Eesti Looduse fotov�istlus
2/2005



Artiklid
Noorte kuuskede krgus lubab prognoosida kasvukiirust

Metsaselektsiooni on vajalik tulevikupuistute kvaliteedi parandamiseks. ks thtsamaid lesandeid on hinnata vimalikult lhikese ajaga adekvaatselt puude prilikke kasvuomadusi ja nende prandumist jreltulijatele. Selleks ptakse vlja ttada thusaid varadiagnostika meetodeid, et vimaluse korral vltida pikaajalisi jrglaskatseid.

VARADIAGNOSTIKA JRELE ON SUUR VAJADUS Metsaselektsioonis selgitatakse vlja puude prilikke kasvuomadusi. Laialdaselt kasutatav klassikaline meetod on pikaajalised jrglaskatsed. Ent see annab usaldatavaid tulemusi vaid siis, kui katseaeg knib vhemalt kolmandikuni uuritava puuliigi raiekpsusest. Seega okaspuude puhul tuleb oodata le paarikmne aasta. Et kallist aega kokku hoida ja selektsiooni thusust mrgatavalt suurendada, on htlasi otsitud vimalusi prognoosida puude kasvupotentsiaali nn. varadiagnostiliste meetoditega.

hinnata
puude geneetilist kasvupotentsiaali
kaudsel teel emapuu, seemnete vi
noorte puude endi mingi tunnuse jrgi
pole siiani vlja ttatud, kuigi vastavaid
katseid on sna palju tehtud. Niteks
hariliku kuuse puhul on jrglaspuude
prilikke kasvuomadusi proovitud siduda
emapuude kbide mtmete, seemnesoomuse
kuju ja seemnete suurusega (Etverk, Hainla, 1972; Etverk, 1977),
noorte puude krguskasvu vltuse ning
okastusega (Etverk, 1969), ksikasjaliku
fenoloogiaga (vrsete kasvu staadiumid)
(Ekberg et al., 1994), fotosnteesi, respiratsiooni
ja transpiratsiooni intensiivsusega,
puude klmakindlusega (Larsen,
Wellendorf, 1990) ning tstoplasma viskoossusega
(Îðëíêî, 1972). Sellealased
uuringud jtkuvad.
OLULISIM TUNNUS ON KRGUS
Mningast edu puude kasvunitajate
prognoosimisel teatud eas on saavutatud
noortel puudel mdetud otseste tunnuste
alusel. Siin on uurijatele pakkunud
suurimat huvi krgus kui selektsiooni
ks olulisemaid tunnuseid. Eranditult
kik metsateadlased peavad puistu suure
tootlikkuse tagamisel vajalikuks suurt
krgust. Seevastu rinnasdiameetri sidumine
tootlikkusega on tekitanud lahkarvamusi.
Jmedatvelistel puudel on
ju enamasti ka lai vra, mistttu neid
mahub pindalahikule vhem kui kitsavralisi
ja peenetvelisi puid. Kui tootlikkust
mitte arvestada, tuleb suure krguskasvuga
puid eelistada suure jmeduskasvuga
puudele, sest neil on parem
tvekvaliteet (Werner, Danell, 1993).
Ingliskeelsetes kirjandusallikates
on puude mingi tunnuse (krguse,
rinnasdiameetri jne.) uurimisel eri vanustes
tarvitusel misted juvenilemature
correlation vi ageage correlation, mille
eestikeelne vaste viks olla noore puu
vana puu seos (edaspidi NV seos).
Alljrgnevalt antakse valikuline levaade
krguskasvu prognoosimise vimalustest
noorte puude krguse jrgi
mnedel kuuseliikidel.
PROGNOOSIMINE SEEMIKUTE PHJAL ON TAVALISELT
ENNATLIK
Belgias on kahes hariliku kuuse plusspuude
jrglaskatses krguse NV seoseid
uurinud A. Nanson (1987). hes katses
olid korrelatsioonid 1-aastaste seemikute
krvutamisel 415-aastaste puudega
sna nrgad (korrelatsioonikordaja r =
0,340,40), seos tugevnes aga tunduvalt
4- ja 15-aastaste puude vrdlusel (r =
0,68). Teises katses korreleerusid taimlas
mdetud 3-aastased istikud 41-aastaste
puudega sna tugevalt (r = 0,75). Kuigi
krguskasvu prognoosimine 1-aastaste
seemikute alusel ei osutunud efektiivseks,
on see lootustandev 34-aastaste
istikute puhul.
Rootsis uuriti noorte kuuskede krguse
NV seoseid nii populatsioonide kui
ka plusspuude jrglaskondade tasandil
(Werner et al., 1984). Seosed olid tugevamad
esimesel, nrgemad teisel juhul.
Autorid on jreldanud (nagu ka Nanson
oma uurimuses), et heaastaste puude
alusel (sealhulgas ka populatsioonide
tasandil), on varadiagnostika mttetu;
valikut tehes peaks minimaalne vanus
olema kuus aastat. Uurimuse phijreldusena
videtakse, et selektsioon on
seda thusam, mida suurem on prognoosimiseks
mdetavate puude vanus.
Omaprane on aga seisukoht, mille jrgi
peetakse ajafaktorit metsaselektsioonis
niivrd oluliseks, et selle kokkuhoidu
vib mnikord lubada isegi parimate kasvuomadustega pritolude lpliku vljaselgitamise
arvelt!
J. Mikola (1988) vitel on vga vikeses
vanuses (taimlas esimestel eluaastatel)
ksikpuude jrglaskondade tasandil
varadiagnostika peaaegu vimatu, ent
see on arvestatav populatsioonide tasandil.
Rootsis tehtud teises uurimuses
(Werner et al., 1986) sorditi hariliku
kuuse 32 emapuu jrglaskondade kaheaastased
seemikud krguse jrgi kolme
rhma (kigis vrdne arv puid), kusjuures
kahe rmusliku rhma erinevus
oli 40%. Kaks aastat hiljem, kui puud
istutati taimla lhedale (alla 100 meetri)
kultuuri, oli nimetatud erinevus vhenenud
1520%ni. Erinevuste edasine kahanemine
oli kiire kuni heksanda eluaastani,
seejrel aeglustus oluliselt. 36 aasta
vanuses letas krgeim rhm keskmist
vaid 1%, madalaim ji keskmisele alla
2%. Seega oli seemikute sortimise efekt
umbes poole raiekpsuse eas peaaegu
kadunud. Ka see tulemus on koosklas
eelkirjeldatud uurimustega.
EDUKAM ON PROGNOOSIDA PRAST PUUDE KULTUURI
ISTUTAMIST
Varadiagnostika perspektiivikust hariliku
kuuse puhul populatsioonide tasandil
prast puude metsakultuuri viimist on
rhutanud Nanson (1987), kes hes katses
vrdles 9- ja 40-aastaste, teises katses
aga 9- ja 35-aastaste puude krgust, saades
vastavalt keskmised (r = 0,54) ning
sna tugevad (r = 0,79) seosed.
Hariliku kuuse krguskasvu uurides
on I. Etverk (1968) vitnud, et geneetiliselt
mratud kasvukiiruse kohta
saab esimesi jreldusi teha alles alates
puu 8. eluaastast. S. Bagajev (Áàãàâ,
1998) peab vastavaks vanuseks 58 aastat.
Suurbritannias (Hibberd, 1991) ja
Taanis (Jensen et al., 1996) peetakse
introdutseeritud sitka kuusel prilike
kasvuomaduste avaldumist vimalikuks
vastavalt 10- ja 89-aastastel puudel.
C. Ying ja E. Morgenstern (1979) on
uurinud kanada kuuse puistust valitud emapuude vabatolmlemisel saadud jrglaskondade
krguskasvu. 8- vi 11-aastaste
puude ja 22-aastaste puude vahel
saadi keskmised kuni tugevad korrelatsioonid
(r = 0,600,94). Jreldus oli,
et varadiagnostika krguse jrgi on vimalik.
htlasi selgus, et uuritud puistus
oli krguse varieeruvus suur, kusjuures
krgemate ja kitsama vraga puude
jrglased polnud oluliselt krgemad kui
madalamate ja laiemate vradega puude
jrglased. Autorid jreldasid, et plusspuude
valik looduslikus puistus krguse
jrgi pole kuigi efektiivne. Valik on aga
perspektiivikam vra ja okste omaduste
jrgi, kuna nende pritavus on mrksa
suurem kui krguse pritavus. Peale selle
on ka keskkonnatingimuste mju krguskasvule
hoopis suurem kui okste kasvule
(Deleuze et al., 1996).
TULEMUSTE OBJEKTIIVSUST VIVAD VHENDADA
MITMED FAKTORID
Kuigi Mikola (1988) peab varadiagnostikat
populatsioonide puhul (erinevalt ksikpuude
jrglaskondadest) vimalikuks
juba taimlas, mrgib ta samas, et tulemus
vib viia eksiteele, kui leidub suuri
klmakahjustusi, mis loomulikku NV
seost oluliselt muudavad. Seda enam, et
krguse kasvukiku mjutab klm hoopis
rohkem kui niteks rinnasdiameetri
kasvukiku.
Et valikut thustada, soovitab Nanson
(1987) teha selektsiooni noores metsas,
kuid siiski mitte varem, kui paar aastat
prast kultiveerimist, et elimineerida
istutusjrgse oki negatiivset mju. C.
Lambeth (1980) on mrkinud, et vahetult
prast kultuuriveerimist ei saa
puude kasvu ennustada ka seetttu, et
tavaliselt on taimlas ja kultuuris eri kasvuolud,
millega puud peavad kohanema.
Paratamatult rikub nimetatud erinevus puude geneetiliselt mratud NV
seost ka edaspidi. Peale mikrokliima ja
mulla looduslike omaduste erinevuste
mjutavad taimla mulda ka majandamisvtted
(maaharimine, vetamine,
kastmine, keemiline kahjuri- ja umbrohutrje),
mis suurendab taimlas ja kultuuris
valitsevate kasvutingimuste vahet
veelgi (Wellendorf, 1979; Bau-Jen Jiang,
1987). See vib aga kergesti tingida
ekslikke jreldusi NV suhte uurimisel.
Nansoni (1987) jrgi vivad NV seost
mnikord sna oluliselt mjutada ka
ekstreemsed ilmastikuolud, nagu pud,
suur lumi jne., esmajoones sel juhul, kui
kasvatatakse antud kliimaga mitte kohanenud
(s.t vra pritoluga) puid.
MUU HULGAS ON OLULINE PUUDE KASVUTIHEDUS
Huvitavaid tulemusi puude paigutuse
ja krguskasvu seoste selgitamisel on
saanud M. Cannell (1982), uurides sitka
kuuske. Taimlas oli puude vahekaugus
hel juhul 14 cm (tihe sead), teisel juhul
1,4 m (hre sead), katsekultuuris aga
2,0 m. Selgus, et enamik puutaimi, mis
kasvasid kultuuris kiiresti, olid suurema
krguse ja rinnasdiameetriga ka taimlas,
kuid ksnes hredas seadus kasvades.
Uurija jreldus: puud vib oma prilikelt
kasvuomadustelt jaotada tinglikult kahte
tpi: nn. isolatsioonitpi ja konkurentsitpi.
Esimesse kuuluvad puud, mis
kasvavad kiiresti, kui on palju kasvuruumi
ja konkurents naaberpuudega puudub
(vi on nrk), teise aga puud, mis on
eelisolukorras tiheda paigutuse, s.t. tugeva
olelusvitluse korral. Kuna Cannell
peab selektsiooni sihiks produktiivsete
tulevikupuistute (mitte ksikpuude) kasvatamist,
peab ta vrtuslikumaks konkurentsitpi
kuuluvaid puid. Seetttu
neb ta vajadust rajada kultuurid tiheda
seaduga, et tagada puudevahelise olelusvitluse
varane algus.
Geneetiliselt mratud erinev reageerimine
olelusvitlusele sunnib sama
pritoluga istutusmaterjaliga rajama eri
tihedusega katsekultuure (Magnussen,
1993). I. Ekbergi ja G. Eriksoni (1985)
arvates vib puude kasvu uurimine noortes
kultuurides, kus veel ei ole intensiivset
olelusvitlust, tingida ennatlikke
jreldusi. See seisukoht haakub hsti
sja kirjeldatud Cannelli omaga. Autorid
on toonitanud, et puude prilikku NV
seost pole kunagi vimalik vga tpselt
kindlaks teha, sest katse kujundamine on
alati mingil mral ebatiuslik.
VARADIAGNOSTIKA KRGUSE JRGI PAISTAB OLEVAT
PERSPEKTIIVIKAS
Kokkuvtlikult vib elda, et eri kuuseliikide
geneetiliselt mratud krguskasvu
prognoosimine noorte puude
krguse alusel on paljulubav. Kuigi enamiku
teadlaste meelest ei ole reaalne
saavutada nimetamisvrset edu vga
noores eas (taimlas he- ja kaheaastaste
seemikutena), peab valdav osa varadiagnostikat
lootustandvaks teatud aeg
prast puude kultuuri istutamist (vanuses
≥6 aasta). Seejuures on prognoosimise
vimalused peaaegu eranditult
suuremad populatsioonide, viksemad
aga ksikpuude (nt. plusspuude) jrglaskondade
tasandil.
Thusate varadiagnostika meetodite
vljattamine on edaspidigi ks metsaselektsiooni
olulisemaid probleeme.
Et leida vimalusi, kuidas prognoosida
puude kasvuomadusi nii otseste (ksitletud
kesolevas kirjutises) kui ka
kaudsete tunnuste jrgi, tuleb uuringuid
jtkata. Kui seatud siht nnestub
saavutada, muutub selektsioon mrksa
efektiivsemaks, vimaldades paljudel
juhtudel vltida praegu veel paratamatuid
pikaajalisi jrglaskatseid.



Raul Pihu, EPM metsakasvatuse instituudi doktorant

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet