Eesti Looduse fotov�istlus
3/2005



artiklid
Kas Eesti metsades peaks olema rohkem nepuid?

Seest nsast puust tarbepuitu ei saa, kuid nepuudeta metsast kaovad paljud loomad. Alates 1998. aastast oleme uurinud, kes
nad on, mida nad vajavad ja kuidas neid hoida.

PUUNSUSED TEKIVAD MITMEL MOEL, KUID MITTE KIKJALE
Linnupesakastide meisterdamine vike tihasele, keskmine kuldnokale, suur kakule on meie argipeva toreda ja kasulikuna nii sisse juurdunud, et seos metsandusega vib nida kauge. Seost tajuvad vahest need, kes on tulutult ritanud kasti meelitada vrbkakku, puukoristajat vi tutt-tihast huke laudsein ja napp phjavooderdus platakse jrjekindlalt ra. Vi ehmatanud, kui oodatud tihase vi krbsenpi asemel prnitseb kastist vastu vapsik vi nahkhiir. koloog vaatab asjale nii, et kik need loomad on kohastunud elama kindlate omadustega nsustes, millest mnda vib asendada pesakast. Kui mujal maailmas elab neloomi ka kaljupragudes, siis Eestis on nad seotud nsate puudega. nepuudest hargneb metsanduslik probleem.

nsus vib tekkida tvest lahti murdunud oksa asemesse (oksaauk), lhenenud tvesse (tvelhe) vi uuristab selle rhn vi mni teine lind. Laias thenduses peetakse nsuseks ka murdunud tve- vi oksatka pealt lahtist tipunt. Tekkeprotsessid vivad omavahel liituda. Niteks rhnid valivad ne asupaigaks sageli puiduseenest nakatunud oksaaseme, tve vigastatud koha vi seene viljakeha aluse. Tugeva tormiga vib puu niisuguse nsuse kohalt murduda ja tekitada tipune. hes tves vib olla mitu loomadele sobivat nt (oleme leidnud kuni 13) ning vanadel lehtpuudel tekib neid ka okstesse. Loomale sobiva nsuse kujunemine eeldab pehkinud vi vhemalt pehmet puitu jmedas, ruumikat eluaset vimaldavas puus. Rhnid eelistavad pehme vaiguvaba puiduga ja mdanikuga nakatunud vi surnud puid; Euroopas ja Phja-Ameerikas eriti haabu [1, 3, 13]. Muud tpi nte poolest on rikkad laialehised puud (tamm, pk, vaher jt.) ja sanglepp. nevaesed on Eestis elusad okaspuud ja kask (keskmiselt 37 ja 4 korda vaesemad kui haab) [12]. Mida vanem (jmedam) on puu, seda tenolisemalt on selles loomadele pesitsemiseks sobivaid nsusi [12]. ldjuhul peaks puu rinnaslbimt olema vhemalt 30 cm (tabel 1), ehkki vikelinnud pesitsevad ka kmne sentimeetri jmedustes tgastes. Tkapesad on siiski lagunemis- ja rstamisohtlikud ning nende hulk muutub kiiresti, olenevalt puistu arengufaasist, tormidest ja raietest. Pehkinud tgaste ilmumisele reageerivad kiiresti vaid phja- ja tutttihane, kes suudavad oma pesansuse sinna ise uuristada. Eestis psisid surnud puudest leitud nsused ning jmedate tgaste tipunsused asustusklblikuna keskmiselt ainult kuus aastat, elus nepuude keskmine eluiga kaitstavates metsades on le 30 aasta [5, 12]. Nnda kaua kestab elusate nepuude maharaiumise mju.

EESTIS ELAB 70 LIIKI NELOOMI
Seitsmekmne tuvastatud puunsustes pesitseva loomaliigi seas leidub nii linde, imetajaid kui ka kiletiivalisi. Peale nende asustavad nsusi ka paljud kdupuiduga seotud putukad (nt. ohustatud ja kaitsealune eremiitprnikas), keda me kitsamas thenduses neloomadeks ei pea, ning mned puidul kasvavad haruldased seened ja samblikud. Oksaaugud ja tvelhed tekivad vanadesse puudesse. Kuid rhnid hakkavad nsusi rajama juba mitukmmend aastat varem. Seetttu on nsuste hulka ja omadusi uurides oluline eristada rhnined ksnes kdunemisel vi vigastustest tekkinud pehkntest. Oksaasemesse ruumika nsuse mdanemine vtab ju palju kauem aega, kui rhnil sinna ne uuristamine suur-kirjurhn saab pesane valmis 520 pevaga [1]. Meie uuringud nitavadki, et rhnisi on nooremates metsades suhteliselt rohkem ja rhnid tugiliikidena teiste neloomade jaoks seal thtsamad [12]. Just keskealistes majandusmetsades sltub neloomade hulk sellest, kas seal leidub rhnidele meeleprast toitu ja pesapuid. Iga rhn teeb aastas mne nsuse valmis ja mne jtab edaspidiseks pooleli. Mustrhn pesitseb mnikord aastaid samas nes, viksemad liigid teevad ldjuhul ikka uue. Vanu nsusi kasutavad rhnid bimiseks, tenoliselt ka ringihulkuvad isendid, kuid suurem osa seisab teiste liikide jaoks thjana. Kaks teineteisest sltumatut uuringut on judnud Eestis sarnase hinnanguni rhnide netoodangu mahu kohta: iga pesitseva rhnipaari kohta on metsades keskmiselt 2528 nende valmistatud nsust [12]. Neid kaheksat rhniliiki, kes puudesse nsusi rajavad, nimetatakse esmasteks neloomadeks. Endale eluaset rajades varustavad nad pesitsuspaikadega teiseseid neloomi. Teiseseid nelinde on Eestis 25 liiki, kellest obligaatseteks neasukateks (pesitsevad ainult puuntes) vib pidada neljateistkmmet (enamik vrvulised). Neist kaks tihaseliiki suudavad ka ise kdupuitu uuristada, kuid nende vikesi kiiresti lagunevaid pesasi muud loomad ei asusta. Erandharva vivad oma pesa puunde rajada veel mned linnud, niteks sinikael- part. Peale lindude kasutavad puunsusi kuni 20 Eesti imetajaliiki (ksitiivalised, pisikiskjad ja nrilised). Tingimata on sobivate nte olemasolu vajalik niteks rangelt kaitstava lendorava jaoks, kes asustab vaid haabades olevaid vikese avaga nsusi [15]. Puuntes pesitsevad putukad on meil 1015 liiki hiselulisi kile tiivalisi. Tuntumad on neist meemesilane, kelle looduslik pesapaik ongi ainult nsad puud, ja vapsik. Peale pesitsemise kasutavad loomad puunsusi puhkamiseks ja varjumiseks. Niteks tihased bivad seal sageli talvel, mil kehasoojusest soojenev ning tuule ja sademete eest varjav ulualune vhendab energiakulu peaaegu poole vrra. See on vikelindudele erakordselt oluline, sest talvepeval kogutud energiavarust piisab neil enamasti vaid ja (osaliselt) jrgmise peva veetmiseks [14]. Oleme ninud, kuidas kahekmnekraadise pakase elavad puunsustes le ka mesilaspered. Nahkhiirte jaoks on aga puunsuste talvised temperatuurikikumised Eestis liiga suured ja nemad kasutavad nsusi vaid suvepoolaastal poegimiseks ja pevaseks redutamiseks.

ERI LIIKIDEL ON ERINEVAD NUDMISED
Selleks, et puunsus klbaks pesitsemiseks vi puhka miseks teatud loomaliigile, peab see vastama kindlatele nuetele. On selge, et s ja selle ava peavad olema piisavalt avarad, et loom sisse mahuks. Samas ei sobi paljudele liikidele (nt. vrvulistele) ka vga suur lennuava, kust psevad sisse pesarstajad (suurkirjurhn, orav, metsnugis), tuul ja vihm. Puukoristaja mtsib liiga suure pesaava ise saviga viksemaks, nii et ta sealt parasjagu sisse mahub, kuid teised liigid seda teha ei suuda. Kuna neloomi on erineva kehasuurusega, siis on neile vaja ka eri mtu si (tabel 2). Peale ligipsu mravad ne sobivust veel teisedki omadused. Niteks meemesilastele on olulisem ne ruumikus kui ava lbimt. nevrvuliste jaoks on lisaks ava suurusele thtis, et nsus asuks elusas puus ning poleks rhnis [12]. Arvatavasti vldivad nad nii pesade hvimist, sest surnud puud murduvad mitu korda tenolisemalt kui elusad ning rhnines vib suur-kirjurhn tenolisemalt kontvraks kia kui raskesti leitavas oksaaugus. Mnede uuringute kohaselt eelistavad teisesed nelinnud pesitseda maapinnast vimalikult krgel see vib olla oluline aladel, kus pesi rstavad pisikiskjad (niteks kassid). Oleme eksperimentaalselt nidanud, et nsuste kvaliteet vib piiravaks osutuda isegi nerohkes, kuid heealises haavikus: pesakastide paigutamine nepuude klge suurendas nelindude arvukust ja rasvatihased kolisid nsustest mber kastidesse [8].

KSNES PUIDULE ORIENTEERITUD METSAMAJANDUS ON NELOOMADELE HUKATUSLIK
ne-elaniku kokkuvte Eesti metsamajandusest viks klada nii: kardetud katastroofi asemel on viletsavitu tegelikkus ja selgusetu tulevik. Katastroof vinuks ju saabuda puidutootmisele suunatud metsandusvtete tagajrjel, mis nsuste teket kigiti takistavad. Lageraietega majandataval metsamaal valdavad nepuude tekkeks liiga noored puistud, puuliikidest soositakse nevaeseid okaspuid. Rootsis on suurte puude (rinnaslbimt >30 cm) ja tgaspuude maht vhenenud tstusliku metsakasutuse kigus umbes 90% vrra [2]. Noortesse peenikestesse puudesse saavad tekkida ainult kitsad thimikud, ja niteks hndkakule sobivad, vhemalt 30 cm siselbimduga ned puuduvad tiesti. Peamiselt leidub suur-kirjurhni keskmise suurusega tpkortereid, mis koonduvad vhestesse leht- vi kuivanud puudesse. Soomes raiuvad rhnid parema puudumisel vahel nsuse ka keskealisse okaspuusse, sinna aga valgub vaiku, millesse hauduv lind vi pesapojad kinni jvad, mrduvad ja surevad. Majandusmets on kll tihedam ja suurema puiduvaruga kui looduslikult arenev mets, kuid hooldus- ja sanitaarraiete tttu ei korva ka puude rohkus vanusest ja liigilisest koosseisust tulenevat nevaesust. Et parandada teiste puude elutingimusi, eemaldatakse sstemaatiliselt sdamemdanikuga, kuivavad vi vigastatud puud ning ptakse piirata mdanikke tekitavate seente levikut. Surnud puude eemaldamisel kaovad puistust nende elustikust sltuvad kirjurhniliigid ja laanerhn, mistttu nte valik muutub kesisemaks. Ka Eestis vib loodusmaastikust leida kiki meie rhniliike, ent kultuurmaastikuga vahelduvates majandusmetsades on liikide arv kahanenud kolmele-neljale [9].

NEVAENE EESTI
ne-elaniku udusunengu pole Eestis titunud. Ent kui looduslikul metsamaal vis olla keskmiselt vhemalt 5 nt hektaril, siis tpilisel ndismaastikul Loode-Tartumaal on siiski ainult 1 s hektaril. Domineerivates, alla 80- aastastes metsades on nepuid veel poole vhem, kuni 25-aastastes vsades ja uuenevatel raiesmikel aga ksnes 7 nsust/km2 [10]. Jrelikult ei saa ka neloomade ldine asustustihedus olla suurem. nelinde loendatigi samal alal kokku keskmiselt 0,3 paari hektari kohta, nad moodustasid vhem kui kmnendiku metsamaa linnustikust [6]. Niteks Alam-Pedja 6080-aastastes majandamata lammihaavikutes oleme nelinde leidnud kuus korda rohkem, nad moodustavad veerandi sealsest linnustikust. nerikkad puistud on silinud pisikildudena ning peamised nevalmistajad rhnid on territoriaalsed ja teevad uusi si vanade lhedale. Seetttu paiknevad ka nepuud tavaliselt gruppidena ja suurtel aladel pole neid ldse. Kui jagada Eesti metsamaa 1 ha suurusteks ruutudeks, siis poleks umbes 70% ruutudest htki nsust [10]. Seal saavad neloomad vaid toituda, kuid niteks vrvulised liiguvad pesitsusajal vhe ning nteta mets jb neile ka toitumisalana sna kttesaamatuks. Ehkki le poole nsustest on vrvulistele sobivat keskmist mtu (46,5 cm; tabel 2), on kaks kolmandikku rhninsused, mida vrvulised vimaluse korral vldivad. Vga suured nsused on iseranis defitsiitsed: hndkakule sobivaid tgaste tipunsusi leidus ks kmne ning kljele avanevaid nsusi vaid ks 50 km2 metsamaa kohta. Ehkki hndkakk suudab pesitseda ka vanas kullipesas, on tema sigivus seal palju madalam kui nsustes [5]. Viks arvata, et kaitsealadel on olukord parem, kuid enamik kaitstavast metsast kasvab vheviljakal maal, pealegi on vanu puistuid sealgi napilt [7]. nerohked on aga just viljakad leht- ja segametsad, kus puud kasvavad jmedamaks, nte kujunemine on kiirem ning tekib ka suuri ja vga suuri nsusi. Lisaks ei leia mned neloomad niteks samblasoo-, loo- vi nmmemetsadest piisavalt toitu. Nii ongi hndkaku asustustihedus Alam-Pedja looduskaitseala metsades vaid pisut le kahe korra suurem kui mberkaudu [5], sinitihaseid ja must-krbsenppe leidub aga kaitsealal isegi poolteist korda hredamalt.

PESAKASTIDEGA PUUPLD VI SILIKPUUDEGA MAHEMAJANDUS?
Paeluv elustik on aidanud nsuste vajalikkust metsade elurikkuse hoidmisel mrksa lihtsamini selgitada kui niteks kdupuidu vi plendike thtsust. Seetttu jtame esialgu vahele vitluse neloomade eluigusest ning keskendume ksimusele, kas ja kuidas saaks tagada nende elupaikade pidevat ja piisavat olemasolu. Kige radikaalsem oleks minna lplikult intensiivse metsamajanduse teed, leppida nepuude kadumisega ning hoida neloomastikku pesakastidega. Korralikust kastist vib testi olla rohkem kasu kui viletsast nsusest, kuid lauskastistamisega kaasnevad ka probleemid ja ohud. Paljud neloomad ei asusta lihtsaid pesakaste, 70 liigile spetsiaalseid mudeleid teha ja le riigi hooldada oleks aga erakordselt kallis. Erinevalt nepuudest ei teki pesakastid ise ning seega jksid neloomad tielikult sltuma inimeste vimalustest ja soovist pesakastitstust arendada. Vib juhtuda, et pesakastidega ei suudeta matkida loomulikku metsakooslust: tekitatakse heades elupaikades leasustus [11] vi antakse htedele liikidele eelis teiste ees. Ka esteetiliselt tundub vanade puude asendamine laudkastidega ebavrdse vahetusena, eriti kui nepuude praegune kvaliteet on hea, nagu niteks kodukaku elupaikades prandkultuurmaastikul [4]. Ja lpuks vhendab intensiivne metsandus kogu biomitmekesisust, mitte ainult neloomastikku, keda saab pesakastidega aidata. Alternatiiviks on biomitmekesisust terviklikult arvestav metsandus, mis muu hulgas silitaks praegusi ja tulevasi nepuid. Sellele on suunatud mitmed juba aktsepteeritud meetmed. Silikpuud nii nsustega mnnid kui ka ties elujus haavad tagavad paljudele liikidele pesitsusvimaluse raiejrgses puistus. Looduslikule arengule jetud metsades peaks neloomade elutingimused ajapikku paranema, uusi oaase loob vriselupaikade ning viljakatel maadel olevate metsade tiendav kaitse. Pesakaste saab alati kasutada eriti ohustatud liikide seisundi parandamiseks, tugevasti vaesunud metsade rikastamiseks ja muidugi loodushariduse edendamiseks. Miks nimetasime tulevikuvisiooni siiski selgusetuks? Eks selleprast, et keegi ei tea, kuidas mjub neloomastikule olulisima nepuu haava suuremahuliseks kavandatud raie Kunda tselluloositehase jaoks, metsandusringkondade plaan raieringe mrgatavalt lhendada vi mni teine lhituleviku idee. Liisk pole ju lplikult langenud.



Jaanus Remm, T zooloogia ja hdrobioloogia instituudi doktorant, Asko Lhmus, T zooloogia ja hdro

Loe kommentaare (3)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet