Eesti Looduse fotov�istlus
4/2005



artiklid
Viisteist aastat erametsaomanikuna

Olen metsaomanik alates 1990. aastast. 2000. aastal sain esimese erametsaomanikuna Eestis
oma metsad sertifitseeritud. Millised on vastutustundelise metsaomaniku mured?

METSA 580 HEKTARIT
Minust sai metsaomanik 1990. aastal. Alates 1996. aastast olen (metsa)maad juurde ostnud. Seejuures olen kasutanud kiki igusaktides toodud vimalusi: olen ostnud eraisikute kest, ostu eesigusega, piiratud ja avaliku enampakkumise teel, vabu metsamaid, maksnud nii kohe kui ka kuni 50-aastase hpoteegiga. Eesmrk oli rajada talu, mis tagaks vimaluse majandada metsi aasta ringi phitna. Selleks peab olema kllaldaselt maad. Aastal, mil ndne eurovolinik Siim Kallas lubas 9000-kroonist keskmist kuupalka, arvutasin, kui palju peab olema metsamaad, et seda raha saada. Tulemus oli 600 ha, mis sai seatud metsamaa ostu miinimumsihiks, paika sai pandud optimaalse 8001000 ha ja maksimaalse metsamaa 1200 ha piirjooned. (Kui need numbrid ajavad silmad prani, soovitan teha rehkenduse: kui palju tuleb maad he RMK ttaja kohta? Melge, kui suur oli vahtkond.)

Ma tahan teada, kus on minu metsa kige vanemad, jmedamad ja krgemad puud, kige tootlikum metsaosa, kus minu omandi vrtus suureneb, kus vheneb, kus leidub kuldkinga, kopsusamblikku, seente kasvukohti, maasikavlusid ja muid loodusvrtusi vi kuidas kasvavad metsakultuurid tahan teada ja tunda enamikku oma metsa vrtustest. Philine on juda teha kik td igel ajal ja hsti.
Ma tunnen, et ei ole vimeline lugema le 1200-hektarist metsaraamatut, kuhu iga pev kirjutatakse uus kordumatu leheklg. Praegu on mul metsa 580 ha.
Aastast 2000 on minu metsad sertifitseeritud.
Tnavu istutasin ma 35 000 uut puud, kokku olen ma nende aastate jooksul rajanud 100 ha metsakultuure ning teinud 40 ha lageraiet. lejnud pinnale on tulnud metsa istutada, sest olen ostnud lagastatud metsamaad ja vtsin kohustuse need metsastada. Aga praegu on kahtlusi, kas metsakultuuridest kasvab tulevikumets vi saab neist toidulaud ulukitele, kelle arvukus on letanud metsakasvatajate jaoks taluvuse piiri.
Jahiseadus on vastu vetud jahimeeste rmuks, aga metsaomanike arvel ja kulul. Kas me ei oska oma vigadest ppida: 2030 aastat tagasi stsime metsaga ulukeid, nd teeme seda jlle.

METSI TULEB MAJANDADA LOOMINGULISELT
Minu jaoks on metsade majandamine loominguline protsess, kuid inimese kavandatust on olulisemad looduses toimuvad muutused. Tegutsen vajadust mda: kui on kahjustusi, haigusi, hukku, vrtus on vhenenud, siis tuleb saega sekkuda, ent kui psib ja kasvab elujuline raieklblik 120-aastane kuusik kasvagu edasi. Majandan vikeste lankide vi psimetsana, peamine, et ei tekiks suuri lagedaid alasid need tuleb kohe uuendada. Eesmrk on saavutada htlane metsakasutus. Kmme aastat tagasi tid arvutisse sisestades sai tegevus planeeritud aastani 2022. Hiljem olen ritanud taastada aastatel 19731990 metsas toimunud muutusi. Uue metsaseaduse jrgi muutub selline tegevus vimatuks, sest kavandatut ja tegelikkust peab saama kontrollida ja omalooming on karistust vrt tegu. (Keskkonnainspektsioon peab ju planeeritud trahviraha kuidagi kokku saama.)
Soov teha metsamajanduskavast piibel, mille kske tuleb omanikul rangelt tita, thendab sedasama, mis muhameedlasel unistada Mekast. See kipub jma vaid soovunelmaks. Ndsed majanduskavad ja uue metsaseaduse kohaselt nende kehtestamise uus kord on pigem mttetu aja- ja rahakulu ning metsaomanike lollitamine.
Metsamajanduskavad tuleb seaduse jrgi koostada riigi kulul. Mina olen riigi kulul saanud 1992. aasta metsamajanduskava, hilisemad kavad on kik tulnud teha oma raha eest. Riik ei tida metsaseaduse viiendat paragrahvi, tekitades metsaomanikele probleeme. Metsade majandamist kavandades tuleb nha metsa kui tervikut, metsalaama kui tervikut, kla, valla ja maakonna metsa kui tervikut, mitte jagada teda abituteks kinnistuteks, kuhu planeeritakse seadustega lubatud maksimaalne raie. Ent kui teha see hekorraga, kirjutatakse alla metsa surmaotsusele. Arvestamist vajavad kliima soojenemisest ja metsaselektsioonist tulenevad muutused metsa liigilises koosseisus ja kasvukiiruses. he nitaja phjal tehtavad otsused on valed juba kavandamise hetkel.

TOTAALSET VABADUST PAKKUV METSASEADUS ON NIISAMA VR KUI TOTAALSEID KEELDE KEHTESTAV SEADUS
Kui totaalse vabaduse metsaseadus asendatakse totaalse keelu seadusega, toob see metsale kasu asemel kahju. Uue metsaseaduse pendel peab peatuma keskel. Lagastamine hakkab lppema, koolitused ja nustamised kasu tooma, metsauuenduse maht suureneb tnu toetustele, headest metsandustavadest kinni pidavate omanike arv suureneb. Milleks seada kigele sellele nd absurdseid piiranguid, keelata koristada (lubatud vrraiete tagajrjel tekkinud) lagunevaid puistuid? Kas ks seaduse eesmrke on saata metsaomanikele kaela keskkonnainspektsioon, kes mrab trahve metsanduslikult olematute kahjude eest, niteks millist kahju teeb metsale 0,2 ha lageraie ebahtlase koosseisu, vanuse ning tiusega 2,1 ha suurusel eraldusel; kas ala, mille tagavara on 23 tm/ha, on ikka mets? Miks hinnatakse metsarikkumisi metsaomaniku juuresolekuta? Kas riigi siht on metsaomanikke karistada vi kasvatada?
Kaheksa aastat olen korjanud metsadest prgi. Kui esimesel viiel aastal vhenes prgikogus pidevalt, siis tnu keskkonnaministeeriumile on kolmel viimasel aastal kogus iga aastaga suurenenud. Ministeeriumil tuleks odavam kinkida igale majapidamisele oma prgikast, kui korraldada igakevadisi ja -sgisesi metsade ning teerte koristamise kampaaniaid.
Mina teen oma metsas sama td, mida tehakse riigimetsas, maksan samu makse, minu hpoteegimaksed hektari kohta on kaks korda suuremad kui tulu, mida saab riik hektari kohta riigimetsast. Samas ei ole mina subjekt, kes tohiks osta vaba metsamaad, aga RMK-le kavatsetakse seda lausa hulgi tasuta jagada. Maamaks on 15 aasta jooksul tusnud kmme korda, ja tusuruumi on tal veel. Kuigi aastat 67 tagasi arutati riigikogus, et metsamaa maks ei tohiks letada 1% maakasutuse hinnast, maksame praegu kaks korda rohkem, sest ei suudeta (taheta) korraldada kohalike omavalitsuste rahastamist. Me peame taluma oma maadel tehnorajatisi (trassid, teed) ja maksma selle eest kallist maamaksu. Metsatulu topeltmaksustamine on ebaseadusliku tegevuse peamisi phjusi ja eeldusi, aga ministeeriumil pole soovi seda probleemi teadvustada, lahendamisest rkimata. Ksige vhem makse (vi lubage omanikel arvestada tegelikke kulusid), saate rohkem tulu ja paljud probleemid lahenevad iseenesest.
Olen nus kaitsealasid silitama ja hoidma, aga ei ole nus maksma nende eest tulundusmaa ostu maksu ja maamakse. Riik peaks piiranguid kehtestades vhemalt oma vimaluste piires omanikule vastu tulema, mitte temalt mitu nahka koorima. Eestis suhtutakse metsasse kui imesse: tna raiud metsa maha, saad palju raha, homme lhed raiud sama metsa uuesti maha ja saad jlle palju raha. Tegelikult ei ole metsatulu suurus keskmiselt le 23% aastas. Vttes metsast praegu suuremat kasumit kui mistlik, tuleb arvestada aegadega, mil privileegile olla metsaomanik tuleb peale maksta. Minu metsade vrtus suureneb htesoodu ja 4050 aasta prast on see vhemalt kaks korda suurem praegusest.
Kolmkmmend aastat tagasi Vene kroonus aega teenides sattus ktte Tiibeti vanasnade raamat ja ks nendest on mulle meelde jnud: Kui sa mtled jrgmisele aastale, siis klva hirssi; kui sa mtled sajanditele, siis istuta metsa; kui sul aga mlguvad meeles aastatuhanded, siis kasvata inimesi: tark on see inimene, kes oskab hinnata vrtusi! Soovin Eesti riigile ja metsale tarku inimesi, kes oskavad hinnata vrtusi ja hoida protsesse tasakaalus.



Lembit Laks, metsaomanik

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet