Eesti Looduse fotov�istlus
4/2005



sealt metsast
Vihmametsade kohal lasub bioktuseoht

ha suurenev nudlus rohelise energia jrele kiirendab troopiliste vihmametsade hvingut. Orangutanide kaitsealadest Borneol kuni Brasiilia Amasooniani raadatakse rgmetsa palmili- ja sojaistandusteks, et hoida kigus Euroopa ja Phja-Ameerika autosid. Pidevalt kerkiv naftahind kiirendab hvingut veelgi.
Tormijooksu taimelist energiale tingivad Euroopa Liidu seadus, millega nutakse tavaktuse segamist bioktusega, ning sna suured toetused bioktusetootjaile. Bioktuse abil loodab EL tita Kyoto protokolli. Keskkonnaorganisatsiooni Vihmametsade Sihtasutus direktori Simon Counselli snul on palmilitootmise kiirenev kasv Kagu-Aasia vihmametsade hvitamise peaphjus: Taas ritab lnemaailm lahendada oma keskkonnaprobleeme, lkates neid arengumaade kaela, hoolimata hvitavast mjust sealseile elanikele.
Palmili peamine alternatiiv bioktuseturul on sojali. Paraku on laienev sojakasvatus ks Brasiilia Amasoonia vihmametsade hvitamise peaphjusi. Bioktuste pooldajate kinnitusel on bioktus ssinikneutraalne, s.t. uued bioktusetaimed neelavad bioktuse pletamisest hku paisatud kasvuhoonegaasid. Suurim huvi bioktuste vastu on diiselmootorite tootjail ja diiselauto omanikel, sest diiselmootori ktusena saab kasutada ka tiesti ttlemata taimeli. Saksamaa biodiislitoodang on tunamullusega vrreldes kahekordistunud. Elektrijaamades plaanitakse hakata pletama palmili.



Roheline Vrav

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet