise ja rakendamise valdkonnas ja 4) toetada parima praktika vahetamist liikmesriikide vahel (eriti maaelu arengu toetamise aspektist). Koordinatsiooni parandamiseks on kavas muuta Alalise Metsanduskomitee funktsioone ja rakendada teda strateegiliste mjude eelhindajana ning liikmesriikide nustajana (eelkige teiste valdkondade strateegiate mjust metsandusele). Plaanis on korraldada krgetasemeline metsateaduse foorum, et tugevdada koostd teadusringkondade ja poliitiliste otsustajate vahel.
Et tagada metsanduse parem lbipaistvus ja thusam kommunikatsioon, plaanitakse korraldada Euroopa Liidu metsandal vi krgetasemeline metsakonverents, vahendada Soome Metsaakadeemia kogemusi teistes liikmesriikides ning teha eraldi EL-i veebileht metsanduse alal.
Samamoodi kui puidutstuse kommunikatsioonistrateegiat koostades tuleb saada levaade hiskonna teadmistest ja uskumustest metsanduse kohta, et selle alusel koostada teavitamise tegevusplaan. Et viia paremini ellu rahvuslikke metsandusprogramme, on vajalik need uuendada lhtuvalt EL-i metsanduse tegevuskavast ning korraldada komisjoni ja liikmesriikide vahel kohtumisi saamaks levaadet edusammudest. Algne Prantsusmaa ettepanek slmida tegevuskava rakendamiseks nn. sstva metsanduse arengu lepingud ei leidnud trhmas toetust.
Viimane strateegiline eesmrk vahetada liikmesriikide vahel thusalt kogemusi sai endale kaks tegevust: 1) liikmesriigid esitavad korrapraselt raporteid metsanduse tegevuskava elluviimise kohta ja 2) korraldavad pikodasid jagamaks kogemusi maaelu arengu programmide metsanduse alaligu kohta.
Tplaani jrgi arutatakse eelnu alalises metsanduskomitees mrtsi keskpaigas. Seejrel tutvustatakse tegevuskava teistele direktoraatidele ning liikmesriikidele (metsanduse trhma kaudu). 2006. aasta juunis on kavas esitada metsanduse tegevuskava Euroopa Nukogule heakskiitmiseks.



Erik Kosenkranius, keskkonnaministeeriumi metsandusosakonna juhataja kt.

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet