Eesti Looduse fotov�istlus
4/2005



artiklid
Riigimetsade uuendamine on kulgenud kavakindlalt

Keegi tark mees on nimetanud metsakasvatust kunstitks; esimene pintslitmme aeganudva metsamaali loomisel on metsa uuendamine. Artikkel annab levaate metsauuenduse tdest riigimetsas prast Eesti taasiseseisvumist.

KUHU OLEME 21. SAJANDI ALGUL JUDNUD?
Riigimetsa majandamise keskus tellis 2001. aastal Eesti metsakorralduskeskuselt riigimetsade seisundi pikaajalise prognoosi aastateks 20012021. Prognoosi nurgakivi oli majandatavate puistute vanuseline jaotus. Esitati puistute vanuselise jaotuse graafikud, kuhu kanti ka nn. ideaalse jaotuse joon ehk vanuseline jaotus, mis tagaks vimalikult htlase metsakasutuse.

Mnnikute graafikust nhtub, et majandatavate
mnnikute hulgas on lekaalus
keskealised ja kpsevad metsad.
Ideaalse joone alune on jnud olulisel
mral titmata 1040 aasta vanuste
mnnikute puhul. Phjusi on ige mitu.
Niteks ulatuslikud pdrakahjustused,
sellest on tingitud mnniuuenduse asendamine
kuusega. Vi siis kvaliteetse
mnni-istutusmaterjali pud ja seetttu mnni-istutuse asendamine mnniklviga.
Peale selle viljakates kasvukohtades
klvikultuuride hukkumine hooldamatuse
tttu. Mdunud sajandi lpuveerand
on jtnud mnnikute vanuselisele
jaotusele jlje, mida annab siluda aastakmneid.
Kuusikute graafikut jlgides ilmneb,
et kuusikute vanuseline jaotus on vastupidine
mnnikutele. Kige enam on
just noori ja keskealisi metsi. Kuusega
uuendati mdunud sajandi kuuekmnendatest
aastatest alates nii kuuse-,
mnni- kui ka lehtpuuraiesmikke. Kuigi
osa kuusekultuuridest ji vitluses lehtpuudega
alla, on siiski noori kuusikuid kllaldaselt. Vrdlemisi vhe on vanemas
keskeas ja valmivaid puistuid, seeprast
vheneb lhiaastakmnetel kuusikute
raiemaht riigimetsades.
Kige normaalsem on kaasikute vanuseline
jaotus. Vike auk on kll 2040- aastaste
puistute puhul. Phjus vib seisneda
juba eespool mainitud kaseraiesmike
uuendamises kuusega.
Tielikult on paigast ra haavikute
vanuseline struktuur. Valdav enamik
puistuid on valmivad vi kpsed. Selline
olukord tingib suure uuendusraie mahu
jrgneval kmnendil ja tiesti vastupidise
olukorra paarikmne aasta prast.
Haavikuid on paljudes piirkondades
peaaegu vimatu kasvatada, sest
sraliste suur arvukus prsib tekkinud
loodusliku uuenduse kasvu tugevasti.
Metsakasvataja seisab valiku ees: kas
kultiveerida kaske ja kuuske vi laiutada
ksi ja leppida pidevalt krbitava ulukite
sdaplluga.
MDUNUD SAJANDI LPUKMNEND OLI KEERUKAS
JA VASTUOLULINE
Meie metsamajandid lahknesid mletatavasti
1992. aastal. Kes lks sinilindu
pdma metsatstusesse, kes jtkas
metsakasvatusega. Saabus suhtelise vabaduse
aeg, ka metskonnad olid sna
iseseisvad. Kohati kukkus siis metskonna
majandamine kll vlja raspidise
isemajandamisena. Ehkki paiguti vis
metskonna kive nnda juda kiiresti
maagilise miljoni krooni piirini, lkati
kultuuride rajamine ja hooldamine
jrgnevatele aastatele. nneks olid
sellised metskonnad siiski erandlikud.
Metsamajandite varade jagamise ebaiglus
ja alanud maade tagastamine seiskas
vi koguni lpetas nii mnegi taimla
tegevuse. heksakmnendate aastate
keskpaika jvad ebannestunud katsed
(meie metsanduse ajaloos jrjekordsed!)
kultiveerida kuuske klvi teel, sest
istutusmaterjali ei jtkunud. Taimede
puudusel kaevati kohati kuusekesi teeservadelt
ja metsasihtidelt. Masinad ja
seadmed, mida vajati metsauuendustdeks,
jid siin-seal metsamajandite tstuspoole
ktte. Sinna jid nad enamasti
roostetama vi ritseti koguni maha idanaabrile

ldjuhul saavutati stabiilsus siiski
kiiresti ja metsade uuendamine jtkus.
Praegu saab tdeda, et metsauuendustde
kvaliteet paranes. Olgu selle nitena
toodud ks mnniseemikute kasvatamise
lugu. Rpina kandis ei suudetud
aastaid kasvatada pudetvest puutumata
mnniseemikuid. Sgisel oli kik ilus,
aga kevadel seemikud hulganisti pude- tvest kahjustatud. Sitsime siis viimases
hdas Kilingi-Nmme, kogenud taimlajuhatajalt
Jaan Lehismetsalt nu ja petust
saama. Selgus, et pudetve on tiesti vimalik
ohjata. Selleks tuleb vaid pritsida
taimi hoopis tugevama kontsentratsiooniga
lahusega, kui ksiraamatutes eldud.
Pritsimise kordigi peab olema rohkem,
kui raamatud soovitavad. Edaspidi
saime mnni pudetvest jagu ja mndide
istutamine Plvamaal kulges hoogsalt.
Viljakamatel aladel oli see ainuige ja tulemuslik
lahendus. heksakmnendate
aastate keskel toodi AS Mets ja Puu tollase
juhi Heini Paju eestvttel maapinna
ettevalmistamiseks Eesti metsadesse esimest
korda hdrauliline frees Donaren.
Tnu sellele riistapuule muutus metsauuendus
keskmistel ja rasketel pinnastel
tunduvalt tulemusrikkamaks.
PHIKSIMUS: MILLINE PEAPUULIIK VALIDA?
eldavasti on peapuuliigi valik metsakasvatuse
filosoofia phiksimus. Otsus
langetatakse ju 70120 aasta kohta. RMK
jrgib peapuuliigi valikul lihtsat ldphimtet:
puistute praegune struktuur peapuuliigiti
ja jagunemine peab ldjoontes
silima ning okaspuupuistute osakaal
ei tohi vheneda alla 60% (statistiline
metsainventuur on viimastel aastatel
okaspuupuistute osathtsust hinnanud
63 protsendile).
RMK-s on peapuuliigi valikul metsakasvataja
nuandja olnud 2001. aastal Eino
Laasi abiga valminud Riigimetsa metsauuendamise
juhend. Juhend on soovituslik:
pakutakse eri variante. Otsuse
teeb konkreetsel juhul metsakasvatajametsalem.
Juhendis on vlja toodud
kasvukohad, kus tingimata vi eelistatult
tuleb valida peapuuliigiks okaspuu.
Okaspuud olgu peapuuliik jrgmistes
kasvukohatpides: sambliku, kanarbiku,
pohla, jnesekapsa-pohla, mustika,
karusambla-mustika, karusambla-mustika,
karusambla, sinika, kuivendatud
siirdesoo, mustika-kdusoo, leesikaloo
ja kastikuloo. Riigimetsas peaksid okaspuud
olema peapuuliigina eelistatud
jnesekapsa, jnesekapsa-mustika, sinilille
ja jnesekapsa-kdusoo kasvukohatbis.
Metsa uuendamisel on riigimetsas
olnud ldphimte, et tulundusmetsas
tuleb mets uuendada tulemuslikult ja vimalikult
lhikese aja jooksul. See thendab,
et tulundusmetsas on metsauuenduse
peamine viis kultiveerimine ning kik
etapid (kvaliteetne kultiveerimismaterjal,
kasvukohale vastav maapinna ettevalmistus
ja jrgnevad kasvatusetapid)
tuleb planeerida oludest ja vajadusest lhtudes ja jrjekindlalt teostada.
Viimastel aastatel on palju rgitud
eesmrgistatud metsauuendusest.
See thendab, et metsakasvataja langetab
otsuse mnni, kuuse vi kase kasuks
ning peab tegema kik selleks, et
mnni-, kuuse- vi kaseenamusega noorendik
les kasvatada. Pole mtet kultiveerida,
kui jtame mnnikultuuri kiratsema
ning kask vimutseb. Vi kui
kuuske pole hoolimata pingutustest
vimalik sellel kasvukohal kasvatada.
Et looduslikule uuenemisele kaasa
aidata ja maapinda mineraliseerida,
peab htlasi kindlalt teadma, millist
puistut tahame saada ja les kasvatada.
2002. aasta metsakorraldus Vru
ja Plva maakonnas nitas, et nendes
metskondades oli inventuuri ajal 83%
mnnikultuuridest, 73% kuusekultuuridest
ja 96% kasekultuuridest kasvatatud
sama peapuuliigi noorendikeks.
Metsakorraldajate hinnangul oli valgustusraietega
vimalik kujundada mnnik
vi kuusik ka seal, kus valdav osa
noorendikest oli loovutanud peapuuliigi
rolli lehtpuudele. Sellega vib rahule
jda ja kindlalt vita: meie metsakasvatajate
tegevus on olnud eesmrgiprane
ja tulemuslik.
KUIDAS PRAEGU RIIGIMETSAS METSA UUENDATAKSE?
Uuendusviisid jagunevad jrgmiselt:
65% raiesmikest kultiveeritakse, 25%
puhul aidatakse kaasa looduslikule uuenemisele
(sellest omakorda tehakse 2/3
maapinda mineraliseerides, 1/3 lisaklvi
vi -istutuse teel) ja 10% jetakse looduslikule
uuenemisele.
Viimastel aastatel on kasutatud kultiveerimiseks
keskmiselt 11 miljonit
taime, sealhulgas 4 miljonit mnniseemikut,
6 miljonit kuuseistikut, 0,8 miljonit
kaseseemikut ja 0,2 miljonit tammevi
saareistikut. Mnni metsaklvideks
on aastas linud tarvis umbes 800 kg
seemet (0,60,8 kg/ha). Taimede kasvatamine
on RMK-s peamiselt sellele
keskendunud struktuuriksuse RMK
hendpuukooli lesanne. Nagu varemgi,
kasvatatakse taimi kuigi mahult
jrjest vhem ka metskondades. Seda
vib pidada loomulikuks arenguks, sest
suuremates taimlates on lihtsam rakendada
nuetekohast agrotehnikat, tid
mehhaniseerida ja kogemustega ttegijaid
leida. hendpuukooli ja metsamajandusregioonide
taimede ostumgisuhted
phinevad nelja-aastastel
lepingutel, mida igal aastal vajadust
mda tpsustatakse.
ha enam kasutatakse metsakultiveerimisel
riigi rihingu (keskkonnaministeeriumi
ja Soome metsavalitsuse hisettevte)
Eesti Metsataim toodangut. Suletud
juurekavaga taimed (edaspidi kasutan
lihtsuse mttes suljutaim vi suljukuusk)
koguvad metsakasvatajate hulgas prast
esialgset vristamist kiiresti poolehoidu.
RMK Kagu-regioonis oli 2004. aastal tsine
tegu, et 300 000 suljukuusele kasutust
leida, 2006. aasta eelarve lbirkimistel
sooviti aga suljukuuski rohkem, kui regioonile
oli eraldatud (500 000 taime).
Istutades suljutaimi, on t vhemalt
kolm korda tootlikum kui avajuursete taimede
puhul. On plaanitud, et RMK-s hlmab
suljutaimede osakaal 2006. aastal
30%, ent 2008. aastal juba 40% taimede kasutamise ldmahust.
Viimasel viiel aastal on tunduvalt uuenenud
ka maapinna ettevalmistamiseks
kasutatavad seadmed. Metskondades,
kus on kergemad pinnased, tuleb mnniuuendust
teha rohkesti. Seal on tarvitusel
Vrus, AS Mehka toodetud mitmelabalised
lapiljad MTS, mis haagitakse
MTZ-traktorite klge. Need lapiljad on
varasemate vi isevalmistatutega vrreldes
mrksa tootlikumad ja masinamehel
on neid kergem ksitseda. Keskmistel ja
raskematel pinnastel kasutatakse maapinna
ettevalmistamiseks TTS-freese,
kokkuveotraktori Timberjack 810 haakes.
RMK-l on ka vimas maapinnafrees
Bracke (Timberjack 1410 haakes), mis
vrreldes TTS-freesidega ttab tulemuslikult
ka kige raskemates oludes. Freesil
on htlasi klviseadmed ning seega saab
vajaduse korral samal ajal valmistada
ette maapinda ning klvata.
Metsakultuuride rajamise algtihedus
puuliigiti on olnud jrgmine: mnni-istutusel
35004000 taime/ha, kuuse-istutusel
22002400 taime/ha, kase-istutusel
18002000 taime/ha. Korralike taimede
ja laitmatu t korral tagab selline algtihedus
heatasemelise tulevikupuistu.
Kui metsauuendust korralikult hooldada,
vib saavutada, et uuenemisel valitud
peapuuliik valitseb ka noorendikus.
Viljakate kasvukohtade rohkuse tttu on
rmiselt vajalik metsauuendust hooldada.
Kahjuks ei ole RMK metsakasvatajad
veel kndinud kunagise kuldreeglini:
metsakultuuride aastase hooldamise
maht peaks vrduma kolmekordse aastase
metsakultuuride rajamise mahuga.
Vib-olla meie pevil see kuldreegel
pris hsti enam ei toimigi. Vttes keskmiseks
kultiveerimise aastamahuks 5000
ha (4000 ha istutusi ja 1000 ha klve),
peaks hooldamise maht olema ligi 15 000
ha aastas. Seda mahtu on aasta-aastalt suurendatud:
10 000 hektarini juti 2000.
aastal, 11 000 hektarini 2003. aastal ja
12 000 hektarini 2004. aastal. Mahtu
kavandatakse jrgneval kolmel aastal
mnevrra veelgi suurendada (+5%
aastas). Samas tuleb vaadata hoolduse
sisulist poolt. Praegu tehakse ligikaudu
80% hoolduse mahust vsasaagidega vi
mehhaniseeritult. See tagab vrreldes
varasemate aegadega ka thusama tulemuse.
EDU TOONUD PHIMTETE EEST TULEB SEISTA
Eespool on rhutatud metsauuenduse
phimtete jrgimise thtsust tulundusmetsas.
RMK puistute 825 000-hekta
rilisest pindalast hlmavad tulundusmetsad
praegu 525 000 hektarit.
Tulundusmetsade pindala on jrjekindlalt
vhenenud, andes teed kaitse- ja
hoiumetsadele. Tahan veel kord toonitada,
et tulundusmetsas peab metsauuendus
olema kiire, kindel ja thus.
Selle tagavad lageraie, jrgnev metsakultiveerimine
vi looduslikule uuenemisele
kaasaaitamine. Kuigi ka kaitsemetsas ei
saa metsa uuendamise phimtted olla
oluliselt teistsugused, saab seal arvatavasti
rohkem katsetada.
RMK arengukavas aastateks 2005
2008 on he metsakasvatuse phimttena
fikseeritud, et tulundusmetsas ei tohiks
turberaiete osakaal uuendusraietes
letada 5% piiri ehk teisisnu: see tuleks
jtta praegusele tasemele. htlasi on
lhiaastatel plaanis hinnata turberaiete
thusust. Turberaietega on katsetatud
ja pettutud, jlle katsetatud ja jlle pettutud.
Samas avaldavad mningad huvirhmad
endiselt pris tugevat survet, et
RMK suurendaks turberaiete osakaalu.
Tehkem vajaduse korral eksperimente
kaitsemetsas, aga mitte tulundusmetsas!
Sest kskord saabub aeg, kui metsakasvatajal
tuleb ette nidata oma elut
ning reaalne tulemus, mille oled metsade
uuendamisel saavutanud. Ei tahaks
tunda piinlikkust tulemusteta elatud aastate
prast.



Tiit Timberg, RMK Kagu-regiooni peametsalem

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet