Eesti Looduse fotov�istlus
4/2005



artiklid
Metsaregister areneb kiiresti

Viimastel aastatel on metsandusringkondades palju kneldud metsaregistrist. Tegemist on kiiresti areneva registriga, mille tulevikuvljavaated on head.

METSAREGISTRIGA ON OLNUD SEOTUD ROHKESTI OOTUSI
Metsavarude arvestuse riiklik register ehk metsaregister asutati vabariigi valitsuse 7. oktoobri 1999. a. mrusega. Registri eesmrk on pidada arvestust metsa pindala, tagavara, paiknevuse ja seisundi le ning teha andmed phimruses stestatud ulatuses kttesaadavaks. Metsaregistri andmete volitatud ttleja on metsakaitse- ja metsauuenduskeskus.
Registri objekt on metsaeraldis: metsaseaduse kohaselt tehtava metsa inventeerimise kigus eraldi ksusena kirjeldatud, pinnalt terviklik metsaosa. Niteks on metsaregistris kirjeldatud metsamaa boniteet, kasvukohatp, esimese ja teise rinde ning ksikpuude rinnete kik puuliigid (htlasi vanus, diameeter, rinnaspindala, pritolu, tagavara jne.). Samuti on registris kavandatud metsamajandustd, eeldatavad kahjustused ja iserasused. Samas ei tohi unustada, et kik need on metsakorraldusest prit andmed.

Metsaregistrist on metsandusringkondades palju rgitud ja eri huvirhmadel on sellega seotud oma ootused. Mrkimaks ra hetkeseisu metsas on vaja vastavat tarkvara, tvahendeid vlitdeks ja oskusi kige sellega mber kia. Praeguseks on keskkonnateenistuste metsandusspetsialistid ning keskkonnainspektorid saanud esimesed tkogemused metsaregistri tarkvaraga. Nende soovide phjal on registri infotehnoloogilisest lahendusest valminud tiustatud versioon, mis vimaldab paljuski fikseerida hetkeseisu metsas toimuva kohta. Peale selle on kivitunud sstva metsanduse seire infossteemi projekt, mis peaks oluliselt kaasa aitama ajakohase info sisestamisele andmebaasi ja andmete levikule eri institutsioonide vahel. Nitena vib tuua metsateatiste registri sidumise metsaregistri andmetega. See annaks puidu kokkuostjale vimaluse kontrollida, kas puit on ikka prit eraldiselt, kus majandustegevus on lubatud. Seega on metsaregister kui infossteem koos selle kasutajatega alles arenemisjrgus.

REGISTRIANDMEID SAAB VAADATA KESKKONNAMINISTEERIUMIS JA SELLE ALLASUTUSTES, AGA KA INTERNETIST
Praegu on metsaregistrisse kantud le 1,5 miljoni hektari metsamaad, sealhulgas 0,9 miljonit hektarit riigimetsa. Vanimad andmed on prit aastast 1995. Metsaregistrisse tulevad metsaandmed RMK-lt ja kaheksalt erafirmalt, kellel on metsakorralduse tegevusluba (nende nimekiri on toodud metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse kodulehel www.metsad.ee kliendiinfo all). Metsamajanduskavasid koostatakse kas riigihangete raames vi omaniku tellimusel. Riigihankesse minevate maaksuste nimekirja koostab piirkondlik keskkonnateenistus omanikelt laekunud avalduste alusel.
Registriandmete uuendamise aluseks on antud majandusksuse uus metsamajanduskava. Registri andmeid saab vaadata mitut moodi: Interneti kaardirakenduse kaudu, metsaregistri tarkvara, metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse arendatud vabavara ja andmete kasutajate enda tellitud tarkvara abil. Internet (http://www.metsad. ee/mets_reg/index.htm) on avatud kigile ja seal neb peale eraldiste piiride ka piiratud ulatuses takseerandmeid: majandusksuse nime ning selle takseerimise aega, metsakorralduse teinud asutust, eraldise pindala, metsakategooriat, kasvukohatpi, esimese rinde koosseisu ja seda, kas metsamajanduskava on kehtestatud vi mitte. Tasub veel kord rhutada, et Internetist saab maaksust otsida katastritunnuse jrgi, mis kehtis korralduse tegemise ajal.
Mrksa thusam ja vimalusterohkem tarkvara on kasutusel keskkonnaministeeriumis ja selle haldusasutustes: metsakaitse- ja metsauuenduskeskuses, keskkonnateenistustes, keskkonnainspektsioonis ja maa-ametis ning lhiajal looduskaitsealade keskustes. Selle tarkvara abil neb kogu metsaregistri andmebaasi ja htlasi on loodud vimalused, et sisestada lisainformatsiooni metsas toimuva kohta ning nidata seda kaardil. Arvutiekraanile saab kuvada looduskaitse piirangud, ortofotod ja kikvimalikud kasutajate kaardikihid. Piiranguid seab tihti vaid kasutaja enda oskus kogu teabega toime tulla. Samuti saab tarkvara hendada GPS-seadmega, mille abil on vimalik nha oma asukohta kaardil. Tiustatud tarkvara arendades on arvesse vetud soove, mis on tekkinud seni le kahe aasta toiminud metsaregistri kasutamisel. Kokku on installeeritud metsaregistri tarkvara 145 arvutis. Selle aasta jooksul lisandub veel sada tkohta.

MIDA TOOB LHITULEVIK?
Kasutades personaalseid paroole, saavad metsaomanikud lhiajal Interneti kaudu esitada ka metsateatisi ning vaadata kiki oma kinnistu metsaandmeid. Senini vaid metsakorralduse aegsele seisule tuginenud andmebaasist on saamas laiaulatuslik infossteem, mis vimaldab kajastada metsas toimuvat. Loodetavasti kujuneb metsaregistrist thus abivahend keskkonnateenistustele, keskkonnainspektsioonile, metsakaitse- ja metsauuenduskeskusele, keskkonnaministeeriumile ja metsanduse huvirhmadele. Registri andmebaas ja tarkvara on hea lhtekoht, mille alusel saab les ehitada kogu infossteemi.
Kui tekib ksimusi, palume prduda metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse metsaregistri osakonna poole. Meie kontaktandmed on Internetis.



Priit Lepiku, metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse metsaregistri osakonna juhataja kt.

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet