Eesti Looduse fotov�istlus
3/2002



ARTIKLID
Puu, millel on Eestis OMA HING

Maarjakaske peetakse Phja-Euroopa looduse ainsaks vrispuuks. Sajandi eest tundis talurahvas Eestis maarjakaske sna hsti. Kuid hiljem vajus tema kasutamise oskus unarusse. Eesti iseseisvumine on toonud kaasa selle vrtusliku puu rvelliku raiumist. Teisalt on metsaomanikel trganud huvi selle puu kasvatamise vastu. Mne aja eest loodi Eestis Maarjakase Selts, kuhu on koondunud maarjakasehuvilised, uurijad ja kasvatajad.

MAARJAKASE RAHVAPRASED NIMETUSED , KASVUPAIGAD, PUIT. Looduses kasvab maarjakaske harva. See muhkliku tvega madalakasvuline puu, mille salmiliselt kirimustriline puus on lihvituna ktkestavalt pilkupdev, on eestlaste seas tuntud peamiselt maarjakase vi -kivuna. Kuigi hiidlased-saarlased kutsuvad maarjakaske ka raud-, nsu-, kiri- vi ka maadre- ehk madrikaseks ning Vrumaal teatakse teda naaris- vi naeriskivunaja Plvamaal kui linnusilmpuud, on ta paljudele tuntud ka kui karjala kask.
tlus Heal lapsel mitu nime sobib suurepraselt iseloomustama seda rmiselt varieeruva kasvu- ja tvevormiga ning esmapilgul tagasihoidlikku, kuid kuldavrt puiduga puuliiki. Maarjakask vib looduses, puistus kasvades kuuluda haruharva kaaspuuliikidega esimesse rindesse kui kitsavraline hsti laasunud hetveline krge puu, sest maarjakask kui kidurakasvulisem arukase teisend (Betula pendula var. carelica) ei suuda viljakatel muldadel kasvukiiruses vistelda kiirekasvuliste lehtpuuliikidega ning
hukkub teiste puude rhutuna peamiselt halbade valgustingimuste tttu. Madala, jssaka vi kveratvelise tugevaoksliku unapuud meenutava puuna kohtab teda aga sagedamini hredates vi ebahtlase liitusega puistutes, puisniitudel, endistel karjamaadel ja kiviaedadel. Kllalt sageli vib maarjakaske kasvamas nha ka pae- ja kiviklibustel rannavallidel ja soostunud muldadel mitmetvelise psana vi psataolise puuna. ra tunda aitavad maarjakaske aga eesktt tema tvel ja okstel olevad iseloomulikud enamasti hsti mrgatavad slmjad paksendid, muhud, khmud vi puhetised, mille korp ja lhed on paksemad kui paksendite vahele jvad tveosad.
Mis teeb maarjakase ainulaadseks ja haruldaseks? Esiteks, aegade jooksul vga krgelt hinnatud erakordselt sitke ja kaunimustriline ning ilusa likega puit, millest saab vesta vastupidavaid noapid ning teha uhkeid piipe ja likallist eksklusiivmblit. Teiseks aga tema kllalt harv leidumine looduses. Tervest maailmast tasub teda otsida ainult Karjalast ning Lnemere mbrusest ja mnelt poolt Baltikumist, sh. Eestist. Kuid sealgi kasvab teda looduses kllalt vhe.

VIIMASEL AASTAKMNEL ON MAARJAKASKE EESTIS RVELIKULT RAIUTUD . Mblitstuse suur nudlus maarjakase vrispuidu jrele viimasel sajandil ning aasta- aastalt jrjest tusnud maarjakase vineeripaku hind on selle kasevormi varusid loodusest kiiresti kahandanud vi paiguti isegi tiesti hvitanud. Kuivrd praegu on maarjakase puidu hind judnud samasse hinnaklassi troopiliste puude hindadega, siis vib looduslikke maarjakaski hvardada tulevikus samasugune saatus nagu troopilisi vihmametsi, mis on leraie tttu hvimisohus.
Mnikmmend aastat tagasi oli Eestis maarjakaskede arvukus veel kllalt suur, kuid mdunud kmnendi ulatuslikud salaraied maarjakaskede plistel kasvualadel Lne-Eestis ja saartel on jtnud mrgatava jlje. 1980. aastate alguseks olid eri loodusuurijad ja -huvilised loendanud Eestis le kuuesaja maarjakase, ent tnavune varakevadine looduslike maarjakaskede inventuur nitas, et omal ajal kirjeldatud leiukohtades on maarjakase tunnustega puude arv oluliselt vhenenud vi pole neid ldse.
Kui 1950.1970. aastail hvitati maarjakaski philiselt teadmatusest, raiudes teda hooldusraietel puistutest vlja kvera, puistus alla jnud ning elujuetu arukase phe ning pletades hiljem kttepuuna, siis 1980.1990. aastatel otsiti kige vrtuslikumaid puukujulisi maarjakaski puistutest ja puisniitudelt teadlikult. Peamiselt 1990. aastate algusest alanud suurest ajujahist maarjakase vrtuslikule puidule annavad tunnistust kas vi tnavu kevadel maarjakaskede plistelt kasvualadelt leitud mitukmmend surnud ja kuivanud soo- ja arukaske, millele on kellegi kuri ksi iget puud otsides valimatult kirvega lahad lnud. Kohati mustavad valgetel kasetvedel juurdekasvupuuri jetud puuraugud. Enda eest knelevad ka rinnakrguselt kirve vi ksisaega langetatud kasepuud nendes Eestimaa piirkondades, kus teatakse seda linnusilmpuud kasvavat. Suuri maarjakase otsinguid ning neile jrgnenud rvraieid kinnitavad ka mitmed vestlused kohalike metsaomanikega, kes osalt oma teadmatusest ja hooletusest on lubanud sellel sndida vi isegi kasuahnuses sellele kaasa aidanud.
Mned tnapeva rimehed, kes alles hiljaaegu on kuulnud maarjakasest kui puust, mis vimaldab kiiresti miljonriks saada, on pimedas kasuahnuses vi sgeduses kirve ja saega kallale linud juhuslikult kasvama jnud psakujulistele vi vanadele madalatvelistele maarjakaskedele puisniitudel vi samades kasvukohtades kasvavatele paksukorbalistele arukaskedele, teadmata, et sellistelt puudelt saab vaid halvakvaliteedilist ja odavat oksapuitu. Seega ei tasu nende puude raie end kuidagi ra. Sageli ongi rvlid oma rumalusest kohapeal aru saanud vi on neid keegi seganud, igatahes kohtab veel praegugi nendes kohtades, kus arvatakse kasvavat maarjakaski, vedelemas kiirustades langetatud maarja- ja arukasetvesid, millest on paremad tkid vlja saetud ja ra viidud ning klbmatud tvenotid lihtsalt knnu juurde vedelema-mdanema jetud.

METSAMEHED ON MAARJAKASKE VRTUSTANUD KOLM AASTAKMMET. Eesti metsamehed ja loodussbrad on maarjakaske hoidnud ja vrtustanud juba vhemalt kolm viimast aastakmmet. Kuni 1970. aastani ei olnud tepraseid andmeid maarjakase loodusliku leidumise kohta Eestis, kirjandusest vis leida vaid mne ldise ja juhusliku viite maarjakase vimaliku kasvamise kohta Eestis. Kuni tolle ajani ei osatud seda kaske ieti ragi tunda vi peeti teda meil niivrd haruldaseks, et tema leiukohti sihikindlalt ei otsitudki. Philiselt just 1970. aastatel registreeriti ja kaardistati maarjakaskede thtsaimad looduslikud leiukohad Eestis ning rajati ka ksikuid katsekultuure ja istandikke, kaasates uurimistdesse mitmeid lipilasi (Andu Allas, Peeter Nugin jt.). See tegevus soikus aga 1980. aastatel vi ji vheste uurijate ja huviliste erahobiks. Suuri teened Eesti esimeste suuremate looduslike maarjakaskede leiukohtade avastamisel ja arvelevtmisel Phja- ja Lne-Eestis ning saartel on Arnold Meriheinal, Kalju Porkil ja Rein Sanderil. Vga suure panuse maarjakase uurimisse Eestis on andnud Paul Ott, kes on inventeerinud looduslikke maarjakaski ning rajanud maarjakatsekultuure.
Uuesti hakkasid eestlased maarjakase vastu huvi tundma 1980. aastate lpul ja 1990. aastate algul, kui ajakirjanduses ilmusid eelkige Hendrik Relve kaasakiskuvad populaarteaduslikud kirjutised maarjakasest ning tema voorustest. Siiski ji huvi maarjakase kui vrtusliku puu vastu oodatust leigemaks. Kuid mida krgemaks kasvas lepavsa endistel pllumaadel ning vhetasuvamaks muutus paljudele maaomanikele tavapllumajandus, seda agaramalt hakati otsima alternatiive, kuidas oma pllumaa taas tootma panna. Mitmed tollal avaldatud kirjutised maarjakasest kui hsti tasuvast pllukultuurist veensid maaomanikke, et vsastuvatel pllumaadel on mistlik ja kasulik kasvatada maarjakaske.
Paljudel huvilistel ji aga entusiasmi krval puudu teadmistest. Mis on maarjakask? Kas maarjakask on sama mis karjala kask? Kust saada seemet/istikuid? Mida on vaja, et kodus maarjakase meristeemtaime toota?, seda ja veel muudki priti algul nii telefonitsi kui ka kirjades. Veenduti, et maarjakaske polegi nii lihtne kasvatada: peab oskama eristada nii maarjakase vorme kui ka kasvatada oksavaba spoonipakku, kik muu peale selle.

MAARJAKASE SELTS LOODI 2001. AASTA ALGUL. 2000. aasta septembris otsustasid Tartusse kogunenud maarjakasehuvilised ning uurijaid rajada henduse, et vahendada ksteisele nii teadmisi kui ka kogemusi. 2001. aasta algul, 45 aastat prast Soome Visaseura (nimi tuleneb snast visakoivu, mis thendab maarjakaske soome keeles) asutamist, loodi Eesti maarjakase uurijaid ja kasvatajaid hendav mittetulundushing Maarjakase Selts. Kui meie phjanaabrite maarjakaseselts peab oma lesandeks edendada maarjakase kasvatamist, kasutamist, uurimist, aretustd ja turgu, samuti aidata kaasa seemne- ja taimekasvatusele, tegelda maarjakaske puudutava teadus- ja nuandetegevusega ning tegutseda huviliste hendajana, siis samad phimtted vttis oma tegevuse aluseks ka Eesti maarjakase selts. Teiseks oluliseks sihiks seadis noor selts kaardistada ja arvele vtta veel silinud Eesti looduslikud maarjakased, et neid kaitsta ja genofondi silitada. Eesmrk on parimate kodumaiste puidu- ja kasvuomadustega maarjakaskede vljavalik ning nende alusel taimede tootmine meristeem- ehk koekultuurmeetodil. Seega peaks loodud selts aitama helt poolt silitada maarjakaske kui kaduvat Eestimaa loodusvrtust ning teiselt poolt tagama selektsiooni kaudu veelgi selle puu vrtust. Rmustaval kombel kasvab huvi maarjakase kasvatamise ning seltsi tegevuse vastu, sellest annavad tunnistust kas vi seltsi korraldatud iga-aastased rahvarohked ppepevad vi seltsi juba rohkem kui kaheksakmneni kndiv liikmete arv. Kes soovib maarjakasest rohkem teada, vib esmalt lugeda raamatut Maarjakask ja tema kasvatamine (2000, Trt., Sibul, I.), mida leidub Tartu ja Tallinna suuremates raamatukauplustes ning -kogudes.
Infot ja konsultatsioone saab maarjakase kasvatamise ja istikute ning maarjakase seltsi kohta saab telefonil 050 84 929 vi 07/ 313 113.



Ivar Sibul, EPM dendroloogia lektor

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet