Eesti Looduse fotov�istlus
2/2005



Artiklid
Sjajrgne ajakiri Eesti Mets on korduvalt teisenenud

Mistagi on suured muutused hiskonnas mjutanud ka sjajrgse Eesti Metsa palet. Samas on ajakiri teisenenud eesktt peatoimetajate ja vljaandjate vahetudes.

SJAJRGNE EESTI METS PIDI PARATAMATULT OLEMA TEISTSUGUNE KUI SJAEELNE
1980. aastate lpus said Eesti metsanduses alguse prdelised sndmused. 1989. aastal sai teoks metsandusringkondade kauane soovunelm: taasasutati oma ajakiri. Silme ees aja jooksul lausa kultusliku staatuse omandanud kunagine Eesti Mets (ilmus 19211940, 19431944), loodeti, et uus ajakiri jtkab le 45 aasta eest ilmumise katkestanud eellase missiooni: sisu, suundumuste, struktuuri, vljangemise ja palju muu poolest. Varasemat ajakirja on ikka peetud soliidseks, huvitavaks, mitmepalgeliseks, metsasektori laia ampluaad ksitlevaks jne. Samas on unustatud, et nagu sjaeelse Eesti Vabariigi metsanduses, on ka Eesti Metsa arengus olnud eriilmelisi perioode, paremaid ja halvemaid aegu. Lootus anda vlja sama laadi ja tasemel ajakirja kui pool sajandit tagasi oli niisama naiivne kui oli 1990ndate algul mingi osa metsandusringkondade soov rakendada taasiseseisvunud Eestis 1934. aasta metsaseadust.

Eesti Metsa taasasutamisel osales riik
(ENSV metsamajanduse ja looduskaitse
ministeerium, ENSV riiklik looduskaitse
ja metsamajanduse komitee) ja hiljemgi
oli riigi osa eesktt rahastamisel sna
mrav. Ajakirja tegelikku vljaandmisse
on aga 1990. aastast alates kaasatud erastruktuurid.
Eesti Metsa tase, ksitletav
probleemistik, esitusviis jm. on philiselt
olenenud peatoimetajast (toimetajast),
mistttu vljaande arenguloo saab ldjoontes
jagada toimetajate jrgi eriilmelisteks
etappideks. Andes levaate ajakirja
arengust, vtamegi eelkige aluseks need
perioodid. Nhtavasti on tulemus olnud
parim siis, kui ajakirja juhtis laia silmaringiga
metsandusspetsialist, kellel on
teadus- ja toimetajat kogemusi ning kes
htlasi on hea sulega kirjamees.
ESIMESED KUUS AASTAT: OMA NGU OTSIVAST BLLETNIST
RIIGIMETSANDUSE KAJASTAJAKS
Ajakirja esimene number ilmus 1989.
aastal. Peatoimetaja oli Mrt Luige, kes
kohe hoiatas, et tegu ei ole ajakirjaga,
mis poole sajandi eest ilmumise lpetas.
Konkreetsemalt ta siiski ajakirja suundumusi
ei tutvustanud ja vib-olla ei olnudki
toimetusel veel kindlaid seisukohti (EM
1989, 1, lk. 63). Veidi pikemalt on peatoimetaja
sunnitud ajakirja kohta sna
vtma 1990. aasta lpul, vastates Harry Paali teravalt poleemilisele avalikule kirjale
(EM 1990, 4, lk. 64). Selgituste jrgi
ei taotletud enam teadusajakirja mainet,
vaid sooviti saada metsandusega seotud
isikute hlekandjaks ning samas avardada
ajakirja temaatikat, hlmates ka kaudsemalt
metsandusega seotut. Tegelikult
sarnaneb M. Luige otsingute perioodi
Eesti Mets pigem blletni (meenutades
mneti kunagist Metsamajandust) kui
ajakirjaga. Siiski on see praegugi huvitav
lugemismaterjal, sisaldades ka uurimusliku
suunitlusega artikleid. See etapp nitlikustab
erialaajakirja taastamise ning oma
tee otsingute lugu.
Aastad 19911995 olid peatoimetaja
Feliks Nmmsalu periood. Tema eesmrk
oli lhendada ajakirja temaatikat metsakasvatusele
ja -kasutusele ning paeluda
metsandusttajate huvi. Peamiselt sooviti
keskenduda metskondades toimuvale
(jllegi aja mrk!). Lubati populaarses
vormis tutvustada teaduse uusi soovitusi
jm. (EM 1991, 1, lk. 64). Pikemas perspektiivis
soovis Nmmsalu Eesti Metsas
kajastada kogu metsasektori probleeme ja
sellega seotut (vlistades siiski liigset teaduslikkust).
Erilist huvi tundis ta kaastde
vastu, mis ksitlenuks metsapoliitikat,
metsaseadusandlust, riigi- ja erametsanduse
vahekorda, metsanduse rolli maaelus,
metsade mitmeklgset ja sstvat
kasutamist, metskondade tegemisi, metsamajandustde
korraldamist riigi- ja talumetsades,
metsanduspet ja nustamist,
jahindust, metsade kaitset (EM 1995, 6,
lk. 2122). Kuna Feliks Nmmsalu tundis
metsateadlasena metsandust hsti ja oli
hea kirjamees ning tal oli metsandusringkondades
sidemeid (kaastlised!),
suutis ta blletnilaadsest vljaandest
kujundada telise erialaajakirja. Sellele
on kll ette heidetud mningat kuivust,
kuid samas on erialainimesed rhutatud
vljaande arvestatavat sisulist taset. Aja
vaimu jrgides ksitleti metsamajandusksimusi
siiski riigi positsioonilt, tagasihoidlikult
oli esindatud metsatstuse
pool, keskkonnaprobleemid jpm.
JRGNEVAD KUUS AASTAT: LAIALIVAGUVATE EESMRKIDEGA
VLJAANDEST METSATEADUSLIKU KALLAKUGA
AJAKIRJAKS
Ajakirja 1996. aasta kolme esimese numbri
peatoimetaja oli Ilmar Liimand. Nii
sisult kui ka vormilt jtkati varasema
peatoimetaja suunda. Edasine ajakirja
vljaandmine on aga seotud ettevtja
Helle Metsaga, kes oli peatoimetaja aastail
19961999. See aeg oli ajakirja sjajrgses
arengus komplitseerituim ja vastuolulisim.
Paljudele tundus lausa phaduse
rvetamisena ajakirja uuenenud ja varasemast
tunduvalt agressiivsem vlisilme
ning stiil (arvukad fotod, liigendatus,
reportaalikkus jm.), veel enam sisuline
pool. Ksimus taandus tegelikult sellele,
kellele oli Eesti Mets ikkagi meldud ja
mis oli tema ilmumise eesmrk. Kahjuks
ei vaevunud peatoimetaja ajakirja veergudel
oma seisukohti selgitama. Seetttu
tundub, et avaldati seda, mis ktte juhtus.
Kuigi tollal avaldati ka tulevikus
huvi pakkuvaid kaastid, oli pre kergema
ksitlusviisi suunas ilmne. Kurjast
oli kindlasti arvukate normdokumentide
ja juhendmaterjalide avaldamine. See ja
muud asjaolud tingisid selle, et paljude
arvates hakkas ajakiri devalveeruma ajaleheks.
Kuid olgem ausad sel ajal pandi
alus ajakirja hilisemale visuaalsele, kuigi
rahulikumale ja lbimeldumale ilmele.
2000. aastal hakkas Eesti Metsa vlja
andma O Eesti Loodus. Peatoimetaja Uno
Siitani snul astuti ajakirjaga analsiva,
soliidse ja tasakaaluka ajakirjanduse leeri
(EM 2000, 2, lk. 2). Vljaande no ja sisu
kujundamisel lubati lhtuda metsa phifunktsioonidest
(majandusobjekt, puhkeobjekt,
keskkonnaseisundi mraja), potentsiaalsete
lugejate ring ulatunuks loodusespradest
professionaalsete metsameesteni.
Eesti Metsa hakkas tegema toimetaja
Ivar Etverk, kes oli peatoimetajate
krval ttanud ajakirja juures juba 1995.
aastast alates. Nn. Etverki periood oli lhiajaline
(20002001), kuid nnelik leid
Eesti Metsa arengus. Ajakiri taastas oma
vahepeal minetama hakanud soliidsuse,
muutudes samas aga ldloetavamaks ja
kuidagi vrskemaks ning pnevamakski.
Meenutagem siin niteks rubriiki Vana
foto! Pris kindlasti ei saavutatud aga
eesmrki muutuda seinast-seina vljaandeks.
Mitmeidki sel ajal vga aktuaalseid
teemasid (erametsandus, metsatstus
jm.) ksitleti ilmselt kaastde puuduse
tttu soovitust vhem.
VIIMASED KOLM AASTAT: METSANDUSE ERI HUVIRHMADE
OSAKAAL ON LAIENENUD
2001. aasta keskel sai ajakirja vljaandjaks
MT Loodusajakiri. Et senine toimetaja
jtkas aasta lpuni, siis silis senikaua
ka vljaande varasem ilme ja suundumus.
MT Loodusajakiri peatoimetaja Tiit
Kndleri arusaama jrgi pidanuks Eesti
Mets minetama endise ametkondlikkuse
ja saama ajakirjaks, mille kaante vahele
mahuks ra nii metsakasvataja kui metsalangetaja,
metsattleja kui metsateadlase
mtted, metsaomanike laiast ringist
knelemata. Avaldati lootust, et Eesti
Mets pakub midagi igale metsast huvitatud
isikule ja seda tasemel, et vljaannet
oleks petlik lugeda ka tulevikus (EM
2001, 4/6, lk. 2).
Rohkem on tulevikukavasid avanud
Eesti Metsa uus toimetaja ja sisuline juht
Hendrik Relve, lubades muuta ajakirja
senisest mitmeklgsemaks ja ajakirjanduslikumaks:
et see pakuks varasemast
enam laiemat huvi ja oleks kergemini
loetav. Peamine nue snastati nnda: lood knelegu metsast ja olgu hsti
kirja pandud (EM 2002, 1, lk. 1).
Konkreetsemalt pandi ajakirja senistele
toimetajatele sks liigset riigikeskesust,
teaduslikkust, autorite piiratud ringi, lugejast
distantseerumist jm. Mitmele olulisele
valdkonnale olid seni pratud liiga
vhe thelepanu. Nii ksitlesid aastail
19891999 erametsandust 14%, metsatstust
210% ja keskkonnakaitset
15% artikleist. Aastail 20002001 olid
vastav nitaja erametsanduse kohta 2%,
metsatstuse ja keskkonnakaitse kohta
7%. Loodeti, et vljaandja ja toimetaja
vahetus aitab olukorda parandada (EM
aasta?! 1, lk. 1314).
Vttes aluseks diagrammil esitatu,
pame rhmitada aastail 20022004
Eesti Metsas ilmunud originaalartiklite
temaatikat. Liigitus on ligikaudne, kuna
pole selge, kuidas on kirjutisi varem rhmitatud
ja millised on liigituse ldphimtted.
htlasi pole selge, millised artiklid
on rhmitamisel arvesse vetud.
Siinses analsis on arvestatud vaid sisulisi
originaalartikleid. Vlja on jnud
valdav osa personaaliast, uudiskirjanduse
tutvustused, teistest infokanaleist vetu,
lhiartiklid jm.
Tulemusi vrreldes selgub, et ldjoontes
on toimetus suutnud oma pdlused
artiklite temaatika vallas ellu viia.
Varasemaga vrreldes on kige enam
kahanenud spetsiifiliselt riigimetsi ksitlev
osa, arvestatavalt on aga suurenenud
erametsandust vaatlevate kirjutiste hulk.
Positiivne on, et ajakirja veergudele on
varasemast enam judnud metsatstuse
ja -kaitsega (ka keskkonna- ja looduskaitse)
seonduv lai problemaatika. nneks
ei ole ajakiri linud lihtsustatud populaarsuse
teed, mida nitab teadusliku
suunitlusega (siia on arvatud ka dendroloogiaalased
kaastd) artiklite arvestatav
osakaal ja ajakirja tase tervikuna.
Mlemas analsis on enim kirjutisi alajaotusest
muu, mille hulka on viimases
levaates arvatud metsanduslugu, metsandusorganisatsioonide
ning -rituste
kajastus jpm.
Muudatusi on ka autorite hulgas: kaastliste
vrk on laienenud (ka valdkonniti)
ning ilmselt noorenenudki. See on
lubanud vtta vaatluse alla nii mnigi
varem autorite puudusel nrgemini esindatud
valdkond. Samas on eri phjustel
krvale jnud varasemaid kaastlisi.
Lpetuseks soovitan kigil, keda huvitab
Eesti Metsa arengulugu asutamisest
saadik (1921), tutvuda sarjaga
Akadeemilise Metsaseltsi toimetised,
eelkige XV ja XXI kitega. Sealt leiab ka
thestikulise bibliograafia ajakirjas aastail
19211940, 19431944 ja 19892004
ilmunu kohta



Toivo Meikar, metsandusloolane

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet