Eesti Looduse fotov�istlus
3/2005



artiklid
Ei ole midagi elavamat kui surnud puu

Lagupuit Jrveme kaitsealal. Lhemalt uurimisel selgub, et surnud puit on elust tulvil.
Viimasel aastakmnel on meie metsanduses ha enam diskuteeritud surnud puidu rolli le metsades. Artiklis vaetakse, milline on lagupuidu thtsus metsa kossteemis, kuidas lagupuit tekib ja kuidas kulgeb tema edasine lagunemisprotsess.




LAGUPUIT SEOB SSINIKKU
Pikka aega on kogu maailmas vga aktuaalne olnud kliimamuutuste teema. Fossiilsete ktuste pletamise tttu on atmosfris ohtlikult suurenenud kliimamuutusi phjustava ssihappegaasi (CO2) sisaldus. Oluliseks on muutunud metsade roll ssiniku sidujana; vga thtsat osa mngib selles lagupuit. Lagunedes annab surnud puit mulda tagasi ssiniku, mis on puitu kogunenud tema eluaja jooksul fotosnteesi kigus. On teada, et uuendusraied suurendavad CO2 kontsentratsiooni hus. Kuigi noor mets tarbib rohkem ssinikku, on tema ssiniku sidumisvime viksem. Samuti on teada, et vanemates metsades olevad surnud puud koos mullas leiduva orgaanilise materjaliga seovad ligi 25% metsas olevast ssinikust.

Tulekahju tagajrjel surnud puud rabamnnikus.
Palju on arutletud selle le, mida kliimamuutused endaga kaasa toovad. Tormide ja leujutuste ning temperatuuriekstreemsuste sagenemise phjuseks on peetud just globaalsete ja lokaalsete temperatuuride ning sademete muutusi. Kuna puud on pikaealised, vtab kohanemine uute keskkonnaoludega kaua aega ning kahjustused vivad olla snagi mrkimisvrsed. Tugevad tuuled mngivad olulist rolli ka siinsete hemiboreaalsete metsade dnaamikas, tekitades eri suuruse ja kahjustusastmega tuulemurde. Selle aasta jaanuaritormid laastasid ulatuslikult Eesti metsi. On vga tenoline, et sellise ulatusega torm ei j viimaseks. Prast suuri tormikahjustusi kerkib tavaliselt les ksimus: mida ja kui kiiresti vtta ette kahjustatud alaga? Enim levinud arusaama jrgi tuleb kahjustatud puit kiiresti koristada vltimaks hilisemaid putukarsteid ja saamaks mingisugustki tulu metsast, mida on aastakmneid kasvatatud. Looduslikus metsakossteemis jks aga see puit sinna, kuhu ta langes, ja pihta hakkaksid lagunemisprotsessid.

LAGUPUITU TEKITAVAD ERI HIRINGUD
Lagupuidu vib jaotada kahte suurde rhma: seisvad surnud puud ning maapinnale langenud lamapuit. Lagupuit vib moodustuda ka murdunud puuokstest ja latvadest. Puu surma phjustajateks ning surnud ja lagupuidu tekitajateks vivad olla kas mitmesuguste hiringute koosmju vi mingi hiring eraldi. ks tavalisemaid hiringuid, mis phjustab puude hukku, on tuul. Murdunud tvesid ja latvu ning heidetud tvesid tekitavad nii tugevad tormid kui ka pikaajalised nrgemad tuuled. Kahjustused olenevad mulla huumuse tsedusest, niiskusesisaldusest mullas, geograafilisest asendist, puistu struktuurist, puude vanusest, kahjustatud puude asukohast puistus ja ka puuliigist. Tihti on tuul ka viimane hiring ehk teisejrguline hiring, mis sunnib puu langema maapinnale. Kuid esmane hiring, mille tttu puu vastupanu nrgenes, vis olla hoopis teine. Olulisi muutusi metsa kossteemis phjustavad tulekahjud. Tuli vib tekitada surnud ja lagupuitu otse vi ka kaudselt kaasa aidates, nrgendades tunduvalt puu vastupanuvimet tuule, putukkahjurite vi haiguste suhtes. Otse mjudes vib puistus mllanud ladvatuli tekitada pstised surnud puud, maatuli ehk turbatuli aga vib tingida puude kukkumise maapinnale, sest juured pletatakse lihtsalt lbi. Kahjustuste ulatus oleneb tule intensiivsusest. Ulatuslikke hiringuid vivad phjustada putukkahjurid. Nad vivad tingida puu surma otse vi nrgestada puu vastupanuvimet, mis aitab kaasa puu hukule ja lpuks tema langemisele maapinnale. Puud vivad surra ka haiguste tttu. Haigusi tekitavad tihti seened, kuid ka mned parasiitsed soontaimed. Ka mitmed abiootilised tegurid (niteks husaaste) vivad puude haigestumisele kaasa aidata.. Puude surma phjustajaks vib olla konkurents puistus. Seal toimub pidev vitlus paremate kasvuolude prast. Teistele kasvus alla jnud puud on stressis ja nad on kerge mrklaud putukatele ja haigustele. Need puud on tavaliselt viksema diameetriga ja psivad esialgu surnult seisvana, kuni tuul nad lpuks pikali lkkab. Mnikord on puude surma phjuseks erosioon. Puud vivad kukkuda ka maapinna nihete vi erosiooni prast kaldarsetes ja kallakutel kasvavates puistutes. Nii vib sattuda vga suur kogus orgaanilist materjali ojadesse vi teistesse veekogudesse. Tavaline esmane hiring metsas vib olla puistu vananemine. Puude vananedes kahaneb nende vastupanuvime putukate, haiguste ja tuule suhtes ning lpptagajrg on puu surm. Lagupuidu osakaal looduslikus metsas on mitu korda suurem kui hsti majandatud tulundusmetsas. Enamasti on lamapuidu osathtsus loodusliku puistu kogutagavarast 1530%. Niteks on Jrvselja rgmetsas Kagu-Eestis lagupuitu mdetud 98,99 59,7 m3/ha. Karula ja Lahemaa rahvuspargis vastavalt 27,6 m3/ha (0,2193,7 m3/ha) ja 48,5 m3/ha (0,6148,6 m3/ha). Luna- Soome vanades kuuseenamusega metsades on olenevalt kasvukoha viljakusest ja alade tule- ning tuulehellusest lamapuitu mdetud 90120 m3/ha. litugevad tuuled vivad puistu tervenisti maha paisata, mille tagajrjel vib lamapuidu kogus letada isegi 500 m3/ha.

LAGUPUIT ON PALJUDE ORGANISMIDE ELUPAIK JA ENERGIAALLIKAS
Surnud puit on vga thtis metsakossteemide komponent, olles tihedalt seotud loodusliku mitmekesisuse ja kossteemi protsessidega. See aitab vhendada erosiooni, mjutab mullatekkeprotsesse, silitab endas toitaineid ja vett ning on vga paljude organismide elupaik. htlasi on lagupuit kossteemis oluline energia-, ssiniku- ja toitainete allikas. Surnud puude tielik lagunemine vib aega vtta sajandeid, mjutades kossteemi vga pika aja jooksul. Lagupuit on ks olulisemaid stabiliseerivaid tegureid prast katastroofilisi hiringuid, kui toitainete silitamine ja edaspidine pikaajaline vabanemine on thtis toitainete kandumisel hest ssteemist teise. Nitena vib siin tuua lageraieid, rmuslikke metsaplenguid ja tuulemurde, mil lagupuidu hulk suureneb hppeliselt ning aset leiab sekundaarne suktsessioon. Vga paljudele mikroobidele, seene-, looma -ja taimeliikidele on lagupuit lioluline elupaik ja/vi energiaallikas. Eestis leiduvast paarikmnest tuhandest liigist on vga paljud seotud metsa ja puudega. Veerand kogu metsa elustikust on aga seotud surnud puudega, sealhulgas umbkaudu 2500 putuka-, 1500 seene-, 50 sambliku- ja ligi 20 samblaliiki. Lagupuitu moodustub ka metsatulekahjude tagajrjel. Sestunud puit pakub vga eripraseid kasvutingimusi. Ega ilmaasjata elda, et ei ole midagi elavamat kui surnud puu. Kindlasti olete metsas seenel vi marjul kies vi niisama jalutades mrganud lagunevaid tvesid, mis on kaetud mitmesuguste samblike ja sammaldega, ning ninud ka tvesid, mis on elupaigaks uuele puudeplvkonnale. Eesti metsades on tavalisim ilmselt vikeste kuuskede teke vanal ja laguneval kuusepuidul. Et aga nii kaugele juda, peab tvi maas olema olnud vga pikka aega ja lagunemisprotsessid arenenud vga kaugele. Puukesed, mis lagunevatel tvedel endale kasvukoha leidnud, on eelisseisus, vrreldes metsapinnal olevatega: nende krgem asetus tagab parema juurdepsu valgusele, lagupuidu niiskusesisaldus psib suhteliselt stabiilsena ka puaaegadel ning on viksem oht saada lmmatatud varisega.

PUITU LAGUNDAVAD PEAMISELT SEENED, AGA KA BAKTERID
Puidu lagunemine on pikaajaline ja kompleksne biokeemiline protsess. Seda eelkige tnu puidus olevatele aeglaselt lagunevatele ligniini- ja tselluloosikomponentidele ning vikesele toitainete sisaldusele. ldiselt vib lagunemist vaadelda kui pidevat protsessi, mis algab uue orgaanilise materjali lisandumisega orgaaniliste ainete lagunemisahelasse ja tingib ainete mineraliseerumise, teatud oludes ka vga raskesti lagundatavate huumusainete tekke. Puidu lagunemist mjutavad tegurid on nii keskkonna kui ka materjali enda temperatuur, niiskuse-, hapniku- ning ssihappegaasisisaldus. Samuti mngivad olulist rolli materjali kvaliteet ja erisugused organismid. Thtsaimad puidulagundajad on seened. Sageli algab orgaanilise materjali lagundamine juba eluspuul, mida on nrgestanud eri parasiidid. Sellised poolparasiidid kuuluvad kandseente hulka (nii torik- kui ka lehikseened). Laguensmide eritamise iserasuste phjal eristatakse nelja tpi mdanikke: valgemdanik (peamiselt lehtpuudel), pruunmdanik (philiselt okaspuudel), pehmemdanik ja bakteriaalne mdanik. Enamik puitu lagundavaid seeni on mesoflsed, mis thendab, et nad ei saa elada krgemal temperatuuril kui 40 C, ja nende temperatuuri optimum on 2530 C. Seente biomassi ja arvukust puidus ja puidul mjutavad eelkige niiskustegurid. Optimaalne niiskusesisaldus oleneb eri organismide vajadustest, jdes vahemikku 30160% substraadi kuivkaalust. Mida suurem tvi, parem kontakt maapinnaga ning kaitstus otsese pikesekiirguse eest, seda suurem on puidu niiskusesisaldus. Lagunemise kulgedes puidu niiskusesisaldus suureneb. Kui niiskusesisaldus letab 160% substraadi kuivkaalust, siis muutub keskkond paljudele seentele vastuvetamatuks ning td alustavad bakterid. Bakteriaalne lagunemine toimub vga aeglaselt ja liniisketes anaeroobsetes tingimustes. Lagupuit on nii struktuurilt kui ka keemiliste hendite sisalduse poolest heterogeenne substraat. Seetttu lagunebki eri puit erimoodi, mida on theldatud nii eri liikide korral kui ka liigi sees. Eri puuliikide puit vib laguneda eri kiirusega. ldiselt lagunevad meie kliimas lehtpuud tunduvalt kiiremini kui okaspuud, kuna okaspuude puit on vhem kompleksne ja sisaldab vhem elusaid rakke. Elusrakud aga sisaldavad rohkem kergesti lagundatavaid materjale, nagu suhkrud, trklis ja proteiinid ning esialgset lagunemist kiirendavat lmmastikku. Samuti on lehtpuudel vett juhtivad sooned paksemad ja need katkevad harvemini, mis vimaldab mikroobidel ja seentel kiiremini materjali koloniseerida ja lagundada. Niteks kase lagunemiskiirus on umbkaudu kaks korda suurem kui kuusel. Loode-Venemaal ja Ida-Eestis tehtud uurimused nitavad, et kase lamapuidul kulub lagunemiseks 5055 aastat, kuuse omal aga 105125 aastat. Loomulikult oleneb lagunemiskiirus ilmastikuoludest mingi pikema aja vltel. Nagu metsade liigiline koosseis pikemate perioodide kestel vib muutuda, erineb ka laguahela organismide rohkus ja mitmekesisus (olenevalt vahelduvast kliimast). Seisvana vivad surnud puud aga psida aastasadu. Selliste tulemusteni on jutud eri matemaatiliste mudelite abiga, sest lagunemise jlgimise aeg on pikk ja vib juhtuda, et inimese elu on liiga rike seiramaks he puu lagunemise kulgu.



Kajar Kster EPM doktorant,Triin Ilisson EPM magistrant, Kalev Jgiste, EPM metsandus- ja maaehi

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet