Eesti Looduse fotov�istlus
4/2005



artiklid
Suured linnud suurtel puudel

Kotkapesade rangel kaitsmisel on Eestis poole sajandi pikkune traditsioon: igusaktid, uurimine, metsanduspraktika ja hiskondlik tunnustus. Niliselt lihtsa ja litatult ttava ssteemi taga peitub koloogiline ja metsanduslik seostepundar, mille paljud niidid on tnini lahti harutamata.

KSTEIST LIIKI SUURI LINDE
Tohutu suur, pool sajandit puus psinud ja elujuline kotkakodu on ks looduskaitse smbolitest midagi sellist, mida tulihingeline loodusvaatleja ihkaks leida ja hoida. Tegelik olukord, millega linnu-uurijad, looduskaitsjad ja metsamehed kokku puutuvad, on teistsugune. Kotkaid elab meil ju vhemalt kolmveerand tuhat paari, aga smboli sarnaseks on Eestis lbi aegade kujunenud vaid mned nende pesad. 2005. aastal ei leitud kotkaid pesitsemas heski seesuguses. Veel enam iga metsamees mistab, et pesade kaitse ei piirdu kotkastega: mngu tulevad must-toonekured ja kanakullid ja kes kik veel. Smbolite asemel on metsas erineva suurusega ja eri liikidele kuuluvad okstest pesad (risupesad), millest paljusid peab silitama. Loodushoidlikuks majandamiseks tuleb metsaomanikul vi -majandajal teada, kas ka tema metsas on niisuguseid pesi, mida sel puhul teha ja kuidas kituvad pesaomanikud siis, kui vana pesakoht muutub vi hvib.

Risupesadega arvestamise muudab kigepealt keeruliseks asjaolu, et neid kasutab terve rida liike ning sageli lbisegi. Rohkem kui poolemeetrise lbimduga kodusid rajavad Eesti metsapuudele must-toonekurg, kuus liiki kotkaid ja neli liiki keskmise suurusega kulle. Nende hljatud pesad on pesitsemiseks olulised veel kahele suurele kakuliigile, kes ise pesi ei ehita. Juhuslikumatest manulistest kraabib vahel metsnugis suure kullipesa sisemusse magamis- vi poegimisuru. Harva kasvatab kuhilal pojad les ka niteks ronk, lopistrik vi kassikakk. Oksalasu ise vib alguse saada vanast orava- vi varesepesast rvlinnule sobivas oksahargis. Eri aastatel vivad hes ja samas pesas kui see just ehitamisaastal alla ei varise pesitseda eri liiki rvlinnud. Niteks Tartumaal kasutas vhemalt kahel aastal asustatud 163 pesast 30% rohkem kui ks liik ning vhemalt viiel aastal asustatud pesadest olid ristkasutuses pooled [7]. Seejuures oli ks osanikest enamasti tavaline (nt. hiireviu), teine aga kaitsealune liik (nt. konnakotkas vi kanakull). Isegi suurimad konservatiivid meri-, kalju- ja kalakotkas vivad vahel asuda elama teise liigi rajatud pessa. KOLMKMMEND TUHAT RISUPESA Liigisegaduse muudab tsisemaks risupesade rohkus. Tartumaal 900 km2 suurusel alal olen kahe metoodiliselt erineva uuringuga judnud sarnaste arvhinnanguteni: 1,41,5 suurt risupesa iga metsamaa ruutkilomeetri kohta [6; avaldamata andmed]. Seega viks Eesti metsades olla puus le 30 000 niisuguse pesa, millest linnu-uurijad suudavad ka kige intensiivsematel tsuvedel lbi ronida vaevalt tuhat. Pikemas perspektiivis on arvud veelgi suuremad, sest toimub pesaderinge: varisemise, pesapuude murdumise ja metsaraie tttu hvib neid pidevalt ning uusi ehitatakse asemele. Tartumaal on vastrajatud pesi aastas kontrollitute seas keskmiselt 10%, tegelikult aga kindlasti rohkem, sest kiki ei nnestu kohe les leida ja need, mis lagunevad esimese aasta jrel, jvadki leidmata. Kui oletada, et pesade arv maastikul ldkokkuvttes ei muutu, st. hvimine ja ehitamine on tasakaalus, vib arvata, et niteks kmneaastase perioodi puhul rgime Eestis 50 000100 000 kulli- ja kotkapesast, mille looduskaitsevrtust oleks hea teada. KMME TUHAT PERET Kui suvel ei paista suures risupesas linnupoegi, ei thenda see pesa hljatust ega selle vrtuse kadumist. Esiteks vib pesitsemine nurjuda toidupuuduse vi hirimise, kiskja rste vi vanalinnu hukkumise tttu. Teiseks on kik risupesade asukad pikaealised linnud, kes ei munegi igal aastal. Uurijad ei tea, miks nad noil aastail ikkagi pesapaikadele tulevad. Vimalik, et nad ei oska olusid ette nha vi kindlustavad kohta hoides vimalusi tulevikuks. Asustust reedab pesale toodud vrske ehitusmaterjal, kulliliste puhul vrsked rohelised oksad, must-toonekure puhul samblaga vooderdatud pesalohk. Vahel veavad linnud materjali kogu pesitsusperioodi jooksul, teinekord ainult kevadel saabumise jrel. Just seda, nagu ka sulekbemeid, roojalaike ja munade koorekilde, katsuvad thjadele pesadele ronivad ornitoloogid sealt leida. Kolmandaks vib elumrkideta pesa olla piltlikult eldes tuba mitmetoalises korteris. Aastaid kodupaika naasva linnu jaoks on samas pesas pesitsemine riskantne: selle vib olla avastanud ja meelde jtnud metsnugis [14] vi suurem rvlind, aja jooksul vib olla pessa siginenud ja seal ellu jnud parasiite, antud kevadel vib oksahunnik osutuda lbi klmunuks vi vettinuks. Rvlinnud pivad negatiivsest kogemusest ning pesavahetus leiab sagedamini aset nurjunud pesitsusaasta jrel [2], kuid mne aja mdudes vidakse vanasse pessa tagasi prduda. Rvlinnuvaatlejate andmeil on suurtest risupesadest asustatud igal aastal napilt pooled [4]. Tabelis toodud arvukushinnangud viitavad veelgi viksemale osakaalule umbes 10 000 linnupaari 30 000 pesas. Tenoliselt pole asustamata pesi alati kirja pandud ning asustatute otsimine on olnud prioriteetsem ja kergem. Kalju-, meri- ja kalakotka ning must-toonekure pesad on kll mrgatavalt sagedamini asustatud, kuid see vib osaliselt tuleneda valikuvimaluste vhesusest (vt. allpool). Igatahes pole linnupoegadeta risupesa tulevik enesestmistetavalt tume. TEOORIA: PUUDUS KLLUSES? Liigikaitse peamine eesmrk on silitada elujulisi asurkondi, kus noorloomi lisandub vhemalt sama palju kui sureb vanu, ning isendeid on piisavalt selleks, et ajutiselt ebasoodsal perioodil kik juhuslikult ei hukkuks. Looduskaitsjad soovivad risupesade kaitsega vltida olukorda, kus noori rvlinde ja must-toonekurgesid snnib ebapiisavalt lihtsalt selleprast, et lastetubadeks ei jtku pesi vi nende ehitamiseks sobivaid puid hirimatutes, kiskjate eest kaitstud ja toidurohketes kohtades. Eesktt vajabki vastust ksimus, kas ja kuidas saab tekkida pesapaikade puudus, kui neil lindudel on pealtnha kmneid tuhandeid vimalusi, millest osa koguni kasutamata?! Vastus koosneb neljast komponendist: liigiomased erinuded, nende konflikt inimese looduskasutusega, tasakaal pesade hvimise ja uute vimaluste tekke vahel ning iga pesitsusvimaluse kaotamise koloogiline hind. Puudus tekib kige tenolisemalt liigi jaoks, kes pesitseb spetsiifilistes kohtades, mida inimene soovib kasutada hoopis teisiti, pesakohad hvivad hlpsalt ja uute teke vtab palju aega, ning liik on haruldane (iga isend loeb) ja lhiealine (pole aega oodata). PEAMINE KONFLIKTIALLIKAS: SUUR PESAPUU Suur pesa eeldab suurt puud ja tugevaid oksi, puidutootja aga tahaks seesugusest saada palki vi pole selle teketki nus ra ootama, raiudes lagedaks keskealise metsa, eemaldades okslikke puid (hunte) hooldusraietel ja vltides neid metsaselektsioonis. Suuremal linnul on suurem pesa, mis muutub veelgi kogukamaks sedamda, kuidas igal aastal lisatakse materjali. Konnakotka pesad paksenevad viie asustusaastaga keskmiselt 27 cm-lt ligi poole meetrini, hiljem hakkab materjali maha varisema ja kasv aeglustub [7]. Eesti suurim kotkaloss kolme meetri paksune kaljukotkapesa kaalus hinnanguliselt kaks tonni. Alternatiivide puudumisel peavad linnud asustama htainust, jrjest varisemisohtlikumaks muutuvat pesa. Kui veab, siis pudeneb risulinn pulkadena alla talvel ja linnupaar saab kevadel otsast alata. Halvemal juhul aga kangutab suvine raju koos pesamrakaga katki ka tugioksad, see variseb koos munade vi poegadega ning linnud kaotavad oma ainsa pesapuu. Puu suhtes on kige nudlikumad kalakotkas ja must-toonekurg. Esimene rajab pesa mbruskonnast le ulatuva puu tippu, ideaaljuhul vhemalt 200-aastasele lamendunud ladvaga mnnile, harva murdunud ladvaga puule. Niisuguseid puid Eesti metsamaastikes enam peaaegu pole, looduslike kalakotkapesade keskmine eluiga on langenud 1,9 aastale ja poegade varisemisest koos pesaga saanud asurkonnas peamine surma phjus [5]. Must-toonekurg eelistab vimaluse korral pesitseda tvest eemal, haava vi tamme jmedal klgoksal, mis peab aastakmneid kandma kogu pesa raskust. Mne aasta eest hinnati rmiselt varisemisohtlikuks viiendik Eesti must-toonekurepesadest [10]. Must-toonekure ja suurte kotkaste pesi suudavad Eesti ndismetsades kanda enamasti ainult vimsad mnnid ja haavad, mis ongi nende liikide peamisteks pesapuudeks. Lne-Eestis pakub lisavimalusi tamm. Konnakotkastele ja keskmise suurusega kullidele sobib aga eriti hsti kuusk, mis vastukaaluks suhteliselt peentele tugiokstele varjab asukaid hsti vihma, tuule ja vaenlaste eest [9]. PUHVERDAV PUISTU JA MBRITSEV MAASTIK Kui pesapuu phifunktsioon on pesale kindla aluse tagamine, siis varjatust ja hirimiskindlust peavad enamasti pakkuma mbritsev puistu ja pesa asend maastikul. herindeline mets ei tohi olla liiga hre: vrastiku liituvus peaks kullide puhul olema vhemalt 70%, konnakotkaste puhul 4090% [9]. Vimaluse korral eelistavad aga nii konnakotkad kui ka kullid mitmekesise struktuuriga eri vanuses puudega ja kdupuidurohkeid puistuid, kusjuures see nue on nii thtis, et mitmekesisuse silimisel ei ilmnenud vljaspool pesitsusaega tehtud hooldus- ja sanitaarraiete mju neile liikidele [8, 11]. Must-toonekurg, kes lehtpuude klgokstel pesitseb tenoliselt parema maandumisraja tttu, nib varjatuse tagavat lhipuudega: seda pakuvad veidi le pesa ulatuvad teise rinde kuused [10]. Puuspesitsevad suurlinnud toituvad valdavalt vljaspool pesametsa ning vajavad toitumisaladele head juurdepsu. Sltuvalt liigist jvad seega kasutamata muidu sobivad puistud, mis on liiga kaugel saagirohketest veekogudest (meri- ja kalakotkas, must-toonekurg), lagesooja luhtadest (konnakotkad, herilaseviu) vi pldudest ja raiesmikest (hiireviu). Teisalt jb pesa lagendiku pris servas kaitsetuks ja seal asustavad hiigelpuid vaid meri-, kalju- ja kalakotkas. Teiste liikide eelistatud pesakohad asuvad lagendikest vhemalt 3050 m (konnakotkad, viud), 70 m (kanakull) vi koguni 90 m (must-toonekurg) kaugusel [9, 10]. Veel kaugemale peavad jma ldkasutatavad teed ja inimasustus. Puistu kasvukohatp, mis on ks metsakorralduse vtmetunnuseid, ei oma enamiku suurlindude jaoks arvestatavat kaalu. ksnes vike-konnakotkas on Tartumaal tehtud uuringu kohaselt kitsalt salu- ja soovikumetsade liik, mistttu tema jaoks tuleks hoida ja kujundada pesitsusvimalusi just seda tpi metsades [9]. MUST-TOONEKURE JUHTUM laltoodut arvestades tegime 1997.2000. aastatel Tartumaal nidisuuringu, mille eesmrk oli selgitada must-toonekure pesitsusvimalusi tpilisel Eesti metsamaastikul [10]. Paigutasime metsamaale 733 juhuslike koordinaatidega punkti ja kirjeldasime igahe puistut 30 m raadiuses. Seejuures hindasime, kas seal on eri liiki suurlindudele pesitsemiseks piisavalt suuri ja tugeva vraga puid. Siis eristasime must-toonekurele sobivate puudega kohtade seast need, mis asusid tegelike pesade phjal hirimisallikale liiga lhedal (lhimast lagendikust alla 90 m, pllust alla 200 m, maanteest alla 100 m) vi liiga avatud puistus (kuuse osathtsus alla 20%, vrastiku suurim liituvus pesapuu mber alla 50%). heksakmmend seitse juhupunkti (13%) sattus raiesmikele ja liitumata noorendikesse. Kuussada kmme punkti (83%) asus puistutes, kus ei leidunud must-toonekure jaoks piisavalt suuri puid. Vhemalt ks sobiv puu oli 26 puistus (3,5% metsamaast; 4,1% puistutest), kuid nendest kaheksa ei sobinud liigse avatuse ja neli puistu asukoha tttu ning kaksteist mlemal phjusel. Kokkuvttes osutus must-toonekurele potentsiaalselt sobivaks kahe juhupunkti mbrus ehk 0,3% metsamaast. Lisauuring must-toonekure pesitsuspiirkondades nitas, et sobivad kohad on maastikul koondunud ning sellistel aladel need linnud pesitsevadki. Jrelikult on mingi osa niigi armetust sobiva ilmega metsa-alast toonekure jaoks asustusklbmatu veel selleprast, et see jb olemasolevate paaride poolt kaitstavale territooriumile. Niisiis pole Eesti praegune metsamaa pesakohta otsiva suurlinnu jaoks mingi paradiis. Ja ehkki must-toonekure jrsu taandumise phis on ilmselt halvenevate toitumisolude tttu vhenenud sigivus [12], svendab pesapaikade puudumine vi hvimine heade toitumisveekogude lheduses kriisi veelgi. Asurkond ei saa oludele vastavalt mber paigutuda ning isegi sigivuse paranemisel ei pruugi vaevaga sndinud noorpaarid leida soo jtkamiseks kohti. LAHENDUSED VANAISADELE JA LASTELASTELE Plispuude teke on sedavrd aeglane, et neist sltuvate liikide kaitsmiseks tuleb kasutada nii lhiajalisi kui ka tulevikku suunatud tegevusi. Esmane tulekustutamine on allavarisenud vi lagunemisohtlike risupesade taastamine vi remontimine inimeste poolt. Eesti ndisvanaisad nevad kalakotkapopulatsiooni taastumist suuresti seetttu, et 15 aasta jooksul on kotkakaitsjad asendanud peaaegu iga allakukkunud pesa tehisplatvormiga, millel linnud ohutult ja edukalt pesitsevad [5]. Tulekahju le pole phjust rmustada. Kujutlegem niteks, et ka looduslike veekogude kalavarud oluliselt vhenevad kas saaksime kalakotkafarmi, mida hooldavad kalakasvatajad ja looduskaitsjad? Lhikmnendite vajadusi arvestab olemasolevate pesametsade ning tegelike ja vimalike pesapuude silitamine. Looduskaitseseaduse jrgi tuleb kaitsta teatud osa kigi risupesitsejate elupaikadest, must-toonekure ja kotkaste puhul koguni igaht. See thendab praeguse puiduvaruja jaoks piiranguid: kaitsealasid ja kaitstavaid psielupaiku. Linnukaitse tunnustatud lipu all hoiab silitustaktika pesitsuspuistutes alles ka teisi haruldasi ja ohustatud liike vi leiavad nad seal pelgupaiku sedamda, kuidas risupesa mbrus muutub ha loodusilmelisemaks. Niteks olen musttoonekure aastakmneid kaitstud pesametsadest leidnud liigirikka ja haruldusterohke seenestiku. Seetttu on vga oluline juhtudel, mil linnud on kaitstava puistu jdavalt hljanud, vaadata enne kaitsereiimi thistamist le puistu kui terviku loodusvrtus. Loodusteadlane mistab siiski, et pikas perspektiivis pole pe hoida igimuutlikku loodust sunnismaisena parim. Kui suurlinnu ainus pesapuu psielupaigas murdub, tuleb ikkagi rajada tehispesa: muidu kolib ta mnda viletsasse, hirimis- vi raieohtlikku paika (mis tuleks omakorda kaitse alla vtta) vi jb pris kodutuks. Olen veendunud, et nende liikide kaitse viks kujuneda silmapaistvaks niteks sellest, kuidas loodusvrtused silivad ka metsa majandamise kigus. Lindude jaoks vajalikud komponendid on suurte puude pidev leidumine, pesitsusrahu ja lhedal asuvad toitumisalad. Neid saaks tagada, kui metsamajandust planeeritaks maastiku jrgi, ks osa suuri ja okslikke puid jks raietel alati kasvama ning raierahu kataks pesitsusaja tundlikud faasid [3]. Kahjuks ei saa vajalikud muutused teoks varem kui lastelaste perspektiivis: plispuude hulga suurendamine vtab aega, isegi kui sellega alustada tna, ning aeg peab andma arutust ka praeguste metsandusvtete otstarbekuse kohta. Niteks on just lageraie muutnud vanad metsad must-toonekure ja rvlindude ainuvimalikeks elupaikadeks ning teravdanud konflikti puiduvarumisega mujal sobivaid pesapuid lihtsalt pole. Uuringud [6, 9, 11, 12] ja pesaleiud vsastuvatelt puisniitudelt nitavad, et need linnud viksid pesapuude olemasolul pesitseda ka praegusest mrksa nooremates puistutes. Silikpuud on kll samm edasi, aga kuidas peaks neid jtma konnakotkastele, kes vajavad suuri kuuski, mis raiesmikel tuulehelladena psti ei j? LKSIN METSA, NGIN PESA... Siinkirjutatu ning sama teemat eesti keeles ksitlev raamat [3] ei anna kahtlemata kigile ksimustele vastuseid. Kige igapevasemas metsast leitud suurte pesade mramisel ja pesaomaniku vajaduste selgitamisel pakub Eestis abi Kotkaklubi. Klubi liikmetel on palju asjakohaseid kogemusi ja eesmrk pole mitte igasuguse metsamajandamise rakeelamine, vaid usaldusliku hkkonna loomine metsa- ja kotkameeste vahel. Kontaktaadressi ja -numbrid leiab vrgulehekljelt www.kotkas.ee



Asko Lhmus, T zooloogia ja hdrobioloogia instituudi vanemteadur, Kotkaklubi liige

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet