Eesti Looduse fotov�istlus
1/2006



Artiklid
Raiemahtudest ilma emotsioonideta

Artiklis ptakse selgust tuua segases teemas: kui palju on Eestis tegelikult metsi raiutud ja kas raiete maht on olnud optimaalne.

Vrske raiesmik. SMI aruannetes toodud raiemahud phinevad kndude kluppimisel uutel vi vanematel raiesmikel
LHTUTUD KOLMEST ALLIKMATERJALIST Aeg-ajalt vtavad meedias sna kahe huvirhma esindajad: esimesi vib tinglikult nimetada tsturiteks ja teisi rohelisteks. Tsturite mtteavaldustes kurdetakse eesktt riigi kehtestatud raiepiirangute le ja videtakse, et meie metsadest viks varuda tunduvalt rohkem puitu, kui igusaktid seda vimaldavad. Roheliste avalduste peamised mrksnad on illegaalne metsandus kigis avaldusvormides, okaspuumetsade leraie, vrtuslike metsakoosluste hvitamine. Sageli on snavtud emotsionaalsed ja krvaltvaatajal on raske otsustada, kelle poolel on tde vi paikneb see kusagil vahepeal.

Selles artiklis ptakse tabelite ja jooniste abil anda levaade Eesti metsades uue aastatuhande esimestel aastatel tehtud raietest. Kindlasti on neid, kes vidavad, et pelgalt kuivadele arvudele toetudes ei saa tit pilti metsas toimunust. Osaliselt on neil igus, sest suurt osa metsa olemusest ja muutustest ei saa vljendada arvudes. Samas nustuvad peaaegu kik, et levaate saamiseks on vaja ka sentimeetreid, meetreid, tihumeetreid ja hektareid. Ilma nendeta oleks pilt metsast liiga heklgne ja emotsioonide tasemel.
Vrdlus phineb kolmel raiemahtusid kajastaval allikmaterjalil:
1) metsanduse arengukavas esitatud optimaalne aastane raiemaht aastaiks 20012010;
2) era- ja riigimetsa metsamajandamiskavades toodud aastane raiemaht, mille on kavandanud metsakorraldus;
3) tegelik keskmine aastane raiemaht aastail 20002002 statistilise metsainventuuri (SMI) andmetel.
Metsanduse arengukavas esitatud optimaalsete raiete arvandmed phinevad SMI 1999.2001. aasta inventuuridel. Et leida uuendusraiete potentsiaalne pindala, kasutati arengukavas klassikalisi, metsa korraldamise juhendi (RTL 27.04.1999, 69, 902) lisas 11 toodud langi arvutamise valemeid ja sama juhendi lisas 10 antud enamuspuuliigist ja boniteedist sltuvaid puistute kpsusvanuseid. Raiutava tagavara arvutamiseks korrutati leitud arvestuslangi pindala vastava puuliigi kpsete puistute hektaritagavaraga, kusjuures raiemahust jeti vlja seemne- ja silikpuude maht. Harvendusraiete mahtu prognoosides on lhtutud hooldusraiete normatiividest (EMI Majandusliku Uurimise Laboratoorium, /K Metsaprojekt Eesti Metsakorralduskeskus. Hooldusraiete normatiivid (harvendusaste, jrjekord, sortimendid). Tallinn, 1980). 20012010 raieprognoosi jrgi on optimaalne aastane raiemaht 12,6 miljonit tihumeetrit ehk 5,6 tihumeetrit he hektari metsamaa kohta, seda eeldusel, et kik Eesti metsad on leidnud endale kindla omaniku. SMI andmetel on Eesti metsamaa pindala 2,27 miljonit hektarit.

AASTAIL 20002002 OLI METSAKORRALDUSE KAVANDATUD RAIEMAHT 7,8 MILJONIT TIHUMEETRIT AASTAS ks metsakorralduse philesanne on kavandada puidukasutust. ldjuhul koostatakse metsamajanduskava kmneks aastaks ja teoreetiliselt on optimaalne aastane raiemaht ks kmnendik majanduskavas toodud raiemahust. Siinse analsi tarbeks sai kasutada peaaegu kogu riigimetsa (umbes 830 000 ha metsamaad) ja 600 000 ha erametsa majanduskavade andmeid. Vaadeldaval perioodil (20002002) ei olnud metsamajanduskava raiete tegemiseks vajalik, kuigi sel ajal oli eraomandis keskmiselt 750 000 ha metsamaad. Seetttu suurendati erametsa vimalikku raiemahtu vrreldes majanduskavades hinnatuga 25% (eeldusel, et metsamajanduskavadega katmata mets on samavrne korraldatud metsaga).
Tagavarade arvutamise (sealhulgas raiutava ja raiutud tagavara) metoodika ja tpsus on SMI ja tavametsakorralduse puhul erinev. Et andmeid saaks krvutada, esitati metsamajanduskavade raiemahud vrreldavas suurusjrgus statistilisel metsainventuuril phineva raieprognoosi ja tegeliku raiemahuga.Arvutustest selgus, et metsamajanduskavade alusel oli optimaalne kasvava metsa aastane raiemaht (riigi- ja erametsas kokku) uuendus-, valik- ja harvendusraietel 7,8 miljonit tihumeetrit. Vaadeldaval perioodil oli keskmisena omandis (kasutuses) umbes 1,58 miljonit hektarit metsamaad (70% vimalikust). Seega oli kavandatud raieintensiivsus he hektari metsamaa kohta 4,9 tihumeetrit puitu aastas.
SMI aruannetes toodud raiemahud phinevad kndude kluppimisel. Erinevalt kalendriaastast algab SMI raieaasta mais ja lpeb aprillis. 1. mai on vetud perioodi alguspunktiks kahel phjusel. Esiteks on ta kige viksema raieintensiivsusega perioodi (aprillmai) keskpaik. Teiseks vib maikuud pidada uue vegetatsiooniperioodi alguskuuks. Seetttu saab lihtsa vaatluse phjal ilma olulise veata mrata, kas SMI proovitkile sattunud knd on raiutud enne vi prast seda kuupeva. Detsembris vi jaanuaris raiutud puu kndu ei ole aga ilma tpset raieaega teadmata vimalik eristada.
Siinseid arvandmeid ei saa vtta absoluutse tena, sest nad phinevad valdavalt statistilisel valikuuringul, mille puhul on paratamatud meetodist ja valimi suurusest tulenevad esindusvead. Siiski on nad kllalt tpsed iseloomustamaks uue aastatuhande esimestel aastatel meie metsades toimunut. Arvutulbad on saadud eri metoodikaid kasutades ja seeprast pole nad pris ks-heselt krvutatavad. Siiski ilmnevad suundumused sna selgelt.

ERAMETSADES RAIUTI VAADELDAVAL AJAL HE AASTAGA KAHE AASTA MAHT Riigimetsa on majandatud metsamajandamiskavade jrgi. Mningased erinevused kavandatu ja tegeliku raie vahel ei vlju metoodika tpsuse piiridest. Ainsa olulisema krvalekaldena vib vlja tuua kuuse enamraie vrreldes kavandatuga.
Erametsades on aga aastaga raiutud lausa kahe aasta raiemaht. Nii mnni kui ka kuuse puhul on kavandatud aastalank letatud le kahe korra. Kui metsakorraldajad olid okas- ja lehtpuu raiet planeerinud vrdses mahus, siis tegelikust raiest hlmas okaspuu kaks kolmandikku ja lehtpuu he kolmandiku. le kahe korra optimaalsest vhem on aga raiutud halli leppa.
See, et erametsade aastane raiemaht erineb teoreetiliselt kavandatust, on metsaomandi killustatust arvestades paratamatu. Metsaomanik vib kik metsamajandamiskavas kmneks aastaks kavandatud raied (kui mingi seaduse punkt seda ei takista) raiuda hel aastal, kuid vib ka kik raied kogu kava kehtimisajal tegemata jtta. Isegi juhul, kui omanik on teadlik ja hoolikas majandaja, ei vimalda omandi viksus htlast puidukasutust. Kui 10 ha suurusel kinnistul on kavandatud 2 ha suurune lageraie, raiutakse see ldjuhul korraga: majanduslikult oleks mttetu jaotada raie kmne aasta peale. Seega pole millegagi tagatud, et erametsades raiutakse igal aastal just kmnendik kavandatust. Kui lisada asjaolu, et kahjuks raiutakse sageli sealt, kus ei tohi ja rohkem, kui seadus lubaks, siis suureneb ebamrasus veelgi.
Oluline on ka puiduturu hetkeseis. Raiutakse seda, millele on turgu ja mille hind on hea. Siin eristuvad jlle suur- ja vikemetsaomanikud. Kui niteks RMK vib endale lubada ka nullkasumiga vi isegi kahjumiga raieid, siis vikeomanik ei saa ldjuhul nnda talitada. Turu puudus on ka phjus, miks halli leppa raiutakse mitu korda vhem kui viks. Eelnevate arvutuste jrgi, mis tuginevad metsanduse arengukavale, saaks seda puuliiki raiuda le 2 miljoni tihumeetri aastas, kuid SMI andmetel raiutakse keskmiselt 0,4 miljonit tihumeetrit, seega viis korda vhem.
Viimasel ajal karmistunud igusaktid, sealhulgas metsamajanduskava nue teha uuendus- ja harvendusraieid, tingib paratamatult raiemahtude vhenemise, kui mingil teisel moel leevendusi ei tehta (niteks uuendusraiet lubavate kriteeriumide muutmine). Veel mned aastad tagasi aitas raiemahtu suurena hoida maareform, sest igal aastal lisandus kasutusse kmneid tuhandeid hektareid peaaegu puutumata metsi. Viimastel aastatel on reformi tempo tunduvalt aeglasem. Ksitluse all on kll viimane viiendik, kuid ikka on ilma kindla peremeheta kuni 400 000 hektarit metsamaad.

MIDA ANALS NITAS? Joonisel 1 (vt ajakirjast) on vrreldud metsamajanduskavade jrgi planeeritud raiemahtu, metsanduse arengukavas aastateks 20012010 toodud optimaalset aastast raiemahtu ja tegelikku keskmist aastaraiet aastail 20002002. Siinjuures tuleb silmas pidada, et metsanduse arengukavas on raieprognoosi aluseks kik Eesti metsad, metsamajandamiskavadega plaanitu hlmab aga ainult 70% nende kogupindalast. Ka tegelik raie tehti valdavalt omandis olnud metsamaal, sest sellel metsal, mis pole lbinud maareformi protsessi, on kasutusmr vike. Hoolimata asjaolust, et peaaegu kolmandik metsast oli kasutusest vljas, ji tegelik raie prognoositule alla ainult miljoni tihumeetri vrra. Okaspuud, valdavalt kuuske, raiuti leliia ligi 2 miljonit tihumeetrit. ldjoontes ji tegelik raie arengukava prognoosist viksemaks philiselt halli lepa vga olulise vhemraie tttu.
Joonisel 2(vaata ajakirjast) on esitatud raiete pindala vrdlus philiste raieliikide kaupa. Thelepanu vib juhtida metsakorraldajate kavandatud harvendusraiete suurele pindalale, mis letab nii arengukavas prognoositu kui ka tegeliku raie. Metsakorraldajad on kavandanud kllaltki palju vikese raiekraadiga raieid, mille efekt on vike, kuid mis vimaldab erametsaomanikul teha raiet ka kinnistustel, kus metsad on vrdlemisi noored, hredad ja madala boniteediga.
Joonisel 3 (vaata ajakirjast) on vrreldud metsakorraldajate kavandatud ja tegelikku vljaraiet uuendus- ning harvendusraietel. Kui lageraie puhul on numbrid peaaegu vrdsed, siis turbe- ja harvendusraietel letab tegelik raie kavandatu kaks korda. Kahjuks tuleb tdeda, et suur osa SMI vlitde kigus turberaieks kirjutatust ei vasta selle raieliigi tegelikule sisule ja eesmrgile. Paljudel juhtudel oli tegemist pardunud lage- vi raskelt mratletavate lagaraietega: suurem ja kvaliteetsem osa tagavarast on raiutud, kuid kasvamajnu vastas veel puistu kriteeriumidele (tius 0,3 vi enam). Harvendusraiete mahu suurt erinevust vib mneti mista: ei raiutud puistute juurdekasvu ega tehtud vheotstarbekaid ning vikese mahuga raieid. Kuid keskmine raie hlmab siiski 4050% puistute raie-eelsest tagavarast. Siin ilmneb selge vahe riigimetsa ja erametsa majandamisel: keskmiselt saadi harvendusraiel hektarilt 105 tihumeetrit puitu, ent riigimetsas oli see nitaja 64 tihumeetrit ja erametsas 125 tihumeetrit ehk peaaegu kaks korda suurem. Seega vib vita, et suure osa aastatel 20002002 erametsades tehtud harvendusraiete eesmrk ei olnud mitte metsakasvatuslik, vaid soov saada vimalikult palju puitu.
Joonisel 4 (vaata ajakirjast) on krvutatud puuliigiti raiet ja juurdekasvu. Ehkki meil tarvitusel olevasse juurdekasvu arvutamise metoodikasse vib suhtuda umbusuga, vime sna kindlalt vita, et kuuske raiutakse tunduvalt enam, kui teda juurde kasvab. Tuleb tdeda, et meie kuusikute seisund on halb ja neid peabki raiuma. Kuid see ei muuda olematuks tsiasja, et sama tempoga ei saa kuusikuid pikka aega raiuda. Siinjuures tuleb arvestada, et vrdse raiemahu ja juurdekasvu korral puistute tagavara siiski vheneb. Olenevalt metsa vanusest, puuliigist ja raieintensiivsusest on see nitaja erinev, kuid osa puid sureb, langeb maha ja kduneb metsas. ldjoontes jb metsade tagavara samaks, kui raie hlmab juurdekasvust ligikaudu 80%. Kui see arv on suurem, siis ldtagavara vheneb, muidu aga suureneb.

KOKKUVTTEKS: METSADE VRTUST ON ENIM KAHJUSTANUD RAIETDE HALB KVALITEET JA EBAPIISAV UUENDAMINE Eeltoodu kinnitab tsiasja, et aastatel 20002002 letas aastane raiemaht nii metsamajanduskavadega planeeritu kui ka metsanduse arengukavas prognoositu. Esimest korda judis raiemaht 10 miljoni tihumeetri piirini 1997. aastal ja see on suur seniajani, hoolimata mningasest langusest viimastel aastatel. Raiemahtudest viimase 15 aasta vltel annab levaate joonis 5. Kuni aastani 1998 on raiemahud leitud kaudsel teel, alates 1999. aastast phinevad aga statistilisel metsainventuuril.
Raske on anda vastust ksimustele, milline on viimaste aastate mastaapse metsaraie mju meie metsade seisundile ja kui suureks kujuneb raie tulevikus. Kindlasti on parem, kui raiemaht psiks optimaalse ja stabiilsena vimalikult pikka aega. Kllaltki suure tenosusega, kuigi mitte tie kindlusega, vib eeldada, et raiemaht vheneb mnevrra ja siis stabiliseerub (tasemel 10 miljonit tihumeetrit aastas?). Palju oleneb siin riigi metsapoliitikast ja olukorrast rahvusvahelisel puiduturul. Minu arvamuse kohaselt on suurest raiemahust tunduvalt enam halvendanud metsade seisundit ja vrtust raietde halb kvaliteet ja metsataastamistde, eelkige okaspuude kultiveerimise ebapiisav maht. Kuigi nendes valdkondades on mningat edu mrgata, on asi rahulolust veel kaugel.



Enn Prt, metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse direktori asetitja

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet