Eesti Looduse fotov�istlus
3/2005



artiklid
Luua metsanduskool oskab arvestada tandjate nudmisi

Luua metsanduskooli mbrus linnulennult
Tturu nudmistele saab reageerida ppekavasid tiendades ja kutsestandardeid ajakohastades. Kolm aastat tagasi kooli vilistlaste hulgas tehtud ksitlus nitas, et Luua metsanduskooli lpetanutest ttas 96,4 protsenti, kuigi 30 protsenti polnud hivatud metsanduses. Ttuid oli vaid alla nelja protsendi.

PAKUTAKSE VLJA LIGI 20 KOOLITUSPROGRAMMI
Luual on kogemus Phare kutsehariduse reformiprogrammiga aastast 1996, siis valiti vlja 13 kooli. Luua hakkas petama praegu koolis kige populaarsemat puidukaubanduse eriala.
ppevahenditest ja rahast on koolidel pidevalt puudus olnud ja meie pole erand. Esimese Phare projektiga hinesid koolid lootuses nnni saada. Nnni saime 1,3 miljoni eest, aga tnaseks on see otsas. Meie jaoks oli saadust olulisem petamise paradigma muutumine et me oleme tandja jaoks. Sealt saime aru: kui meie lpetajad ei saa td, siis pole meid ju vaja, rkis Aino Mlder.
Koolile on thtis ka tiskasvanute tienduspe. Viimasel ajal muutub kik vga kiiresti, nii et viie aastaga vananeb kogu info. Seega peaks iga viie aasta tagant vhemalt korra tiendusppel osalema ja oma teadmisi vrskendama.
Luua metsanduskooli arendus juhi Aino Mlderi snul on koolil oma tpprogrammid, mida igal aastal vlja pakutakse; neid on kokku umbes 20. Raietlise, ketassae operaatori, palkmaja pstitaja koolitusel on niteks aastaid peaaegu sama programm olnud, need erialad phinevad ju kteosavusel. Teisalt prduvad meie poole firmad ning ksivad erinevaid kursusi. Need teeme kliendikesksed ehk tpselt sellised, nagu firmal parasjagu vaja, tles Aino Mlder.

LUUAL VIB KOOLITADA KAS VI KOSMONAUTE
Tema hinnangul viks Luua kool koolitada kas vi kosmonaute, kui tellitakse. No vib olla saaks kosmonaute kusagil mujal ehk ratsionaalsemalt koolitada kui meil, mnis ta vikese mttepausi jrel, kuid lisas: Kik on vimalik, kui on klient, kes tellib koolituse ja selle eest ka maksab.
Vga palju on Luua kooli ppejud kinud ka firmades petamas, niteks Imavere saeveski ttajad on kik saanud Luua ttajate ke all petust.
mberpe eeldab inimesi, kes mingil phjusel on omandatud erialas pettunud vi pole nad pitud alal enam rakendust leidnud. Seega tiesti uue eriala omandamine.
Palju on majandus- vi ka pllumajandusharidusega inimesi, kes omal ajal lksid talu pidama, kuid nd majutavad inimesi vi pakuvad veel ka giiditeenuseid. Nemad tulevad enamasti maastikukujunduse eriala vi retkejuhiks ppima.
Tri tehnikumi direktor Toomas Sadeiko on elnud, et kooli tugevust iseloomustab see, kui palju ja kuidas ta suudab koolitada tiskasvanut.
Gmnaasiumi lpetanud noor inimene ei tea, millise eriala ta tegelikult on valinud ega sedagi, kas see eriala talle ldse sobib. Ta aktsepteerib kike, mida sa talle rgid, kusjuures ppejud suudab talle oma teadmistepagasist edasi anda vaid murdosa, selgitas Aino Mlder.
Tema hinnangul tuleb tiskasvanute koolitamist ksitada hoopis teisiti. Kigepealt tuleb selgeks teha, millise sihtrhmaga on tegemist ja mida nad ootavad. Ka kursuse jooksul tuleb olla valmis tielikult mber orienteeruma. Tiskasvanute koolitusel tuleb rkida ainult seda, mida sinult oodatakse, tdes Mlder.

PETAVAD SOOME METSAMEHI
Luual on hea kogemus Soome metsameeste koolitamisega. Kui seni on eestlased kinud Soomes ja Rootsis kogemusi saamas ning kivad seal edaspidigi, siis nd tulevad ka soomlased igal aastal siia.
Tnavu kevadsuvel olid Luual Saarijrve metsakoolis ppivad metsaomanikud, kokku 12 inimest. Kige vanem kursustest osavtja sai augustis 80-aastaseks, kige noorem oli 17.
Aino Mlder valmistas ette kik materjalid soome keeles, keeleprobleeme ei tekkinudki. Osal kursuslastel oli kindlasti eelarvamusi, et mida need eestlased ikka nii vga petavad. Kursuste teema oli puuliigid ehk dendroloogia algkursus. Kige vanem mees mras lputs 89% liikidest, lejnud veidi rohkem. Nimekirjas oli neil 50 liiki, tundma piti 60. Need hinded lhevad kooli lputunnistusele. Uus rhm tuleb Soomest jrgmisel kevadel.
Oma td tuleb hsti teha, pole thtis, kas eestlastele vi soomlastele. Tiskasvanute koolitusel on oluline materjal tunnis selgeks teha. Loota, et keegi hakkab seda veel kodus eraldi uurima, pole mtet, sest inimestel on oma t, kodu ja napib aega eraldi veel tienduskursuse materjale uurida. Seega, aktiivppe vormis tuleks asjad selgeks teha kursustel.

UUS ERIALA RETKEJUHT Tnavu septembrist saab Luua metsanduskoolis 15 inimest kaugppes ppida pooleteise aastaga loodusretke juhiks. Huvilisel peaks olema keskharidus ja vanust vhemalt 1819 aastat ning soovitatavalt mitu vrkeelt suus.
Idee hakata ette valmistama retkekorraldajaid sai Luua metsanduskooli arendusjuht Aino Mlder turismitaludes ksitlust korraldades. Ankeetidest selguski, et enim vajaksid turismiettevtjad just loodusretke juhte. Iga teine lubas diplomeeritud retkekorraldaja tle vtta, praktikakohta olid valmis kik pakkuma, mrkis Mlder.
Uue eriala vajalikkusest rkides mrkis ks ankeedile vastanud turismitalu omanik, et kui ta tahaks praegu palgata ndalavahetuseks tle retkejuhi, ei oska ta isegi kuhugi prduda sellise inimese leidmiseks, kellega usaldaks rhma turiste paariks-kolmeks pevaks metsa, rkis projektijuht Erle Mnniste. Viisteist tulevast kaugppijat valiti vlja tnavu sgisel. Konkurss oli tihe, sest huvi uue eriala vastu on vga suur. Valiku kriteeriumideks on kigepealt ujumisoskus, siis oskus oma teadmisi edasi anda, samuti keeleoskus, nentis Aino Mlder.
Tema hinnangul peab retkekorraldaja olema kursis ka paljude muude asjadega. Niteks vidakse ksida talude keskmisi suurusi maakonnas, aga ka metsade pindala ja kultuuritegelaste vi rokkmuusika kohta. See eeldab ikkagi orienteerumist paljudes valdkondades, lausus Mlder. Et haridusministeerium on retkejuhi koolituse heaks kiitnud, loodavad Mlder ja Mnniste jrgmise aasta sgisest vtta Luuale ppima ka teise rhma, sedapuhku juba riigi tellimusel.
Koosts maaturismi ning koturismi hendustega loodetakse ppekava eri osi pakkuda ka eraldi lhikursustena. Huvi oma raha eest lhikursustele tulla oli ksitletud turismitaludes vga suur, kinnitas projektijuht. Uue eriala jaoks on kool saanud 1,069 miljonit krooni Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. 75% rahast tuleb Euroopa Liidust, 18% haridusministeeriumist ja 7% jb kooli kanda. Eurorahade ja -projektidega pole aga Luual veel kik.
Eeloleval ppeaastal kivitub Luua metsanduskoolis sihtasutuse Innove juhatusel Euroopa Sotsiaalfondi projekt Tkohaphise ppevormi rakendamine kutseharidusssteemis. pipoisikoolitus on sobiv noortele, kellel on soov ja soodumus omandada kutse ettevttes praktilise tegevuse kaudu. Vljappest, mis kestab he ppeaasta, hlmab ettevttepraktika tublisti le poole ehk 65%. Ettevttepraktika vaheldub eri pikkusega teooriappeperioodidega, mis korraldatakse Luual. Kui ppur on omandanud Luual teoreetilise kursuse, lheb ta ettevttesse ja kinnistab selle, misjrel tuleb kooli tagasi, pib jlle uut juurde. Kokku on ppekavas kuus kuni kaheksa tsklit, nentis Aino Mlder.

PIPOISIKOOLITUSELE PSEB AINULT TLEPINGUGA
pipoisikoolitusel saavad osaleda phikooli vi keskkooliharidusega, kuid kutseoskusteta noored. htlasi slmitakse ppuriga tleping praktikaettevttes, kus lpetanu tle hakkab.
Esialgu saavad noored omandada saeliinioperaatori ja arboristi kutse. Maakeelde panduna thendab arborist pargipuude tohtrit, kes kujundab puuvrasid, toestab, ravib, vtab ohtlikke puid maha jne. Arboristide jrele on haljastusfirmades suur nudlus.
pipoisikoolitusprojekt kestab kaks aastat ning selle ajaga jutakse koolitada neli kaheksaliikmelist rhma saeliinioperaatoreid ning kaks niisama suurt rhma arboriste. Kikidele ppuritele makstakse stipendiumi 1200 krooni kuus ning kompenseeritakse sidukulud. Mistetavalt ei lpe pipoiste koolitamine koos projektiga, vaid jtkub ka tulevikus.
Et tkohaphine pe ldse saaks toimuda, on vaja, et kooli ja praktikaettevtete vahel valitseksid usalduslikud ja mistvad suhted. Luua kooli partnerettevtted on selles projektis neli Stora-Enso Timberi gruppi kuuluvat puidutstusettevtet ning mned Tallinna haljastusfirmad, niteks osahingud Kesklinna Pargid ja Ilus Aed. Need ettevtted on ammu tahtnud, et me alustaksime neile spetsialistide ettevalmistamist, kinnitas Mlder.
Tulevikus on praktikaettevtete nimistut vimalik laiendada: olles praktikabaas, on ka teistel ettevtetel vimalik saada endale tjudu. Siiski ei sobi praktikafirmaks iga ettevte.
Partnerfirmad akrediteeritakse, et tagada nende vastavus nuetele. Niteks peab ettevttes kindlasti olema asjatundlik juhendaja ning tingimused ppimiseks. Kool vormistab juhendajaga tlepingu, seega saab ta juhendamise eest palka. Kige thtsam on aga ettevtte valmisolek teha kooliga koostd.
Mng vrib knlaid, sest olukorras, kus kutseppeasutustest pole tlisi vtta, peavad ettevtted inimesi lausa tnavalt tle vtma ja neid ka teoreetiliselt ise vlja petama. Alternatiivina vib inimene kll t kigus omandada kutseoskused, kuid teoreetiline ettevalmistus jbki puudu. Paraku ei ole ilma phjalike oskusteta ttajad kuigi motiveeritud ega lojaalsed. pipoisikoolituse kigus on aga vimalik kujundada laiem teoreetiline phi ning arendada ttajal ka ettevtte seisukohalt vajalikke isikuomadusi.

HISELAMU RENOVEERIMISE KOGEMUS
Peale praegu kavandatava pipoisikoolituse on Luua metsanduskoolil sihtasutusega Innove veel teisigi hea koost kogemusi. Innove on ka praeguse hoonete renoveerimisprojekti rakendusinstitutsioon.
2003. aasta novembris anti kutseppeasutustele vimalus esitada eeltaotlusi riikliku arengukava (RAK) raames realiseeritavate ja Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF) kaasrahastatavate projektide finantseerimiseks. Esitati eeltaotlus renoveerida viis hoonet: kaks hiselamut, ppehoone, ppetkoda ning vimla. Vimla ja ks hiselamu tmmati sellest nimekirjast kahjuks maha, alles jid kolm hoonet. Summa, millele valitsuse korralduse alusel on igus taotlusi esitada, on koos riigi osalusega 31 miljonit krooni. Kogu rahale peavad taotlused olema esitatud hiljemalt 2005. aasta 1. oktoobriks ning selle taotlusvooru EL vahendite vljamaksmise thtaeg on 2008. aasta lpus.
Hoonete renoveerimise esimene etapp oli projektide koostamine koos vastavate uuringute ja eeltdega. Riigihanke kigus valis kool vlja parima pakkuja AS-i RTG Projektbroo Tartust. Projekteerimine kestis pool aastat ja renoveerimise tprojektid kolmele hoonele valmisid mrtsis. Kokku lks see maksma ligi 1,9 miljonit krooni.
Teise rahastustaotluse selle projekti raames esitas kool prast tprojektide valmimist ning selle siht on renoveerida ks kooli hiselamu. Luua metsanduskooli direktori kohusetitja Priit Kirsime snul oli riik kahjuks tnavusse eelarvesse kavandanud omaosalusena niivrd vikese summa, et prast 80% Euroopa Liidu rahaliste vahendite lisamist moodustas see alla kolmandiku vajaminevast.
Kool soovis siiski vga halvas seisukorras oleva hiselamu tnavu renoveerida, muidu oleks pidanud tegema avariiremonti. Korraldati riigihange klausliga, et sel aastal maksame eelarves oleva summa ning ehitaja kohustub omavahenditega td lpetama. Puuduv raha pakkumishinna ja olemasoleva vahe kohustuti tasuma prast jrgmise aasta eelarve avanemist hiljemalt 31. mrtsiks 2006.
Koolijuhtide meeldivaks llatuseks osales konkursil tervelt neli ehitusettevtet, parim oli AS-i Linnaehitus pakkumine 15,7 miljoni krooniga. Leping allkirjastati 19. mail, td peavad lepingu jrgi olema lppenud tnavu 20. detsembriks.
Loodetavasti saab siis kool 2006. aasta algusest pakkuda pilastele ndisaegses renoveeritud hiselamus samasuguseid tingimusi nagu Tartu likooli lipilasklas.

METSAMASINAJUHI PPE JTKUMINE KSITAV
Metsamasina juhi eriala on populaarne ja vga vajalik ka tandjatele. Metsamasinakoolituse juhtpetaja Andres Mriseppa snul tuleb kooli vga palju telefoniknesid, kus soovitakse paari-kolmendalast masinapet ehk siis vrskendada teadmisi ning seejrel on firma valmis inimese tle vtma.
Tnavu jtkus Luua metsanduskoolil metsatmasinate liisingumakseteks raha vaid esimeseks poolaastaks. Kui haridusministeerium ei leia koolile lisaraha, tuleb masinad liisingufirmale tagastada ja metsamasinajuhtide petamine lpetada.
Kuus kulub koolil kahe metsamasina liisingumakseteks ligikaudu 180 000 krooni. Praegu kasutada oleva he langetustraktori (harvesteri) ja he kokkuveotraktori (forvarderi) liisinguleping lpeks 2008. aasta aprillis. Luua metsanduskooli direktori kohusetitja Priit Kirsime meelest ei thendaks lepingu lppemine probleemide kadu. Meil oleks siis vaja liisida uued masinad, petama peaksime ikkagi ndisaegse tehnikaga, mitte vanadega, mrkis ta.
Andres Mrisepa arvates pole koolil 1999. aastast saadik, kui hakati petama metsamasinajuhte, olnud ainsatki murepilvedeta sgist. Pole kindlust, et koolitus ja praktikad saab tehtud, nentis Mrisepp.
Liisingumaksete probleem kerkis kohe, kui masinad liisiti ja metsamasina operaatori eriala koolis petama hakati. Mdunud suvel nnestus halvim ra hoida, sest kool sai pooleks aastaks maksepuhkust.
Enamasti on metsamasinate liisingmakseid rahastatud projektiphiselt ehk Riigimetsade Majandamise Keskusest (RMK) vi Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK), makseid on tasunud ka haridusministeerium.
Haridusministeeriumi teabekorralduse osakonna konsultandi Age Rosenbergi kinnitusel tasuti tnavu esimese poolaasta makse riigieelarvest ministeeriumi kaudu. Teise poolaasta makse tasumise otsus snnib kindlasti enne kooliaasta algust augustis. Hetkel ei saa elda ei seda, et kindlasti toetatakse, ega ka seda, et kindlasti ei toetata, mrkis Rosenberg.
Kuidas vib miljoneid maksva metsamasina juhtkangide taha saata erialase vljappeta inimese, kuid autorooli istumiseks tuleb mitu kuud autokoolis kia ja ka vastavad eksamid iendada ning juhiluba saada?
Andres Mrisepp teab juba paari juhtumit, kus kindlustus keeldus rikkilinud masina remonti hvitamast, sest metsamasina juhil polnud kutsetunnistust. Nii et pris tnavalt enam metsamasina operaatoreid vrvata ei nnestu.
Need juhtumid ei tee meie olukorda paremaks, sest tung koolitusele suureneb. Meie aga pole vimelised ju koolitama, kui loobuksime oma masinatest, mrkis Luua metsanduskooli arendusjuht Aino Mlder. Tema hinnangul tekitab ebaprofessionaalne juht harvesteri kangide taga metsale vga tsist kahju. Ja kindlasti ongi tekitatud.

METSAS PEAVAD TTAMA ASJATUNDJAD
Andres Mrisepp pakub selle jutu peale kohe hele pllumajanduslikooli metsandusmagistrandile vimalikku magistrit vi doktorandile doktorit teemat, et luua metsale tekitatud kahju hindamise metoodika. Neid nansse on selle kahju hindamisel aga nii palju, et me ilmselt ei oskagi kike kohe arvesse vtta, see selgub ehk alles kolmekmne aasta prast, rhutas Mrisepp.
RMK metsamajanduse direktori asetitja Jaan Schultsi snul ei tohiks metsamasina juhi pe Luual mingil juhul lppeda: Metsamasina operaator kujundab tuleviku metsa, seda td saab teha ikkagi ainult vastava vljappe saanud spetsialist.
Valitsuses ja Riigikogus on viimasel ajal vga palju rgitud kutseppe parandamisest ja sellest, et riik vajab vga eriharidusega spetsialiste. Just selliseid erialasid nagu Luual on metsamasina operaator, ongi kutsehariduses vaja arendada. Masinraiete osakaal Eesti metsanduses suureneb vga kiiresti, aga kvaliteeti saab tagada vaid hea koolituse abil, lisas Schults.
Mrisepa snul on koolil kige lihtsam liisingulepingud les elda, masinad tagasi anda ning metsamasina operaatorite koolitamine lpetada. Sellise mtteviisi juures tekib trge: kuus aastat oleme vaeva ninud ja nd tunnistame kogu oma t mttetuks, lausus metsamasina petaja. Tema hinnangul on mne aasta prast sama eriala uuesti kivitada sna raske vi lausa vimatu. Ebakindluse tttu pole kool julgenud metsamasina operaatori eriala eriti reklaamida. Kursus tuleb alati tis ja rohkemgi, mrkis Mrisepp.
Tnavu kevadel lpetas metsamasina juhi eriala heksa noormeest, kellel oli vimalik valida 4050 tkoha vahel. Lpetajaid olnuks rohkem, aga mned ei suutnud loobuda soodsast teenimisvimalusest ja vtsid vastu pakkumise Rootsis tormimurdu les ttada. Tandjad sdistavad meid, et eriala on, poisse vastu vtate, aga meil pole kedagi tle vtta. heksa lpetajat on lihtsalt liiga vhe, kuid olemasoleva tehnikaga ja pideva mramatuse olukorras pole me oluliselt rohkemaks suutelised, tunnistas Mrisepp.
Priit Kirsime hinnangul on ebamrane olukord viinud koolist juba kaks vga head metsamasina petajat. petaja ja metsamasina juhi keskmist palka vrreldes tuleb tunnistada, et metsas teenib kolm-neli korda rohkem, tdes ta.
Miks peaks hea spetsialist mma oma oskusi vikese raha eest vimalikele tulevastele konkurentidele, kui ta pole ka kindel, et koolil jrgmisel aastal ldse masinad on ja vljape toimub? ksis Andres Mrisepp.
Luua kooli masinad ttavad ka suvel. ks vi kaks kevadel kooli lpetanud noormeestest on jnud n.-. jrelpraktikale. Asi pole selles, et need poisid poleks igel ajal oma praktikat ra teinud, hoopis vastupidi td saavad kige paremad, kes tulevad iseseisvalt masinatega toime. Nad teenivad koolile lisaraha.
Tienduspet on masinatega tnavu augustis tiskasvanutele raske korraldada, sest ei jtku lanke. Enamik koristab tormimurdu ja uusi lanke ldse ette ei vetagi, mrkis Mrisepp. Tema snul pole aga vimalik masinajuhte petada, kui htegi puud maha vtta ei vi.
Luua metsamasinapetaja on vrrelnud oma kooli masinate td Rootsi kolleegide omaga. Kui Rootsi koolil on kasutada seitse metsatmasinat, millega nad ppepraktikate jooksul vedasid metsast aasta jooksul vlja 20 000 tihumeetrit puitu, siis Luua ks forvarder vedas praktikate kigus vlja 12 000 tihumeetrit puitu. Rootslased ei saanud aru, kuidas meie suudame. Aga meil on vhe masinaid, meie rhmad on suured. Seega tuleb olemasolevat tehnikat intensiivsemalt kasutada, sedastas Mrisepp.
Skandinaavia maades vetakse masinatega maha umbes 95% metsast, Eestis eri hinnangutel pisut alla poole. Skandinaavias on levinud seisukoht, et masinappeta kooli programm thendab, et tegemist pole metsakooliga.
Luua metsanduskooli petajad pakuvad probleemi finantseerimise lahenduseks asutada metsanduskoolituse fond ja kanda igalt riigimetsast mdud puidutihumeetrilt mingi kindel summa, niteks kaks krooni, sellesse fondi.
Niiviisi ei oleneks metsanduskoolituse rahastus sellest, milline on poliitiliste kokkulepete tulemusena riigi- ja haridusministeeriumi eelarve, vaid hoopis riigimetsast aastas mdud puidutihumeetritest.
ige pole silmas pidada ainult Luual metsamasina operaatori koolitust, ka pllumajanduslikoolis napib ppevahendeid, nentis Andres Mrisepp.
Lpetuseks tpsustas ta, et maksma ei peaks RMK, vaid hoopis riigimetsast puitu ostvad firmad ja eraisikud.



Helve Laasik, ajalehe Vooremaa peatoimetaja

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet