Eesti Looduse fotov�istlus
3/2005



artiklid
Metskonna oma tlisi tuleks enam vrtustada

Milliseid tid teevad ndsel ajal metskonnas tlised? Missugused on oma tju kasutamise eelised ja puudused? Need teemad on vaatluse all RMK Ilumetsa metskonna nitel. Kirjutis tugineb tnavu metsalemate ldkogul esitatud ettekandele.

METSKONNA TLISTE ARV ON AASTAIL 19992005 PIDEVALT VHENENUD Kigepealt sellest, kuidas on aastatega muutunud tliste arv ja koosseis. Metskonna tliste hulka olen arvanud metsurid, raietlised, tlised ja traktoristid. RMK loomisest saadik on tliste arv Ilumetsa metskonnas, nii nagu muudeski RMK metskondades, pidevalt vhenenud. Niteks RMK Kagu-regioonis on tliste arv kuue aasta jooksul vhenenud 339-lt 175-ni, s.o. peaaegu poole vrra.

Selle kiire kahanemise ks phjusi on olnud see, et vahepeal ei lubatud metskondadesse tlisi juurde palgata: RMK-s leiti, et odavam on kasutada sisseostetud teenustd. Teine phjus: seda rasket td teha tahtvaid inimesi jb ha vhemaks. Praegusel ajal on metskonda uut raietlist testi raske leida. Ilumetsa metskonnas on tliste arv vhenenud samamoodi kui Kagu-regiooni oma. Kahekmne viiest tlisest 1999. aasta algul oli tnavu aasta alguseks jrel kolmteist. Kige rohkem tlisi oli Kaguregioonis tnavu aasta algul jrel Taheva ja Rpina metskonnas 17. Valga ja Aakre metskonnas oli neid 15, jrgnes Ilumetsa metskond 13 tlisega. Kige vhem tlisi on Tartu metskonnas: vaid ks. Ilumetsa metskonnas ei tulnud ksitletud kuue aasta jooksul koondada htegi tlist. Ent nende arv vhenes n.-. loomulikul teel: vanaduspensionile ji kaks, invaliidsuse tttu lahkus neli, kutsehaiguse tttu ji krvale kaks, omal soovil lks ra kolm ning surma tttu ks tline. Praeguse seisuga on metskonna kolmeteistkmnest tlisest kaks traktoristid ja ksteist raietlised. Tliste vanuseline struktuur ja tstaa on jrgmised: traktoristid on 30 ja 52 aastat vanad, hel tstaai 12 ja teisel oma 9 aastat. Raietliste keskmine vanus on 44 aastat. Vanim raietline on 58-aastane ja noorim 33. Raietliste keskmine tstaa metskonnas on 7 aastat. Kige pikema staaiga tline on metskonnas ttanud 14 aastat, kige viksemaga 3 kuud. Juurde on aastail 19992005 vetud neli raietlist.

RAIETLISTE HOOLE ALL ON RAIED JA METSAKASVATUSTD
Arvandmed on toodud 2004. aasta phjal. Metsakasvatustid tehti jrgmiselt: metsaklvi 11 ha (oma tlised tegid 100% kogu tdemahust), metsaistutust 43 ha (90% tde mahust; 5 ha tehti talguliste abil), kultuure hooldati 306 ha (100% tde mahust), kultuure tiendati 68 ha (100% tde mahust), noorendikke hooldati 197 ha (100% tde mahust, puid laasiti 10 ha (tde mahust 100%). Oma tliste tehtud raietde maht: harvendusraieid 4954 tm (84,9% kogu metskonna harvendusraietest), uuendusraieid 998 tm (4,6% metskonna uuendusraietest), mitmesuguseid muid raieid 674 tm (94,5% metskonna muudest raietest), mittelikviidseid harvendusraieid 95 ha (100% metskonna vastavate raiete mahust). Peale selle osalesid raietlised 2004. aastal metsakaitsetdel, koristasid prgi, valmistasid ette raielanke, puhastasid teeri ja -trasse vsast. Nd annan levaate traktoristide tdest. ks traktor ttab koos Noka tstukiga, mis on prit 1995. aastast ja teine 2001. aasta Farmi-kruga. 2004. aastal tehti traktoritega jrgmisi tid: kokkuvedu harvendusraietel 4018 tm (69% metskonna harvendusraiete kokkuveost), kokkuvedu uuendusraietel 2497 tm (11%), kokkuvedu muudel raietel 344 tm (51%). Kokkuveo maht oma traktoritega oli 2004. aastal 6859 tihumeetrit. Maapinda valmistati samal aastal ette 32 ha (42% maapinna ettevalmistamise mahust), looduslikule uuendusele aidati kaasa 12 ha (67% metskonna vastavate tde mahust). Peale selle tallasid traktorid 2004. aastal teid ja niitsid teeri. Ilumetsa metskonnas on kokku 132 km metsateid. Kiki teeri niideti suve jooksul kaks korda. Sellele kulus hel traktoril htekokku peaaegu kaks kuud. Kuna oma traktorid on vrdlemisi vanad, siis olid nad sna palju remondis. Kui traktorid olnuks uued, oleks nende tpanus olnud kindlasti suurem.


KROONI Milline oli oma tju osathtsus metskonnas tdes? Metsamaterjali tootmises oli metskonna tliste tehtud tde osakaal 33%. Kui metsakasvatustdele tehtud kulutused ilma metsaparandustdeta olid metskonnas mullu 1 016 023 krooni, siis metskonna tliste tehtu hlmas sellest 845 585 krooni ehk 83% metskonna metsakasvatustde mahust. Kogu metskonna tdemahust hlmas oma tliste tehtu 43%. Tliste palgad olid sna erinevad. See tulenes erisugusest tviljakusest, mis oleneb tmeeste individuaalsetest vimetest, tahtest ja huvist td teha. 2004. aastal oli raietlise kige madalam keskmine palk Ilumetsa metskonnas 3828 krooni. Selle peamine phjus oli haiguspevade suur hulk. Kige krgem keskmine palk oli 9287 krooni. heteistkmne raietlise keskmiseks brutopalgaks kujunes mdunud aastal 6258 krooni. Kui siit tulumaks maha arvestada, sai raietline kuus keskmiselt ktte 4631 krooni. Traktoristide keskmine palk oli mullu 6881 krooni. Teise traktoristi ttasu vhendas tunduvalt suur remondipevade arv. Et saada levaade tliste reaalsetest sissetulekutest, on thtis arvestada ka makstavaid kompensatsioone. Alates 1999. aastast ttavad metskonna raietlised metskonnas isiklike saagide, ktuse ja liga. Seetttu on nendega slmitud vastavad lepingud. Kik tlised on end vtnud maksuametis arvele FIE-dena. Metskond andis tkaitsevahendid (turvariietus, kiiver, kindad jm.) ja tohutust tagavad tvahendid (langetuslabidas, konksud, mdulint, kanister jm.). Selleks et kompenseerida tlistele oma saega ttamine ja oma transpordiga tlkimine, on metskonnas kehtestatud kord, et tline esitab iga kuu lpus metskonnale arve, kus kajastuvad need kulud. Arve aluseks on antud kuul tehtud tmaht ja kompensatsioonihinnad, mis on metskonnas kehtestatud raielangi tvemahu alusel. Kompensatsiooni arvestades on aluseks vetud Eduard Klaose vlja ttatud kulunormatiivid. Olenevalt raielangi tvemahust on praegu kehtivad kompensatsioonid vahemikus 1833 krooni. Kompensatsiooni rakendamine vhendas metskonnas tdele tehtavaid kulusid, sest isikliku sae ja ktustega ttavad mehed kindlasti konoomsemalt. Kuna vsalikajad on kallimad ja nendega tehtav t lhiajalisem kui t saega, siis on vsalikajad metskonna omad. Tmehe poolt on ktus ja oma transport tlkimiseks. Makstava kompensatsiooni suurus oleneb noorendike hooldamisel vljaraie suurusest (tm/ha). Praegu on kompensatsioon 100300 krooni hektari kohta. Arvestuste jrgi ttab raietline Ilumetsa metskonnas aastas saega keskmiselt 67 kuud ja vsalikajaga 45 kuud.

PEAMINE EELIS ON IGEL AJAL JA HEAL TASEMEL TEHTUD METSAKASVATUSTD
Kuna tlised on palgatud kindlate jaoskondade juurde, siis teevad nad samas jaoskonnas ja ka samal eraldusel kik vajalikud metsakasvatustd: nii metsakultuuride rajamine, hooldus, tiendamine kui ka niteks noorendike hooldus ja harvendusraied. Mida kvaliteetsemalt on t tehtud, seda lihtsam on teha jrgmist td. Oma tlistega saab alati ra teha ka vhem tasuvad ja ksluised td, niteks hooldada metsakultuure. Thtis eelis on ka tkorralduse lihtsus ja viksem kontrolli vajadus. Metsnikul on oma tlistega mrksa lihtsam asju ajada. Nad on jaoskonna tdega hsti kursis ja neid ei pea pidevalt juhendama ega kontrollima. Eriti thtis on see noorendike hooldamisel ja harvendusraietel: nende tdega antakse puistutele nende ige vrtus, kujundades puistu liigilist koosseisu ja tihedust. Seda td peavad tegema oma ala head asjatundjad. Konkreetse otsuse iga puu kohta teeb ikkagi tline, seda eriti noorendike hooldamisel. Oluline eelis metskonna oma tju puhul on ka see, et metsakasvatustid saab teha kige sobivamal ajal. Teenuseosutajate puhul ei pruugi see alati nii olla. Eriti oluline on igel ajal kultuure rajada ja harvendusraieid teha juurepessust ohustatud aladel.

OLULISEMAD PUUDUSED ON METSKONNA SUUREM VASTUTUS JA RAAMATUPIDAMISE KEERUKUS
Oma ttajate puhul kaasneb paratamatult vastutus tkaitse ja ohutustehnika eest. Tlistele tuleb anda turvariietus ja pidada selle kohta arvestust, juhendada neid ohutustehnika vallas. Pidevalt tuleb tegelda tliste tiendusppe ja koolitusega. htlasi peab jrjekindlalt vlja vahetama mitmesuguseid tkaitsevahendeid ja nende le arvestust pidama. ksjagu keeruline on kajastada oma tju td MIS-is. Teenuseosutaja t vetakse vastu siis, kui kokkulepitud objekt vi objektid on lpetatud. Oma tliste puhul peab olema tdest hea levaade ka siis, kui objekt on veel pooleli: tline tahab iga kuu palka saada ka selle ligatud materjali eest, mis veel metsas koondamata vi kui mni muu t on pooleli. Seetttu on metsnikel td rohkem. Nad peavad oma tliste tid pidevalt kirjeldama MIS-is. Oma tlistele vtab t vastuvtuaktide koostamine kindlasti rohkem aega kui teenuseosutajate puhul. Tuleb kasutada eri norme ja hikuhindeid olenevalt puuliigist, tvemahust ja veel mitmetest muudest teguritest. Teinekord on oma tliste puhul probleemiks see, et neile tuleb kindlustada htlane tkoormus. Seeprast peavad metsnikud oma jaoskonnas tid tpselt planeerima. Tuleb otsustada, milline on optimaalne tliste arv, et kigile oleks aasta ringi td ja et kavandatu saaks kindlasti tehtud. Metskonnale oleks koormav hakata tlisi hest metskonna otsast teise tle vedama. Kahtlemata on metskonna raamatupidamise tmaht oma tliste puhul tunduvalt suurem: tuleb pidada palgaarvestust eraldi kigi ttajate kohta tliikide kaupa. Lisanduvad haiguste, puhkuste, sotsiaal- ja tulumaksu arvestus, kutsehaiguste, pensionifondi, tuludeklaratsioonide ja igasuguste muude tasude ja maksude arvestused ning sellega seotud aruanded ja statistika. Peale selle materjalide ja nende kulude arvestus, turvariietus ja sellealane arvestus. OMA TLISTE PALGALHOIDMINE EI TULE KALLIM KUI TEENUSTDE SISSEOST Videtavasti olevat oma tliste t tunduvalt kallim kui teenuseosutajate oma. Milline on nende tde hikuhindade vahekord Ilumetsa metskonnas? Vrrelda olen saanud ainult neid tid, mida metskonnas on teinud mlemad tegijad. Arvud ei ole kll tpselt vrreldavad, sest omaraie koondamisel ei ole arvestatud oma traktorite amortisatsiooni, mis oli Ilumetsa metskonnas 2004. aastal viis krooni tihumeetri kohta. ldiselt oli teenuseosutaja t 2004. aastal nii harvendus- kui ka uuendusraietel veidi odavam kui oma tliste oma. Ent kuna sel aastal on teenustde hinnad tunduvalt tusnud, siis ndseks on hikuhinnad vrdsustunud. Kokku vttes: ndses olukorras pakub oma tliste kasutamine paljude tde puhul selgeid eeliseid, vrreldes teenuseosutajate tga. Kige selgem on see metsakasvatustde puhul, nagu metsakultiveerimine, noorendike hooldus, metsakaitse ja -valve, puude laasimine. Kui tlised on selleks otstarbeks palgale vetud, on ige neid talvel tga kindlustamiseks rakendada ka raietdel. Kige otstarbekam oleks lasta neil teha harvendus-, valik- ja sanitaarraieid, sest need td on metsakasvatuse seisukohalt olulisimad. ha thtsamaks muutuvad metskondadele td kaitsealadel. Nn. looduskaitse- eesmrkidel tehtavad raied nuavad uudset, paindlikku ksitlusviisi ja seega tliste lisakoolitust. Ka see t sobib paremini oma tmeestele. Samas ei tohi unustada metskonna sotsiaalset rolli maal: tandjana kohalikule elanikkonnale. Seega on minu arvates oma tlised metskonnas hdavajalikud. Et kompenseerida metskonna koosseisuliste ttajate suuremat tmahtu, tuleks aga metskonna koormusindeksit arvestades senisest rohkem vrtustada metskonna tlistega tehtavaid tid.



Kaarel Tiganik, Ilumetsa metskonna metsalem

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet