Eesti Looduse fotov�istlus
3/2002



ARTIKLID
Ssinikuringe METSAS

Metsa kasvatamine ja kasutamine mjutavad kige otsesemalt seda, milline on ssihappegaasi hulk Maa atmosfris ja millise osa Maale langevast pikeseenergiast oskame ra kasutada. Metsade osa ssihappegaasi sidujana on ldtunnustatud, ent metsa vanuse mju sellele protsessile, samuti energeetiline aspekt on tihti jnud thelepanu alt vlja.

SSINIKU SAAB HOIDA SEOTUNA, KATKESTADES SSINIKU LOODUSLIKU RINGLUSE. Vestluste phjal metsa ja puidu kasutamise teemadel on mul tekkinud veendumus, et juttu tuleks alustada samast, kus toimub puidu teke, s.o. fotosnteesist. Puu kasvamist (fotosnteesi) vib kirjeldada kui protsessi, milles kasutatakse meie tegevuse jkprodukti (ssihappegaasi) ning pikeseenergiat. Peale selle on vaja mdukalt viljakat maapinda, vett ja veidi aega. Lhemalt tuleks vaatluse alla vtta asjaolu, et tegemist ei ole hesuunalise protsessi, vaid ringlusega. Mismoodi on see kik seotud energiaga?
ldjoontes on fotosntees kogu meie energiatarbimise alus. Erand on vaid tuumaenergia. Enamjaolt tugineb meie energiamajandus siiski fossiilsetele ktustele: inimkond kasutab paljude miljonite aastate vltel fotosnteesis salvestatud energiat. Selle salvestamise kigus suureneb atmosfris hapniku sisaldus ja vheneb ssihappegaasi osa.

Viimasel ajal on vanade (fossiilsete) varude intensiivse tarbimise tagajrjel ssihappegaasi hulk atmosfris ha kasvanud, seda asjaolu peetakse kliima soojenemise peamiseks phjuseks.
Metsa kossteemis toimib pidevalt ssinikuringe. Fotosnteesi kigus seotakse ssihappegaas ja eraldub hapnik. Ent ka puidu lagunemisel vi plemisel vabaneb sama kogus ssihappegaasi ja tarbitakse sama kogus hapnikku. Sedasama lihtsustatud skeemi vib kasutada ka fossiilsete ktuste tekke kirjeldamiseks. Fotosnteesis osalevate organismide ring on laiem, kuid phimte sama. Ainus vimalus hoida ssinikku seotuna on n.- . katkestada ringlus, fossiilsete ktuste puhul olid katkestajad maakoores aset leidvad muutused, mistttu lagunemisprotsess ei saanud toimuda. Metsa puhul peaks katkestaja olema inimese mistusprane tegevus: kasutada puitu, mitte lasta sel mdaneda. Ka metsast saadava puidu kasutamine ktusena on igati mistusprane, see on nagu vrske ehk taastuva energia kasutamine konservi ehk fossiilse ktuse asemel. Pealegi kipub konservitagavara nappima.
Kuna mets kasvab inimeaga vrreldes aeglaselt, ei melda tavaliselt sellele, et kasvamine ja kdunemine on sama protsessi kaks tahku: vaid metsa vanus mrab, kumb neist on lekaalus. Olenevalt puuliikidest, kliimavtmest ja sellest, kas inimene sekkub protsessi vi mitte, vib n.-. tisring kesta mnest aastakmnest mitmete aastasadadeni, polaaralade lheduses aga veelgi kauem. Kui inimene ringlusse ei sekku, on raske elda, millises ringi faasis mets on, surevate puude asendumine jrelkasvuga toimub jrk-jrgult, metsas on hel ajal nii noori, kpseid kui ka mdanevaid puid. Eestis on inimtegevusest puutumata metsa silinud vga vhe. Meie jaoks on aktuaalne, mis juhtub siis, kui inimene loobub sekkumast prast metsa raiumist.

KUIDAS KULGEB SSINIKURINGE LAGEDAKS RAIUTUD JA OMAPI JETUD METSAS? Eesti kliimas on maa thjaksjmine vlistatud. Mullastikust ja niiskusest oleneb, millised liigid seal kasvama hakkavad. Sageli on mullastik kllalt viljakas ning maa kattub lopsaka lepavsaga, mille varjus hakkab arenema kuuse jrelkasv. Ssinikku seotakse sna intensiivselt, mille tunnus on hoogsalt lisanduv biomass, ka loomadele varju pakkuvaid elupaiku tuleb juurde. On ju Siberi jahimeeste hulgas veel liikvel arvamus, et nende esiisad ei pannud poja snni jrel lhikonnas metsa plema mitte snni thistamiseks peetava peo kigus, vaid alles prast pea selgeksmagamist, et tagada pojale paarikmne aasta prast soodsad jahimaad. Kik oleks parimas korras, kui me oskaksime tekkinud lepikuga midagi kasulikku ette vtta raiekpseid lepikuid on niigi learu. Niisiis hakkab lepik tasapisi mber kukkuma ja mdanema, kuusk aga, kellele isegi sobib lepiku varjus kasvada, hakkab lekaalu saavutama. Lpuks asendub lepik kuusikuga, kuid aega kulub he sajandi asemel kaks. Selline asjade kik on kahjulik nii loodusele kui ka majandusele, sest toorme saamiseks kulub liiga palju aega. Kahju loodusele vljendub selles, et ssinikuringe kestab liiga kaua, vahepealne ssiniku sidumine lepikus on liialt ajutine, lepapuidu mdanemine metsas nullib kogu efekti, kasvufaasis toodetud hapnik tarbitakse ja ssihappegaas vabaneb.
Vheviljakal pinnasel on isetaastumisel suur tenosus, et tekkivas puistus on lekaalus mnd ja kask. Siiski on ka sel juhul protsesside kulgemiseks vaja rohkem aega, kuid niteks Luna-Eestis vib tulemuseks olla parim vimalik mnnik.
Isetekkelises metsas vib juhtuda, et puude vljalangemise tttu on puidu juurdekasv ja mdanemine tasakaalus, s.t. ssihappegaasi sidujana on selline mets kasutu.

NOORT METSA ON KASULIKUM KASVATADA NII SSINIKU SIDUMISE KUI KA ENERGIA HANKIMISE SEISUKOHALT. Fotosnteesi intensiivsust iseloomustab biomassi juurdekasv ehk metsa puhul keskmise hektaritagavara juurdekasv. Vaatleme hektaritagavara muutumist jnesekapsakuusikus olenevalt puistu vanusest. Kuni vanuseni 60 aastat suureneb sellise kuusiku hektaritagavara kige kiiremini. Jrelikult on sel perioodil kige suurem ka ssihappegaasi sidumise vime ja suhteliselt suur osa metsale langevast pikeseenergiast salvestub biomassis, mida saame kasutada. Edaspidi kasvukiirus aeglustub ning vanades metsades ei pruugi hektaritagavara ldse suureneda. Ent kuidas vime isegi paarisaja aasta vanuse puu knnul jlgida aastarngastelt puu kasvu? Asi on lihtne: metsas kasvavate puude arv hakkab vhenema. Seega vib ka metsamajanduse jaoks igati sobiva liigilise koosseisuga puistus saabuda aeg, mil mets on ssihappegaasi sidujana kasutu ning tema vime salvestada pikeseenergiat on vike. Pole thtis, kas tegemist on isetekkelise vi rajatud puistuga.
Kui jtame sobivas eas puistu raiumata, jtame htlasi kasutamata suure osa metsale langevast pikeseenergiast. Kui siia lisada ka teiste materjalide kasutamine puidu asemel seal, kus sobiks puit, niteks ehituses, vrdub srane tegevus fossiilsete ktuste tarbimisega pikeseenergia asemel. Terase, raudbetooni, plasti jt. selliste materjalide tootmine nuab ju palju rohkem energiat kui puidutstus. Jttes metsa istutamata vi klvamata oludes, kus looduslik uuenemine thendab vsastumist, talitame rumalalt ka energeetilises mttes: kasutatava puidu tekkeni kulub palju aega, seega ei kasutata pikeseenergiat efektiivselt.

SSIHAPPEGAASI HULK ATMOSFRIS VHENEB, KUI KASUTADA ROHKEM METSA JA PUITU. Ssihappegaasi kogust atmosfris mjutab see, kas metsade biomass kasvab vi kahaneb. Eesti ja naabrite puhul on igem rkida biomassi kasvamise kiirusest. Kui lekaalus on noored metsad, on kasvukiirus suur, intensiivselt seotakse ssihappegaasi ja salvestatakse pikeseenergiat. Vanade metsade lekaalu korral on biomassi juurdekasv vike. Vike on ka metsade kasutegur vaadeldavate protsesside seisukohast.
Ssihappegaasi kogust atmosfris mjutab ka see, milleks kasutatakse raiutavat puitu. Norra Puidutehnoloogia Instituut ja Norra Ehitusuuringute Instituut on vlja selgitanud, et kui kasutada 1 tm puitu alternatiivsete materjalide asemel, vheneb ssihappegaasi emissioon atmosfri jrgmiselt:
energiana se asemel 700 kg;
energiana li asemel 600 kg;
kergbetooni asemel ehitistes 800 kg;
terase asemel ehitiste kandekonstruktsioonides 500 kg;
akendes alumiiniumi asemel 1200 kg.
Keskkonnaministeeriumi andmetel heideti 1999. aastal Eestis kasvuhoonegaase hku he inimese kohta 8 tonni. Kui Eestis nnestuks kasutusse suunata 10 miljonit tm puitu aastas, vheneks ssihappegaasi heide madalaima normi 500 kg/tm jrgi aastas 5 miljonit tonni ehk 3,6 tonni inimese kohta aastas.Arvu 3,6 tonni ei saa vtta kuigi tpsena, sest niteks paberipuu kohta vastavat arvu ei ole leitud, paberil pole ka alternatiivset asendajat. Eesmrk oli vaid nidata, et tegemist on tepoolest oluliste suurusjrkudega. Arvutuste kohaselt viks puidu laialdasem kasutamine Euroopas tasakaalustada 1520% ssihappegaasi emissioonist.
Puidu kasutamise mju ssinikuringele sltub ka sellest, kui kauaks puidu lagunemist edasi lkatakse. Eesti vanima silinud puitehitise, Ruhnu kiriku ehitusaasta 1644 viitab kllalt pikkadele ajavahemikele. Pealegi saab puitu ka kasutusaja lppedes sageli kasutada ktusena, niteks veitsis arvestab kinnisvaramaks puitmajade puhul asjaolu, et nende lammutamisel ei teki mittekasutatavaid jtmeid.
Seega teenib metsade intensiivne majandamine, mille kigus metsade biomass ei vhene ning lekaalus on kasvueas metsad, ka loodushoiu huve. Sellised metsad seovad maksimaalselt ssihappegaasi ja salvestavad suurima hulga pikeseenergiat.



Mrt Riistop, Eesti Metsatstuse Liidu asedirektor

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet