Eesti Looduse fotov�istlus
3/2002



ARTIKLID
Eesti mets tuleks KAPITALISEERIDA

Erametsaomanikud tajuvad sageli, et ei leia riigilt ega avalikkuselt piisavalt toetust. Phjused peituvad sgavamal, kui esmapilgul nib. Erametsanduse probleemid on tihti seotud eraomandi probleemidega. Sellega pole Eestis asjad veel kaugeltki korras. Metsamaad ksitletakse vaid tootmisvahendina, mitte kapitalina.

ERAMU ON KINNISVARA, METSAMAA MITTE. Kui eestlased tosina aasta eest oma riiki taastama asusid, oli meile kigile selge, vhemasti emotsionaalselt, et oluline on taastada ldrahvalik vara kui eraomand ja vaesuse kaotamise allikas. Praegu oleme judnud olukorda, kus maa eraomandit, eriti pllu- ja metsamaa oma, peetakse peaaegu taunitavaks. Pidevalt suureneb surve piirata maaomaniku igusi ja vimalusi, ka seadusloomes.
Vlispartnerid nuavad maareformi lpetamist, selle tarbeks otsitakse lahendusi, mis muudavad tagastamis- ja erastamisprotsessi paroodiaks (metsanduse arengukava eelnu jrgi on plaanis anda erastamisele kuuluv metsamaa riigi vahendusel firmade kasutusse eelnevateks raieteks). Muudatused jahiseaduses on hiljuti sundinud erametsaomanikke oma ja avalike huvide kaitseks prduma iguskantsleri poole.

MIDA VAJAME? Nmme eramu on praegu kinnisvara, kapital. Tnu maa piiride, omaniku, kindlustuse selgusele ja tpsetele regulatsioonidele on eramust peale eluaseme ja ritulu allika saanud alus vrtpaberiturule, mis toob jukust omanikule ja hiskonnale.
Metsaomanikul neid vimalusi pole. Miks pole metsaomanikul kindlust metsavaraste vastu, miks ei saa riik hakkama puiduturu reguleerimisega, miks venib maareformi lpetamine, miks ei huvitu riik phjustest, mis takistavad metsade kindlustamist? Kik need ksimused ei ole olulised mitte ainult metsaomanikele. Kui nnestuks kiiresti lahendada kinnisvara ssteemne kasutuselevtu probleemid metsanduses, annaks see miljarditesse ulatuva rahassti Eesti majandusele. Ja vheneks surve metsadele rvraietena. Vastupidi: metsade eeskujulik majandamine (finantsasutuste kontrolli all) viks olla meie rikkuse allikas. Meie all pean silmas kogu hiskonda, mitte ainult metsaomanikke.

KINNISTUT KSITLETAKSE VAID TOOTMISVAHENDINA. Me pole seni lpuni vaielnud kommunismi ehitamise hoos ununema kippunud misteid. Kas maatulundusmaaga kinnistu on tvahend vi siiski esmajoones kapital? Ndis-Eestis nhakse igas sellises kinnistus tvahendit, ja ainult.
Oleme unustanud isegi kapitali miste. Kuidas saame nii edasi juda, kui selle asemel, et vtta kasutusele oma kodumaine kapital, laename suure intressiga kapitali teistelt. Kapitalismi ei saa ehitada kommunismiehitaja arusaamadega.
Maa kui tootmisvahendi miste on meile kigile arusaadav. Paremini vi halvemini oskame seda tootmisvahendit ka kasutada ja isegi moderniseerida. Kahjuks neb meie metsanduse arengukava metsa ainult kui tootmisvahendit, mille ige kasutamine annab tenoliselt tulevikus mingit tulu. Kuid tegelikud tuluarvestused on nidanud, et pikaajalises perspektiivis ei teki praeguste koormiste puhul metsade majandamisest tulu. Jb ainult mets metsamehe elatise allikana.
Kui riiklik poliitika on selline, muutub vajadus erametsaomanike paljususe jrele lausa karjuvaks. Ainult omanikud oma erihuvide, veidruste, omandi sstmise tahtega suudavad ssta Eesti metsa maharaiumise eest.
Eesti Erametsaliit on metsanduse arengukava koostades pdnud panna ametnikke mistma, et Eesti mets, mis on juba olnud krooni kattevara ja vrtpaberituru oluline osa kahe maailmasja vahelisel ajal, tuleks kapitaliseerida.
Riik peaks esmajoones tagama stabiilse, omanikuigusi kaitsva ja vastutust tpselt piiritleva seadusandliku raamistiku, mis on kinnisvara kapitalituru vltimatu alus.
Metsanduse arengukava on judnud Riigikogusse. Paljude metsandusspetsialistide hine t on kirja pandud. Asjatundjate komisjonid on oma parima ratundmise jrgi valinud vlja variandid, mis peaksid tagama Eesti metsade parema seisundi. On meldud puistute parema juurdekasvu, okaspuistute lekaalu, raiesmike uuendamise peale. Teiste snadega: tvahendi korrashoid peaks olema tagatud.
htaegu peetakse vajalikuks nustada erametsaomanikke ja toetada neid mitmete metsandustegevuste puhul. Kuna aga metsakinnistu kui kapital on vaatluse alt vljas, jb selgusetuks, miks neid metsaomanikke lepea riigile vaja on. Ka erametsaomanikule tundub tihti, milleks kulutada energiat valdkonnas, mis toob kaasa vaid ebameeldivusi, ajakirjanduse halvustava suhtumise ja varga maine.
Minu kmneaastane tegevus erametsaomanike organisatsioonis annab mulle iguse elda: valdav osa metsaomanikke loodab oma metsaomandi eest hoolitsedes anda oma panuse Eesti riigi kindlustamisse ja rikastumisse. Tdemus, et igasugune kinnisvara on kapital, mille silimist peaks tagama riik, peab vidule psema. Mida varem see juhtub, seda parem.



Jaak Herodes, Eesti Erametsaliidu esimees

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet