Eesti Looduse fotov�istlus
3/2005



artiklid
Puidu kasutamine ja eksport on suurenenud

Milline nib Eesti puidutoodang ja -kasutus, puidueksport ja -import rahvusvahelisel taustal? Kirjutis phineb EPM metsakorralduse osakonnas tehtud uurimustel. levaate koostamisel osalesid peale autori metsateaduse magistrid Meelis Teder ja Linnar Prn ning bakalaureus Eduard Kalbach.

KODUMAINE PUIDUKASUTUS ON VIIMASEL KMNENDIL SUURENENUD LIGI KAKS KORDA
Meie ldsuse ja metsandusringkondade seas on ohtralt kneainet pakkunud Eesti taasiseseisvumise jrel suurenenud raiemaht. 1980. aastatel oli see 3,23,4 miljonit m3, aastatuhande vahetusel umbes 12 miljonit m3. Esimesel juhul mdeti kll valmismaterjali, teisel aga raiutud kasvava metsa mahtu statistilise metsainventeerimise kigus, kuid sellest metoodilisest erinevusest hoolimata on kasv mitmekordne. Raiemahu jrsu suurenemise phjused peitusid metsamajandamise reeglite ja phimtete muutumises, erametsaomanike taastekkes, uute omanike soovis saada vimalikult kiiresti tulu ning puidu vrdlemisi krges hinnas, vrreldes teiste kaupade, teenuste ja elanike sissetulekuga taasiseseisvuse esimestel aastatel. htlasi oli puidu jrele tekkinud nudlus.
1990. aastate esimesel poolel olid sisemaised tootmisvimsused sel tasemel, et niteks 1994. aastal raiuti Eestis 3,62 miljonit m3 puitu, eksporditi marmaterjalina 1,77 miljonit m3, imporditi 41 000 m3 marpuitu. Jrelikult Eestimaal kasutati umbes 1,9 miljonit m3 puitu (Teder 1996). Ilmselt on kll osa kodumajapidamistes kasutatud kttepuidust jnud statistikast vlja, kuid puidukasutuse mahu suurusjrk oli siiski ks miljon kuupmeetrit. Aastal 2003 andsid rehkendused kodumaise puidukasutuse kohta 8 miljonit m3 marpuitu (Kalbach 2005). Uue sajandi alguseks on puitu ttlev tstus arenenud niikaugele, et aeg-ajalt, eriti sgiseti tekib ettevtetel tooraine nappus ning sellega kaasnev nudlus on tstnud sgiskuudel puidu hinda.

EESTIS RAIUTAV PUIT HLMAB MAAILMAS RAIUTAVAST
0,31%, SAETSTUSE TOODANG 0,49%
Vttes kne alla puidukasutuse globaaltasandil,
alustaksin teatavast llatustundest,
mis mind tabas 1995. aasta
kevadtalvel hel rahvusvahelisel seminaril
viibides. Seal nidati skeemi puidu
kasutusaladest maailmas. Selgus, et le
poole maailmas varutavast puidust pletatakse,
s.t. tarvitatakse ktte- vi energiapuuna.
Ligi kmme aastat hiljem pole
olukord muutunud. Praegugi on puidu kasutamine ktte ehk energiaallikana
thtsaim. Umbes kolmandik maailmas
raiutavast puidust tarvitatakse saetstuses.
Tselluloosi- ja paberitstuse tooraineks
lheb ligikaudu 14% maailmas
saadavast puidust. Viimase osakaal on
ligi kmne aastaga umbes 1% vrra
suurenenud.
Millisena paistavad Eesti raiemahud
ja saetstuse toodang rahvusvahelisel
taustal? Loomulikult on raiemaht suurim
riikides, kus metsad vtavad enda
alla suure pindala. Edetabelit juhivad
Ameerika hendriigid, India, Hiina,
Brasiilia. Eesti leiame sellest tabelist 51.
kohalt. Eestis lesttatud likviidne puit
hlmas 0,31% maailma puidust.
Viimase 15 aasta jooksul on Eestis
eriti silmatorkavalt arendatud saetstusi.
Seda tendab ka see, et saematerjali
panus maailma kogutoodangusse on
suurem kui raiutava puidu osa, vastavalt
0,49% ja 0,31%. Samas on nii phja- kui
ka lunanaabrid selle poolest meist siiski
eespool. Soome raiemahu osakaal on
1,61%, saematerjali osathtsus 3,42%
maailmas toodetavast kogusest, Lti
puhul on need nitajad 0,39% ja 0,98%.
Nagu eespool mainitud, on Eestis hakanud
kummitama puittooraine defitsiit.
Seda on leevendatud puiduimpordi kasvuga.
Kui 1993. aastal oli sisseveetava
marpuidu kogus 86 000 m3, siis 2003.
aastal juba peaaegu 1 miljon m3.
Maailma riikide seas, kes ohtralt puitu
sisse toovad, on impordi phjused erinevad.
Maailma suurim puiduimportija on
Hiina. Seal on peamine phjus judsalt
arenev majandus. Jaapanisse imporditakse
palju puitu, sest kodumaise raie maht
on vike. Varem oli maailma suurim
puiduimportija Jaapan. Kuid viimastel
aastatel on Hiina impordimahud Jaapani
omasid letanud. Euroopas on suurimad
puiduimportijad Soome ja Rootsi, kus
tegelikult on ka raiemahud suured. Kuna
sealsed puidutstusettevtted vajavad
puitu rohkem kui kodumaine pakkumine
vimaldab, ostetakse seda ka mujalt.
Kneldes jtkusuutlikust metsandusest
ning meldes seejuures riigi puidukaubanduse
ja metsamajandamise peale,
vib isegi nentida, et ka jtkusuutlikku
metsandust on vimalik importida.
Niteks Rootsi ja Soome kituvadki nii.
Importtooraine asendab kodumaa metsadest
raiutavat puitu, tagades nii ettevtete
tegevuse stabiilsuse.
MIS TOOTEID VALMISTATAKSE MEIL PUIDUST?
Eesti puiduklastris kneldakse uhkusega
positiivsest vliskaubandusbilansist.
Puidul ja puittoodetel on olnud
oluline osa Eesti vliskaubanduses kogu
taasiseseisvusajal. Kui esialgu thendas
puittoodete vliskaubandus peamiselt
eksporti, siis viimastel aastatel on
ha enam hoogustunud puidu import.
Phjuseks on puiduttlusse tehtud investeeringud
ning suurenenud toorainevajadus.
Kas Eesti on muutumas marpuidu
netoeksportijast netoimportijaks nagu
Soome ja Rootsi, selgub lhiaastail. Seni
on eksporditav kogus siiski suurem.
2003. aastal veeti Eestist vlja 3,36 ja
toodi sisse 0,94 miljonit m3 ttlemata
puitu. Rahvusvahelised ettevtted Eestis
on valmis suurendama puidu sissevedu,
nende omandis olevad tstusettevtted
on aastaid kasutanud importtoorainet.
Ka keskmise suurusega ettevtted peavad
sellega paratamatult rohkem tegelema
hakkama. Kui aastakmne eest
tagas paljude puiduga seotud ettevtete
riedu toodangu eksport, siis nd on
samavrsel kohal tooraine, sealhulgas
importtooraine hankimine.
Eestis on jrjepidevalt jlgitud ja peetud
arvestust raiemahu le, edasise puidukasutuse
kohta on aga seni vhe andmeid.
Oleme seadnud eesmrgiks puitu
vrindada, pdes valmistada Eestis
vimalikult palju lpptarbimiseks meldud
tooteid. Tehtud uuringute ks eesmrk oli saada selgust, milliseid tooteid
valmistatakse meil puidust. Ettevtetes
tehtud ksitluse ja andmebaaside phjal
tuletati puidu kasutamist kirjeldav
skeem. Lhidalt saab tulemused kokku
vtta jrgmiselt: 2003. aastal raiuti
puitu 12,6 miljonit m3 (statistilise metsainventeerimise
andmetel, mis avaldati
prast uuringut, oli 2002. aasta raiemaht
ligi 11,5 mln. m3). Puitu imporditi
0,94 miljonit m3 ning eksporditi 3,03
miljonit m3. Seega nivtarbimine 10,51
miljonit m3. Sellest marpuidust kasutati
29,6% ehk 3,11 miljonit m3 saematerjali
tarbeks, 0,8% ehk 0,084 miljonit
m3 puuse tootmiseks, 26,36% ehk
2,77 miljonit m3 lksid kttepuudeks,
35,78% ehk 3,76 miljonist m3 toodeti
hakkpuitu (kaasa arvatud tehnoloogiline
laast) nii tselluloosi tootmiseks,
plaaditstuse tarbeks kui ka energia
tootmiseks, 0,7% ehk 0,073 miljonit m3
vineeri ning spooni tootmiseks ja 0,71
miljonit m3 ehk 7% kasutasid ra palkmajatootjad.
Kuidas aga kasutada nappivat toorainet
(ressursid on peaaegu alati piiratud)
nnda, et luua tkohti ja lisandvrtust,
et laekuva maksutulu kaudu saaks
pakkuda avalikke teenuseid? Oleme
kuulnud kriitikat tooraine ekspordi le.
Eestit on seetttu vrreldud isegi banaanivabariigiga.
Milline on puidukasutuse
struktuur, tooted, mida valmistades ja
mes luuakse rohkem lisandvrtust?
See on teema, mis vrib eraldi phjalikku
ksitlust.



Paavo Kaimre, EPM metsakorralduse instituudi dotsen

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet