Eesti Looduse fotov�istlus
4/2005



artiklid
Eesti metsasektori tnavused llatused

Nii metsatstuse kui ka kogu metsasektori jaoks ti 2005. aasta mitmeid ootamatusi, mis hes vi teises valdkonnas tingisid phjalikke muudatusi. Osa ootamatusi oli seotud looduse kapriisidega, ent osa taga olid inimeste teod vi otsused.

TORM JA STREIK Esialgu nis, et jaanuaris mllanud torm ei avaldanud Eestile erilist mju. Vrreldes Rootsi 80 miljoni tihumeetri ja Lti 6 miljoni tihumeetriga oli Eesti 1,5 miljoni tihumeetri suurune tormikahjustus vrdlemisi vike. Siiski pras jaanuaritorm ka Eesti metsasektori pea peale. Selle raju mju tunneme puiduturul veel mnda aega, sest seni veel ttlemata tormimurru okaspuupuit ootab tselluloositehastes kasutamist ning seetttu pole ka paberipuu hinna erilist tusu oodata. See aga mjutab metsaomaniku raieaktiivsust.

Hinnataset jlgides on selge, et vrreldes eelmise aastaga oli olukord suve alguseks muutunud: puidu terav defitsiit oli asendunud lepakkumisega eesktt seeprast, et Venemaalt Skandinaaviasse planeeritud puiduvood suunati mber Eestisse. Tnavuse esimese poolaasta import 1,2 miljonit tihumeetrit on sna lhedal mullusele koguimpordile 1,5 miljonit tihumeetrit. Tunduvalt suurenes lehtpuu import: 2005. aasta esimese poolaasta maht 210 000 tihumeetrit oli 1,5 korda suurem kui eelmisel aastal kokku. Peale vineeripaku impordi suurenes ka muu lehtpuu sissevedu (need on tarvitusel niteks plaaditstuses ning kaminapuude jm. tootmisel).
Peale tormi vhendas paberipuu ostu vastu huvi ka mais-juunis Soome paberitstust tabanud streik, mis peale paberipuu ekspordi jrsu vhenemise hvardas saetstusi hakkpuidu uputusega. Saeveskites tekkis nokklahti- saba-kinni-efekt: oleks vinud ju saagida, sest palki oli saada, aga kuna puiduhakmeid polnud enam kusagile panna, tuli vhem saagida. Kunagi pole juuni alguses olnud Eesti saeveskites korraga nii palju palki ja puiduhakmeid.
Tnu tehtud investeeringutele nnestus Eesti metsatstusel haarata kujunenud olukorras mrgatav osa palgi toormeturust ning testada oma konkurentsivimet.

PLLUMAADE METSASTAMINE KUI RASPIDI M- TESTATUD HIINA RAHVATARKUS
Teine tsine ootamatus nis metsasektori jaoks esmapilgul sna positiivne. Esimest korda eraldati Eestile nii riigieelarvest kui ka Euroopa Liidust mrgatavaid rahasummasid pllumaade metsastamiseks.
Euroopa Liidu pllumajanduspoliitika neb ette vhendada pllumajanduses hivatud inimeste arvu. Selleks on vlja ttatud lihtne moodus: kui pllupidaja lpetab senise tegevuse, makstakse talle uue tegevuse alustuseks stardiraha ehk metsaistustoetust. Nii muudetakse senised aktiivsed maaharijad passiivseteks metsakasvatajateks, kes ei tule igal aastal oma toodanguga niigi kaupa tis pllumajandussaaduste turule. Seega on tuntud hiina vanasna nljasest ja ngest mtestatud raspidi: kui turul on kala palju, siis osta nged kokku! Eurotoetuste eesmrk ei ole suurendada metsamaa pindala, vaid vhendada pllumaa pindala!
Kahe aasta jooksul toetab Euroopa Liit 8000 hektari pllumajandusmaa metsastamist, kui neid pllumaid on Eestis viimase viie aasta vltel aktiivselt kasutatud. Tnavu istutati pllumaade 1200 hektarile puid ja selleks kulutati euroliidu raha 17 miljonit krooni (keskmiselt 14 000 kr/ha). Ilmselt oleks istutatud veelgi rohkem, aga taimi lihtsalt ei jtkunud. Kui Euroopa Liidul poleks raha olnud, oleks need taimed istutatud ilmselt raiesmikele. Nad oleksid judnud sinna, kuhu nad olid esialgu planeeritud metsa. Jrgmisel aastal doteeritakse puude istutamist pllumaade 6800 hektarile. Seda on kaks korda rohkem, kui RMK istutab riigimetsa.
Melgem, mis siis 2006. aastal tegelikult juhtub? Ligi 7000 hektari pllumaa metsastamiseks kuluks 21 miljonit taime, riigimets kasutab 4000 hektari istutamiseks ja vanade kultuuride tiendamiseks vhemalt 13 miljonit taime, erametsaomanikud on viimastel aastatel teinud istutustid 2000 hektaril. Nii et 2006. aastal oleks vaja kokku 40 miljonit taime! Ent parem oleks veelgi rohkem, sest omanike istutusharjumused on muutunud. Jrgmisel kevadel peaks Eesti taimlatest turule tulema 1720 miljonit taime, seega on defitsiit vhemalt 13 miljonit taime! Metsamaadel tehakse istutustid vga vhe, pllumaadele istutajad saavad 100% dotatsiooni ning seetttu ei ole metsauuendaja jrgmisel kevadel taimeturul konkurentsivimeline.

KTTEPUU DEFITSIIT
Kolmas oluline muudatus vrreldes varasemate aastatega on seotud kttepuu defitsiidiga. Aasta tagasi tundus, et erametsast hakkab tulema kttepuid, metsade seisund paraneb ning elanikud saavad ktet osta. Tnavu sgisel selgus, et turul kttepuid ei ole. Ometigi on kttepuu eksport vhenenud ja import suurenenud! Phjusi on mitu, kuid ks on ilmselge: metsaomanikel pole kehtestatud majandamiskavu ning seetttu on hooldusraiete maht vhenenud. Peamiselt ktteks kasutatud puitu ei saa raiuda, sest hooldust vajavasse puistusse pole raiet planeeritud ja nnda tuleb puidul metsas mdaneda. Selline olukord on halb nii metsaomanikule, kttepuu tarbijale kui ka metsale.



Andres Talijrv, Eesti metsatstuse liidu tegevjuht

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet