Eesti Looduse fotov�istlus
4/2005



artiklid
Euroopa metsafoorum muretseb metsanduse populaarsuse prast

Eesti esindaja Erik Kosenkranius selgitamas Euroopa metsaseltside foorumil Eesti metsanduse probleeme
Savonlinnas peeti septembris Euroopa etsaseltside foorum. Kohal kis ka Eesti delegatsioon. Saadi levaade eri riikide metsandusest,arutati hisprobleeme.

FOORUMI SEMINAR PEETI SEEKORD SOOMES
Septembri esimestel pevadel peeti Soomes pikeselises Savonlinnas Euroopa metsaseltside foorumi jrjekordne seminar, kus tdeti metsanduse populaarsuse ja positsiooni langust tnapeva Euroopas. Kuigi phjanaabritel ei ole metsandusega suuri probleeme, oli just Soome foorumi kokkukutsuja. Foorumit juhatas sealse metsaseltsi esimees Juhani Karvonen. Soome, Austria, SHveitsi, Rootsi, Shoti, Islandi, Saksa ja Eesti esindajad arutasid heskoos, kuidas parandada metsanduse olukorda ning arendada koostd ja teabevahetust Euroopa riikide vahel.

Eesti metsandust esindasid foorumil Erik Kosenkranius, Heiki Hepner, Vaike Pommer, Jrgen Kusmin, Priit Kask ning Eesti metsaseltsi grand old lady Maria Urov.
Shoti metsaseltsi esimees Peter Fothergill rkis, et sealse 150 aasta vanuse ja 1000 liikmega metsaseltsi ees mrk on hendada metsast huvitatuid ja aidata metsaomanikel suhelda. Metsanduse phiprobleemidena neb ta madalat puiduhinda, suuri makse, riigiabi vhenemist, vhest koopereerumist, vheseid puiduturu uuringuid. Odavas puiduhinnas on tema arvates sdi Eestist sisse veetav suur puidukogus.
Islandlase Brynjolfur Jonssoni arvates hakkab Islandi metsandus alles arenema. Metsaselts on loodud kll juba 1930. aastal ja sellel on 7000 liiget, kuid kpset metsa Islandil veel ei ole. Siht on hankida teadmisi ning teavitada metsaomanikest liikmeid. Valitsus tunneb metsanduse toetamise vastu huvi. Ka inimesed on metsandusest huvitatud, sest 80% kasutab metsa, enamik toetab metsanduses toimuvat. Metsale tekib maad juurde, sest j ha sulab!
Saksa metsaseltsi presidendi Hanno Moldenhaueri arvates pole Saksa metsanduses kunagi varem nii suuri probleeme olnud. Thelepanu pratakse metsakasvatusele ja koloogiale, kuid puiduturu olukord on jnud vaatluse alt vlja. Arvestuslangist jb 20 miljonit tihumeetrit raiumata. Valitsus ei taha riigimetsandust toetada, metsandussektoris ttavate inimeste motivatsioon on juba kmme aastat olnud vike. Mncheni likoolis suleti metsandusteaduskond, nd saab metsandust ppida vaid kolmes likoolis. Saksamaa metsakongressi moto on metsa muutumine. Suund on vetud puhkemajanduse arendamisele.
Erik Kosenkranius andis levaate Eesti metsandusest. Ta mrkis muu hulgas, et juurdekasv letab raie ning illegaalsel raiel ei ole nii suurt osakaalu, kui Euroopas arvatakse. Samuti tdes ta, et Eesti ootab uut metsaseadust ning rohelist maksureformi. Praegu on endiselt meie probleem tormi tagajrjel tekkinud hinnalangus puiduturul.
Shveitslase M. Hostettleri ja austerlase B. Blini meelest ei ole metsandus enam konkurentsivimeline, arvestuslangid jvad raiumata, odavam on jtta puit metsa. Turismi, pllumajanduse ja keskkonnakaitse osathtsus suureneb, metsamajandus trjutakse krvale. Zrichi likoolis ei anta enam metsandusharidust, Viinis pib seda eriala vaid kaheksa lipilast, sest eriala pole perspektiivne.
Rootsi esindaja B. Eki kneles, et kaitsealuse metsa pindala Rootsis suureneb, kuid tkohti ei suuda turism piisavalt juurde luua. Rootsi puidu- ja tjuturgu on tugevalt mjutanud tnavune torm. Odava tjuga on pakkunud konkurentsi Baltimaad ja Poola.
Soome metsandus on ha tusuteel, raiutakse 60 mln. tm. Aastas annab iga hektar tulu 100 eurot, 25% kogu ekspordist hlmab puit, metsasektoriga on seotud 90 000 inimest. Juhte ei ole raske leida, kll aga tlisi.
Foorum otsustas luua metsaseltside henduse koduleheklje, vtta hendust kigi Euroopa riikide metsaseltsidega ning tulla kokku igal aastal. Jrgmisel aastal peetakse foorum Erik Kosenkraniuse ettepanekul Eestis.
Kokkutulnud kisid Soome metsamuuseumi Lusto (see thendab eesti keeles aastarngast) ja Finnforesti tehases Punkaharjus. Finnforesti tehas toodab uudset materjali lamineeritud vineerplaati. Kuusepuit kooritakse, kihid liimitakse ning saadakse kuni 20 meetri pikkused eri paksusega paneelid, mis on tispuidust kergemad ning tugevamad. Selline materjal maksab umbes 6000 EEK/tm ning seda eksporditakse hulgaliselt Lne-Euroopasse ning Jaapanisse. Soomes on materjal juba edukalt ehituses kasutusel, meil nnestus seda nha Savonlinna kontserdihallis. Soomlased on metsa ja puitu alati osanud vrikalt kasutada, selles veendusime maailma suurimas puitkirikus Kerimkil. Euroopa metsafoorum on mitteametlik rahvuslike metsaseltside hendus, mille peamine siht on parandada metsaga, metsandusega ja metsapoliitikaga seotud teabevahetust liikmete vahel. Iga metsafoorumi liige jrgib metsa majandamise eetikat. Metsafoorumi tegevus seisneb philiselt jrgmises: 1) uuritakse metsavarude kasutust ja arutletakse selle le; 2) hangitakse laiemat teavet, mis aitab snastada eri riikide rahvuslikke metsapoliitikaid ja tuua esile rahvuslikke metsandusprobleeme; 3) metsafoorum vimaldab hendada oma liikmete teadmisi ja kogemusi ning aitab niimoodi kaasa eri metsaseltside tegevusele; 4) metsafoorum aitab luua kontakte eri maade liikmete vahel ning tutvuda teiste maade metsanduspraktika ja kitsaskohtadega. Euroopa metsafoorumi kord neb ette, et foorum kutsutakse kokku igal aastal. he riigi metsaselts moodustab sekretariaadi neljaks aastaks. Vrustav maa valmistab ette programmi ja juhib seminare. Igast riigist oodatakse foorumi seminarile vhemalt kaht alalist esindajat. FOORUMI METSAMAJANDUSEETIKA Metsa majandamise eetika ei ole tegevuse kirjeldus, see annab juhtnrid, kuidas metsasse suhtuda. See eetika ei asenda seadusi ja regulatsioone, riplaane vi nendega samavrseid dokumente, kuid nad kindlasti phinevad eetikal. Metsa majandamine thendab palju enamat kui puidu tootmine. See thendab ka vastutust elu kestmise eest. Euroopa metsafoorumi liikmed arendavad arutelu oma kodumaistes seltsides. Metsamajanduseetika phimtted: 1. Metsi majandatakse sstlikult. See thendab, et puitu ja teisi tooteid valmistatakse sel moel, et silib metsa koloogiline tasakaal ning metsakasutuse perspektiivid ei halvene. Metsavaru suureneb, hoolimata metsamajandusmeetoditest. 2. Metsamajandus toetub lbiproovitud teadmistele ja kogemustele. Seega: enne kui rakendada majandusvtteid, on vaja omandada korralikud teadmised. Tuleb vtta arvesse metsamajanduse mju loodusele ja keskkonnale. 3. Metsa majandamise eesmrk on silitada mets kui mitmeklgne kossteem. Metsa majandamine ei tohi mjutada bioloogilist mitmekesisust ja peamisi koloogilisi protsesse, nagu toitainete ringe, taimede kasv ja orgaanilise aine lagunemine. Looduslik ja kultuuristatud floora ja fauna peavad metsakooslusi edendama. Siht on taastada metsade rikutud bioloogiline mitmekesisus vi koloogiline tasakaal. 4. Metsandus vtab vastutuse majandusvrtuste loomise eest, mets on ks sstva arengu ja ldise hvangu aluseid. 5. Metsamajandus arvestab kigi huvirhmadega. Mets sisaldab mitmesuguseid komponente: puitu, marju, seeni jms. Ta pakub eri huvirhmadele eri vimalusi puhata, koguda metsaande, pidada jahti. Metsas tuleb kindlasti prata thelepanu looduskaitsele. Igahe huvid ei saa olla rahuldatud alati ja igal pool, kuid metsamajandus peab arvestama paljude huvidega. Metsamaad suurendades peab kindlasti vtma arvesse ka teisi maakasutusvimalusi. 6. Metsa majandamine silitab metsamaastiku ajaloolisi ja kultuurivrtusi. Oluline on prandkultuuri objektide kaitse. Eelmiste plvkondade vrtuslikke ajaloo- ja kultuurijlgi tuleb kaitsta ja silitada. 7. Metsandusringkond suhtleb aktiivselt avalikkusega. ldsusel on igus saada tpset teavet ning ka ise avaldada oma seisukohti. Metsamajandajad peavad olema valmis avalikkust kuulama ning tehtud ettepanekuid kaaluma.



Priit Kask, Erastvere metsalem

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet