Eesti Looduse fotov�istlus
3/2005



artiklid
Ligi sajand Surju metsade majandamise kogemusi

Aastakmneid Surju metskonna metsalemana ttanud autor jlgib Surju metskonna luitemetsade majandamist ja hooldamist alates metskonna loomisest 1920. aastal kuni praeguseni.

SJAEELSEL AJAL PANDI ALUS KAITSEMETSADE MAJANDAMISELE
Surju metskond loodi 1920. aastal endisest Uulu, Surju, Sindi, Vaskrma misametsast ja Laiksaare kroonumetskonna riigimetsast. Metskond koosnes kahest metsandikust: Surju ja Uulu. Uulu metsandik moodustus endistest Uulu misa metsadest (499,4 ha) ja Laiksaare kroonumetskonna metsadest (1239,8 hektarit). Metsandik kulges mda Prnu Riia maanteed 15 kilomeetri pikkuselt ja kuni he kilomeetri laiuselt Uulu kanalist Timkanalini. Kuna metsandiku metsad olid vga heas kttesaadavas kohas, siis tegid kohalikud elanikud ja Vene sjavgi seal Esimese maailmasja ajal omavoliliselt suuri raied, et ehitada kindlusi ning saada sjavele ktet. Tollal olid ka ulatuslikud metsaplengud ligi 60 hektaril (neist suurim 15,6 ha 1909. aastal).
1924. aasta metsamajanduskava jrgi oli metsandikus harvikuid 62 ha, lagendikke 59 ha ja raiesmikke 27,3 ha. Kllalt suur oli ka esimese vanusklassi puistute pindala 184,8 ha. Metsaga kaetud metsamaad oli 1348,1 ha, sellest 99,8% mnnipuistud keskmise vanusega 81 aastat. Samas metsakorralduskavas on mrgitud, et Uulu (hilisem Tahkuranna) metsandik asub liivaluidetel (dnidel), kus on vimalik liivatuiskamise oht, misprast on metsandikul kaitsemetsa iseloom. Seetttu hakati Uulu metsandiku metsi majandama kaitsemetsadena. Lppraie viisiks mrati lageraie 10 ha aastas, raievanus 140 aastat, raiesihitus phjast lunasse, langi laius kuni 30 meetrit, liitumisaeg kaks aastat. Et vhendada tuiskliiva tekke ohtu, asendati 1935. aastal lageraied valikraietega, mille korras tuli esmajoones raiuda vigastustega ja leseisnud ksikpuud vi teha raiet hiludena. 1935. aastal tuli ette metsaplenguid 36 hektaril (suurim 20 ha). Aasta raienorm oli 900 tm, mida 1938. a. suurendati 1500 tihumeetrini.

NUKOGUDE AJAL UUENDUSRAIE VANUST ALGUL VHENDATI, SIIS SUURENDATI
Metsandusnukogu 1941. aasta 25. aprilli otsusega vhendati raieringi 120 aastale ja kasutust suurendati 2560 tihumeetrit aastas valikraiena. Tegelikult, nagu selgub Prnu metsamajandi 1948. aasta metsamajanduskavast, raiuti metsa kitsaste 4050 meetri laiuste raielankidena, tehti ka leribalist raiet. leliidulise juhendi jrgi arvati Tahkuranna metsandiku metsad pinnasekaitsemetsade kategooriasse. leseisnud puistute hulka arvati 140-aastased puistud. 1958. aasta metsakorralduskava alusel ei planeeritud taastusraiete suurust aastate kaupa. Jaotas metsamajand taastusraiete fondi ja normi jrgi. Philiselt tehti hilraieid. Esmajrjekorras valiti hilraieid puistutesse, kus varem olid hilud olemas ja neis elujuline mnniuuendus. Et soodustada looduslikku uuendust, mineraliseeriti vanemates puistutes pinnast, kasutades traktori taga veetavat rasket randaali. 1960. aastatel tehti veerraieid 8,8 hektaril, veeru laius oli 20 meetrit. Veerudevaheline riba, mis oli 40 meetrit, ji kasvama. Tulemus oli metsauuenduse seisukohalt vga hea. Kuid jrgmine metsakorraldus antud osatkile raiet enam kahjuks ei kavandanud. Hilraieid tehes kasutati elektrijujaama ja elektrisaage, sest sortimendid valmistati kohapeal. ks sortimente oli 0,53 meetri pikkused katuselaastupakud. Katuselaaste valmistati samuti kohapeal. 1967. aastal kardeti metskonnas metsakorralduskava ellu viies, et luitemetsade raiemahud suurenevad ja kuna kaitsekategooriad muutusid (osa metsi arvati teersete metsade kategooriasse ning osa pinnasekaitsemetsade hulka), vhendati kunstlikult osaliselt kpsete ja leseisnud puistute vanust kuni 40 aastat. See viga parandati 1997. aasta metsakorralduskavas. Hiljem selgus, et puistute vanuse niline suurendamine oli olnud suur viga. 1979. aastal kehtestatud ENSV metsakoodeksi jrgi vis erosioonitrjemetsades teha ainult hooldus- ja sanitaarraiet. Hilraietega oli vanadesse puistutesse looduslikult tekkinud vga ilus mnni jrelkasv ja nende valgusning kasvuolude edasine parandamine sattus ohtu. 1979. aasta metsakorralduse nupidamisel leiti, et ainus tee silitada elujulist mnnijrelkasvu on sanitaarraiena ksikute puude vljaraie 15% hektari kohta, mis kajastus ka metsamajanduskavas. Hdemeeste metskonna loomise tttu 1979. aastal anti liivaluidete krgem osa Kaasiku vahtkonnas Surju metskonnalt ra. Metsa looduslik uuenemine katkes praktiliselt 1979. aastal, kui kehtima hakanud sanitaarraie eeskiri ei lubanud tooreid knde metsas. Surju metskonnas kasutati elujulise mnni jrelkasvu silitamiseks hooldusraiet, phimttel, et vana puistu ja jrelkasvu tius kokku prast raiet pidi jma 0,70. Puude vljaraie tehti ainult jrelkasvu pealt. Hdemeeste metskonnas hukkus vi ji kiratsema vga palju elujulise jrelkasvu hile, sest sealne metskond sai rajoonidevaheliselt inspektorilt trahvi tooreste kndude tttu sanitaarraies, kuigi sanitaarraie oli metsakorralduse planeeritud.

TNAVUSTE ULATUSLIKE TORMIKAHJUSTUSTE PEAMINE PHJUS: LIIGA VANAD PUISTUD
Metsa loodusliku uuenemise katkemise tttu on ndseks metsad muutunud liiga vanaks. Selle kujukas testus on olnud viimase tormi ulatuslikud kahjustused, vrreldes varasemate tormide tekitatuga. Niteks 1967. ja 1969. aastal oli luidetel kasvavates puistutes tormikahjustusi ainult ligi 2000 tihumeetrit. Tol korral toimisid luitemetsad peale tormikahjude vhendaja veel teise rhma metsades, vaigistades seal tuult, nii et sealgi olid tormikahjustused minimaalsed. Selle aasta jaanuaritormi kahjustused luitemetsades olid eelmise suurtormiga vrreldes kmme korda suuremad: ligi 20 000 tihumeetrit. Peaphjus on puistute suur vanus. Surju metskonna 1997. aasta metsakorralduse elluviimisel kavandati endise Tahkuranna metsandiku metsade seisundi ja tormikindluse parandamiseks le 130 aasta vanustes puistutes ulatuslikke valikraieid, mis olid koosklastatud ka looduskaitsjatega. Mainitud kava jrgi jagunesid luitemetsad kaheks kategooriaks: 1) kaitsemetsad (kvartalid SJ232 SJ265) puhkemets; valikraiet kavandati 323,6 ha raiutava tagavaraga 21 336 tihumeetrit. 2) hoiumets (kvartalid SJ266SJ302) looduskaitsemets. Rannametsa- Soometsa looduskaitseala. Valikraiet kavandati teha kokku 193,7 ha, raiutava tagavaraga 12 930 tm. Kokku planeeriti endisesse Tahkuranna metsandikku Surju metskonna 1997. aasta metsamajanduskava alusel 517,3 ha valikraieid raiutava tagavaraga 35 792 tm, seega pidi aastalank olema 3579 tm. Metsamajanduskava sattus vastuollu 1998. aasta metsaseadusega. Sealse 28 jrgi on hoiumetsas majandustegevus keelatud ja 19 (3) lubab esimese valikraiega vlja raiuda vaid kuni 20% elusate puude tagavarast tingimusel, et metsa larinde tius ei lange alla 0,6. Seega katkes Rannametsa-Soometsa looduskaitsealal 1999. aastast peale tegelikult igasugune majandustegevus.

HOOLDUSRAIED NOORTES METSADES ON AIDANUD KAASA MARJA- JA SEENEROHKUSELE
Jrgnevalt vtan vaatlusel alla nooremate metsade hoolduse. 1960. aastate algul olid nooremad metsad philiselt hooldamata, vga tihedad ja alustaimestikuvaesed. Phjus: peenemdulise sortimendi tarbeks polnud turgu. Puude kehva kasvu tttu oli paberipuude vljatulekuprotsent vga vike ja polnud tulus teha tollal mgil olevat sortimenti kaikapuu. Tagamaks tuleohutust raiejtmed pletati. Kuna rohkem tuli tulle ajada, kui materjali saadi, siis jid tliste ttasud vga vikeseks. 1960. aastatel hakkas Prnus Niidu tnaval tle puitplaaditehas, see aitas kaasa hooldusraiete suurendamisele luitemetsades. 1980. aastatel oli tavaks pika tve valmistamine. Jmedamad tved veeti siis Kilingi-Nmme lhedal asuvasse Marana asulasse ja peenemad tved purustati kohapeal raielangi res ning puitlaast veeti Pssi vi Niidu tehastesse. Aastail 19702000 tehti hooldusraieid luitemetsades 3040 ha ja 9001200 tm aastas. Metsad muutusid vga headeks marjaja seenemetsadeks ning seal kidi ha rohkem. Tnu hooldusraietele suurenes mrgatavalt puistute alustaimestiku kattevrtus.

LUIDETEL PAIKNEVAD KAITSEMETSAD ON PRAEGU LDISELT HEAS SEISUNDIS
Praegu vib pidada kaitsemetsade (kvartalid SJ232SJ265) olukorda ldiselt heaks. Suurem osa tormikahjustustest on krvaldatud. Valik- ja hooldusraietega on puistu liigiline koosseis muutunud, suurenenud on lehtpuude osathtsus. Kask on muutunud levinud kaaspuuliigiks mnnile. Tnu Uulu misniku rajatud tammealleedele ja pasknridele, kes oma talvise toidulaua eest muretsedes on aktiivselt kaasa aidanud tamme looduslikule uuendusele, on kvartalitel SJ232SJ234 asuvates puistutes vga hea tamme jrelkasv vanade mndide turbe all. Kui mnnid jrk-jrgult tammede pealt ra raiuda, vib saada kauni tamme parkmetsa. Kohati tuleb ette isegi vahtra arvestatavat jrelkasvu. Lehtpuude selline aktiivne pealetung luitemnnikus on arvatavasti seotud ilmastikuolude muutustega. Kui 40 aastat tagasi oli antud metsades kask haruldus ja vga kehva kasvuga, siis praegu on ta tiesti arvestatav puuliik nende metsade tule- ja tormikindluse parandamisel. Kaitsemetsade rpes asuvad Prnu linnale kuuluv Uulu kalmistu ja Julume tervisekeskus, mis on meldud kogu maakonna ja linna inimestele. Julume tervisekeskuse suusa- ja jooksurajad asuvad kaitsemetsas ja on vlja valitud koosts metskonnaga. Kaitsemetsades paiknevad ka endised ja praegused liivakarjrid. Tnu igeaegsetele sanitaarraietele on kaitsemetsade seisund vga hea. Probleeme tekitab vriselupaikade rohkus ja suurus (suurim 18,1 hektarit). Vriselupaigad on vlja valitud peamiselt mnni vanuse jrgi ja tegelikult puudub vimalus neid puistuid jrk-jrgult uuendada. Nd on mnedes nendest raskusi viimase tormi kahjustuste krvaldamisega. Niteks vib tuua kvartalil SJ236 eraldusel 6 asuva vriselupaiga. Kunagi asus seal Uulu misa metsataimla, kus sirgus vga ilusaid nulgusid. Nende seemnetest on mnnikusse tekkinud nulu jrelkasv. Rahvasuus tuntakse seda kohta Lillelohu nime all. Jaanuaritorm kahjustas sellest puistust ligi 50%. Kuna ala on arvele vetud vriselupaigana, pole seal lubatud tormikahjustusi krvaldada. Samal phjusel jb sellistes vriselupaikades luitemetsaaladel kokku krvaldamata ligi 2000 tihumeetrit tormikahjustusi.

KAS ON IGE JTTA HOIUMETSADES TORMIKAHJUSTUSED KRVALDAMATA?
Hoiumetsade (kvartalid SJ266SJ302) olukord on minu meelest ebarahuldav, kuna kohalike looduskaitsespetsialistide ja ornitoloogide arvates tuleb ligi 4000 tihumeetrit tormiheidet luitemetsades jtta koristamata. Nende kinnitusel luuakse nii head tingimused rhnide toidulauale ja soodustatakse nmmelokese ja kivisisaliku levikut. Keelatud on koristada ka teedel ja sihtidel olevaid puid, et takistada inimese liikumist seal. Meil on kahjuks juba olemas kogemus 2002. aastast, kui hoiumetsades jeti loodusliku mitmekesisuse suurendamise nimel tormimurd koristamata. Selle tagajrjel tekkisid raskikahjustuse kolded. Kuidas aga ksitada nidet kvartalilt SJ295 eralduselt 10? Seal asus 1923. aastal rajatud viimane hsti silinud tuiskliivade kinnistamiseks istutatud mgimnni kultuur. Kohaliku ornitoloogi algatusel raiuti see maha, et tekitada tuiskliiva ja nidata inimestele, millised olid luited vanasti. Metsakasvatajate vastuolu looduskaitsjatega ja eriarvamused tekivad seetttu, et metsamehed peavad raskeid metsa vaenlasteks, looduskaitsjad aga lindude toidulaua thtsaks komponendiks. Tundub, et Eesti Vabariik on vga rikas, kui sellise kahtlase eksperimendi tegemiseks lubatakse hvitada miljonite kroonide eest riigi vara (s.t. metsa) ja htlasi ksitakse veel Euroopa Liidust eri projektidega raha juurde. Vanema plvkonna metsameestele, kes on ninud vaeva, parandades luitemetsade tormikindlust ja pinnasekaitse omadusi ja luues sinna inimestele paremaid puhketingimusi, on praegused looduskaitsjate seisukohad arusaamatud. Loob ju tormikahjustuste koristamatajtmine eeldused raskikahjustuste tekkeks, suurendab tulekahjuohtu ja muidki riske. Luitemetsade tormikindlus, pinnase kaitsevime ning sobivus puhkajate jaoks muutuvad aina viletsamaks.



Vello Aava, endine Surju metskonna metsalem

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet