Eesti Looduse fotov�istlus
3/2005



artiklid
Maarjakaski ohustavad mitmed imetaja- ja putukaliigid

Eestis on viimasel aastakmnel hakatud ha rohkem rajama maarjakase kultuure. Artiklis tutvustatakse, millised kahjurid istutatud puid ohustavad, ja antakse nu, kuidas puid kahjustuste eest kaitsta.

KASVUKOHT PEAB OLEMA SOBIV
Maarjakase, nagu ka kigi teiste puude vastupanuvime puud kahjustada vivate tegurite suhtes (olgu need siis biootilised: metsloomad, seened, putukad jne. vi abiootilised, s.o. sademed, pud jms.) oleneb otseselt puu seisundist ning kasvukohast. Asjatundmatult, hoolimatult, ebakvaliteetse istutusmaterjaliga ning valesse kasvukohta rajatud maarjakasekultuur on vastuvtlik nii haigustekitajate, kahjurite kui ka ebasoodsate ilmastikuolude suhtes. Seega, tagamaks istutatud puude hea tervislik seisund ning silivus kultuuris, on esmathtis puude ige kasvukoht ja rajatud kultuuri jrjepidev jlgimine ning hooldus.

Enne kui hakata tegema kultuuri rajamisele eelnevaid agrotehnilisi ning mullaharimistid (keemiline umbrohutrje, lepinnaline knd, kultiveerimine), tuleks selgeks teha, kas antud stis pllumaa, vsastunud vms. maatkk ldse sobib maarjakase kasvuks. Kas maarjakaasikuks planeeritav ala ei ole soostunud, liigniiske vi asub hoopis orus vi mujal reljeefi madalamal osal, kuhu kevaditi vi sgiseti vib koguneda pinnavesi? Ka vga rasketel (savised) ning toitainevaestel muldadel puude kasv tavaliselt aeglustub ning suureneb haigustele- kahjuritele vastuvtlikkus. Ei ole mttekas kultiveerida valgusnudlikku maarjakaske suletud ning vhese pikesevalgusega kasvukohtadesse (liialt vana metsa rde, suurte puude alla vi lhedale jne.). Maarjakasekultuuri sobilikemad alad on avatud kasvukohad, reljeefi krgemad osad, parasniisked, keskmise viljakusega vi viljakad endised pllumullad. Kuigi maarjakask pole kahjuritele vastuvtlikum kui aru- vi sookask, vivad noori maarjakaski samamoodi kui teisi kaseliike ohustada mitmed ulukid ning vikeimetajad, eriti sobimatus kasvukohas ning hooldamata kultuuris, samuti vivad noortele puudele ohtlikuks saada mned putukad.

VIKSEMATEST IMETAJATEST OHUSTAVAD PLDHIIR, MGRI, HALLJNES JA KOBRAS
Kuivrd maarjakasekultuurid rajatakse peamiselt endistele pllu- vi heinamaadele, siis vivad vast istutatud puukesi istutusjrgsetel aastatel tunduvalt kahjustada mned hiireliigid. Jgede, ojade vi jrvede lhedale, aga ka mujale istutatud puid kahjustab vahel ka mgri. Kuigi mgrit leidub rohkesti kogu Eestis, on need loomad eriti sagedased just saartel ja Lne-Eesti rannikualadel. Vesirotid nrivad peamiselt puukeste juuri, kuid tve alaosas ka koort. Hiireliikidest on tavalisemad kahjurid pld- ja niidu-uruhiir, kuid ka kaelus- ja leethiir ning juttselg- hiir. Hiired kahjustavad maarjakasekultuurides noori puid, koorides tvede juurekaela talvel lume all, kui taimede mbert on jnud sgisel hein niitmata vi maha tallamata. Teada on juhuseid, kus hiired vi mgri on talve jooksul hvitanud peaaegu tielikult kogu maarjakasekultuuri. Kuivrd nrilised on viimastel talvedel tugevalt kahjustanud metsas ka teisi leht- ja okaspuukultuure, siis on karta, et nriliste rste all vivad sel ja jrgmisel talvel oluliselt kannatada kik need noored maarjakaasikud, kus on jnud tegemata suvelpu vi sgisesed hooldustd. Suurematest nrilistest vivad noori maarjapuid kahjustada halljnes ning mnel pool ka koprad. Jnes krbib talvel puude latvasid ning nende kahjustuse tunneb kergesti ra veidi viltuse, kuid sirge, nagu noaga ligatud likejlje jrgi puutaime kesk- vi ladvaosas. Kobras kahjustab oma tegevusega aga eelkige latiealisi maarjakaski, neid langetades ja koorides. Et vltida koprakahjustusi, ei tohiks maarjakaasikut rajada krvalistele aladele veekogu res. Vhendamaks hiire- ja jnesekahjustusi tuleb niita rohtu ning kasutada tvekaitseid. Et vikenriliste arvukust looduses piiravad peale rvlindude (kakud, vares, loorkullid, ronk) ja vikekiskjate (tuhkur, nirk, krp) oluliselt just rebane ja metssiga, siis tuleb kigis nendes maarjakasekultuurides, mis on piiratud vrktaraga, kuid vimaluse korral kigile puudele paigaldada pisinriliste rste vastu tvekaitsed: kardetavasti hakkavad vrkaia sees olevaid puid mrgatavalt kahjustama just hiired.

SUUREMATEST IMETAJATEST TEEVAD KAHJU PEAMISELT METSSIGA, METSKITS JA PDER
Kuigi metssiga viks nriliste hvitamise tttu pidada kasuriks, kahjustab ta siiski, otsides mullast taimejuuri, putukaid ja nrilisi, peamiselt neid kultuure, mis on rajatud endistele huumusrikastele pllumaadele. Metssiga kui vga uudishimulik loom vigastab (songib juured paljaks vi kisub maa seest vlja) tarastamata kultuuris neid puukesi, millel on vrvilised tvekaitsed. Metssigadele mjuvad atraktiivselt ka kik need taimed, kus rohtumise vltimiseks on taimede mber kasutatud maapinnal multikilet ja -matti vi teisi rohukaitseid (niteks Soome Tassud). Nad meelitavad metssigu just sellega, et multikatte vi rohukaitse all on muld tavaliselt niiskem ning seetttu on seal ka rohkem metssigadele huvipakkuvaid putukavastseid ja vihmausse. Olulisim ulukkahjur tarastamata noores (15-aastases) maarjakasekultuuris on aga metskits (tenoliselt piirkonniti ka punahirv). Suure asustustiheduse korral vigastavad sokud puid sarvedega tvekoort nhkides. Niisugused soku nhitud puud aga hukkuvad vi jvad aastateks kasvus kiratsema. Vigastatud koorehaavast tungivad puitu haigustekitajad ja seeneeosed, mis phjustavad puidumdanikke ning halvendavad tunduvalt puidu kvaliteeti. Erisuguste repellentainete ning tvekaitsete kasutamine pole andnud soovitud tulemusi ega ole puid tielikult kahjuri eest kaitsnud. Parim vimalus kaitsta puid suurulukite eest on mbritseda kultuur vrktaraga. Paraku on aga niisugune tara, mis vlistab ulukite juurdepsu kasvavatele puudele, kllalt kulukas. Kellel pole vimalust kallist tara soetada, peab leppima tsiasjaga, et tenoliselt kahjustavad metskitsed istutatud puid. Seega tuleks kultuur rajada sellise arvestusega (suurem puude algtihedus), et ulukid teatud osa puudest lihtsalt hvitavad, kuid lppraiesse jb sellest hoolimata kllaldane hulk puid. Sealjuures peab arvestama ka seda, et kui kultuur on rajatud seemnetaimedega, ei sirgu igast istutatud puukesest maarjakasetunnustega puud. Kui aga metskits kahjustab just maarjakasetunnustega puid, siis vib juhtuda, et lppraiesse jb liiga vhe ilusa tvevormi ja puidumustriga maarjakaski. Viimastel aastatel on Eestimaal suurenenud ptrade arvukus. Piirkondades, kus ptrade asustustihedus on liialt suur, vivad needki loomad tarastamata maarjakasekultuuri kahjustada. Pder murrab tavaliselt puude latvu umbes 1,52 meetri krguselt. Pdrakahjustusi aitab samuti vltida tarastamine vi kultuuri rajamine inimasulate vahetusse lhedusse.

PUTUKKAHJURITEST VIVAD OHTLIKUD OLLA VAKSIKUD
Putukkahjuritest vivad maarjakaske kahjustada samad putukaliigid, mis kahjustavad aru- ja sookaski. Kuigi Eestis on kige ulatuslikumaid rsteid arukaasikutes ksikutel aastatel phjustanud metsaklmavaksik (Operophtera fagata), suurtalivaksik (Erannis defoliaria) ja ka helevillkpp (Calliteara pudibunda), pole neid maarjakaasikutes veel nneks suuremat kahju tegemas theldatud. Vaksikud on oma nime saanud rvikute omaprase liikumisviisi vaksamise jrgi. Nimelt on vaksiklaste rvikute tagakehal ainult kaks paari ebajalgu ning nad ei liigu sujuvalt roomates nagu enamiku liblikate rvikud. Liikudes sirutavad vaksiklaste rvikud keha nii kaugele ette kui saavad ja haaravad rindmikujalgadega substraadist kinni. Siis tmmatakse tagakeha jrele, sirutatakse keha uuesti vlja jne. Mned kaskedel toituvad vaksikute vastsed, nagu niteks suur-sgisvaksiku (Ennomos autumnarius) hallikaspruuni kehavrvuse ja vhese liikuvusega rvikud, vivad pgusal vaatamisel meenutada oksaraagu ning jvad seetttu sageli mrkamatuks. Kergesti ratuntavad on aga lainelaste sugukonda kuuluvate hele-villkpa hallikate tiibadega liblikate silmatorkava vlimusega rvikud, kelle keha katab sidrunkollasest kuni tumehalli vrvuseni varieeruv tihe karvastik. Dekoratiivsed rvikud on ratuntavad peaaegu tagakeha tipul paikneva saba taolise pikema punaka kuni musta karvatuti ning nelja seljal ilutseva valkjaskollase kuni hallikaspruuni pstise karvatuti jrgi. Kigi eelnimetatud liblikate vastsed vivad masspaljunemise korral aga raagu sa sadu hektareid kasemetsa. Tavaliselt lehekahjurite rsted lehtpuudele hukutavalt ei mju, kuigi hulgi vivad nad puud peaaegu lehtedest paljaks sa. hekordse rste elavad puud sna kergesti le, kuid noortel, hiljuti istutatud puudel nrgeneb lehekahjurite rste tttu kasvujud ja juurdekasv pidurdub, eriti tugeva rste tttu vivad kahjustatud puud ka kuivada. Korduva kahjustuse tagajrjel hakkavad kaseladvad aga kuivama ning seal tekkinud mdanik vib levida ka tvepuitu, mis rikub ra vrtusliku puidu. Putukate hulgipaljunemise ohtu kaasikutes vhendavad oluliselt putuktoidulised linnud, samuti ka erinevad rvputukad (lepatriinud, jooksiklased jt.) ning mblikud.

KAHJUSTAJATEKS KA LEHETID, TIRDID, KILETIIVALISED, MARDIKAD
Kaselehtedest toituvad ka kase-lehevaablase (Craesus septentrionalis) seltsingulise eluviisiga ebarvikud, kes nrivad hulgakaupa lehte servast ning ohu korral tstavad oma tagakeha S-kujuliselt hoiatavalt les. Tihti vib kaselehtedel toitumas vi lehe allkljel kerratmbununa lebamas leida ka hall- vi sinakasrohelise kollajalg-kasevaablase (Cimbex femoratus) lihava ebarviku. Rohkesti leidub kaskedel lehtedest toituvaid putukaid just tavaliselt soojemal kevadel ja suvel. Tnavu juunis- juulis oli noortes kasekultuurides mrgata kaselehtedel toitumas hulgaliselt metallrohelise pea ja eesselja ning pruunide kattetiibadega aiaprnikaid (Phyllopertha horticola). Need kllalt suured prniklased on aiapidajatele tuttavad, sest kahjustavad paljusid aiataimi, eriti tihti vib neid nha roosiisi nrimas. Aiaprnika tugud elavad pinnases ja svad taimede, peamiselt krreliste ja ristiku juuri. Noortel kaskedel vib sageli silmata umbes poole sentimeetri pikkusi rohekaid saledaid mardikaid. Need on kaselehekrsakad (Phyllobius maculicornis), kes toituvad lehtedest, nrides neisse auke. Sagedased on noorte kaskede lehtedel ka kase-keerukrsakad (Deporaus betulae). Nende vikeste likivmustade mardikate tegutsemisjljed on kaarja sisselikega koonusjad leherullid noorte puude vrades. Tihti vib puukeste okstel vi lehtedel rohkesti, kolooniatena koos tegutsemas nha vikseid rohekaid, pruunikaid vi musti lehetisid (Aphididae). Lehetid kurnavad noori puid, imedes taimekudedest mahla ning kandes edasi viirushaigusi. Viimastel aastatel on theldatud endistele rohumaadele rajatud aru- ja maarjakasenoorendikes ka tirdikahjustusi. Tirdid (Cicadinea) imevad samamoodi kui lehetid taimekudedest taimemahla. Taimedele ei tekita nad kahju mitte niivrd vee ja toitainelahuste vljaimemisega, vaid taimekudedesse eritatud sljetoksiinidega, millega kaasnevad mikroorganismide phjustatud haigused ning viiruste siirutamine. Tirdikahjustusi tuleb pllumaale rajatud maarjakaasikutes ette arvatavasti seetttu, et aastaid harimata pllumajandusmaal ning rohumaal vi niidul on tirtide arvukus psivalt sna suur. Kui sellisele maale rajada kasekultuur, ilma maapinda harimata, vivad seni rohurindes tegutsenud tirdid asustada ka hukesekoorelised kasetaimed. Kui kasepllu omanik otsustab kultuuris heina niita, vhendab ta tirtide toidutaimede hulka ning suurendab kasekahjustust veelgi. Ka suurepinnalised monokultuursed puupllud soodustavad puude haigestumist ja suurendavad putukarsteriski. Vltimaks putukakahjustusi ning taimehaiguste levikut tuleks rajatavad kultuurid kavandada pinnalt viksemad. Aasta enne kultuuri rajamist peaks kamardunud pllu- vi heinamaa kindlasti le harima. Samuti on soovitatav enne mullaharimist teha keemilist umbrohutrjet. Muidu ei anna hilisemad kultuuri hooldamise vtted (heina niitmine jms.) tit kindlust, et rajatud maarja- vi arukaasikust tulevikus loodetud tulu saab. Viimaste aastate kuumadel suvedel on Eestimaal nii aru- kui ka maarjakaasikuid kahjustanud vapsikud (Vespa cabro). Kui vapsikuid on hulgi, svad nad kasenoorendikes vra laosas tvel mahlakat koort ja kambiumi. Putukad nrivad koort ringjalt (vi poolringjalt) mber tve kuni puiduni. Niisuguse kahjustuse tagajrjel kuivab puu latv nritud kohast levalpool ning hiljem sgistuultes murdub. Sooja 2000. aasta suve lpul ja varasgisel kahjustasid vapsikud mitmel pool Eestis sadu latiealisi noori aru- ja maarjakaski. Peamiselt niiskematel kasvualadel teeb kahju nii aru- kui ka maarjakase puidus tegutsev krbse Phytobia betulae vastne. See 1,52 cm pikkune valge keha ja tumeda peaga vagel kaevandab kasepuidu kambiumiosas. Kahjustuse tttu tekivad puu ristlikepinnal hsti nhtavad piki aastaringe kulgevad pruunid punktiirjooned, mis halvendavad tunduvalt puidu kvaliteeti ja mdava kasepaku hinda. Lehtpuid kahjustavate putukate puhul ongi thtis teada, et kergesti mrgatavad hekordsed lehekahjurite rsted ei tee puule suurt hda, aga puitu ja tvekoort kahjustavad putukad, kes tavaliselt tegutsevad sna varjatult, vivad kaasa tuua hoopis tsisemaid tagajrgi. Ka seetttu, et kahjustus ja kahjur avastatakse sageli liiga hilja. Maarjakaasiku tervisliku seisundi pidev jlgimine, kahjustuse igeaegne avastamine ning kohene teatamine piirkondlikule keskkonnateenistusele vi metsapatoloogile aitavad oluliselt vhendada majanduslikku kahju, mida vivad phjustada liiga hilja avastatud ja thelepanuta jnud erinevate imetajate ja putukate poolt phjustatud kahjustused maarjakaasikus.



Ivar Sibul Sibul, maarjakase seltsi juhatuse esimees

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet