Eesti Looduse fotov�istlus
2/2005



Artiklid
Miks peaks kmnendik Eesti metsadest olema range kaitse all?

Riigikogus 13. novembril 2002 vastu vetud Eesti metsanduse arengukava kohaselt suurendatakse rangelt kaitstavate metsade pindala aastaks 2010 vhemalt 10%-ni vabariigi praegusest metsapindalast. Mis on selle otsuse sisuline phjendus?

MTE EESTI METSARESERVAATIDEST 85 AASTAT KNULIST TEED
Ilmselt kik meie krgharitud metsamehed on kinud Jrvselja rgmetsas paigas, kus algas Eesti metsade looduslikule arengule jtmise ametlik ajalugu. Reservaatide esimese tulemusliku phjendajana teataksegi metsandusprofessor Andres Mathiesenit, kelle korraldusel too 13-hektariline (nd 19 ha) pline metsatkk 1924. aastal raietest vlja arvati. Paraku oli seegi otsus vastuoluline: kaitstes vikest, kuivenduskraavidest mbritsetud kvartalit, pikles Metsade Peavalitsus krvale loodusteadlaste palju ulatuslikumatest soovitustest. A. Mathieseni vaade reservaatidele oli eesktt teaduslik-hariduslik, riigimetsadel ta looduskaitselisi eesmrke ei ninud ning suuremate alade kaitse alla vtmist Eestis pidas vimatuks. Nii hvitati raudtee ehitamise ja raietega bioloogiaprofessorite Fedor Bucholtzi ja Johannes Piiperi poolt reservaadiks visandatud esinduslikem, umbes 30 km2 suurune plismetsaala Paasveres, mille loodusvrtust tnapeval vib vaid kujutleda.

Jrgnevatel aastakmnetel, eriti aga
1957. aasta looduskaitseseadusest tulenevalt
sai suurte kaitsealade loomine
Eestile omaste liikide ja koosluste
kaitseks kll teoks, kuid metsad jid
algul tulipunktist vlja. 1973. aastal hindas
Malev Margus rangelt kaitstavate
metsade vajaduseks kaitsealadel kuni
25 ha. Vheste eriliste, valdavalt
prandkooslustena majandatud puistute
(Abruka, Puhtu, Mihkli, Virussaare) hoidmise
krval kogunes aga tasapisi erineva
reiimiga kaitsealuseid metsi kotkaste
pesapaikadena, kaitstavatesse soodesse
ja nende servadele, maastikukaitsealadele,
veekogude kallastele jm. Veel tosin
aastat tagasi, kui raietest oli ametlikult
vlja arvatud juba vhemalt 2% kogu
metsamaast, jttis Feliks Nmmsalu
eluslooduse kaitse ja reservaadid Eesti metsanduspoliitika kirjelduses sootuks
mainimata.
Looduskaitsemtte tstsid taas metsanduse
konteksti Eesti liitumine bioloogilise
mitmekesisuse konventsiooniga
(1992), sstva arengu seaduse (1995)
ja Eesti metsapoliitika (1997) vastuvtmine.
Metsapoliitikas kajastuski seningematu,
ehkki veel tpsema arvestuseta
seatud siht: laiendada rangelt kaitstavaid
metsi tollaselt 3%-lt vhemalt 4%-ni
metsamaast. Tiendavaid kaitsealasid
asuti ka otsima, kuid leskerkinud
ksimused viisid metsanduse arengukava
koostamise kigus 19992002 uue
phimttelise arutelu, teadusliku analsi
ja praeguse numbrilise eesmrgi
mratlemiseni.
SILITATAKSE VRTUSI, MIS MAJANDUSTEGEVUSE
TTTU HVIKSID
Kaitsealasid moodustatakse mitmesugustel
phjustel, kuid range, inimtegevust
vlistava kaitse taga on tnapeval enamasti
mure ohustatud liikide ja koosluste
prast. Loogika on lihtne: kui metsades
on vrtusi, mis majandustegevuse kigus
igal juhul hvivad, siis tuleks nende
silimiseks vtta piisaval hulgal metsi
range kaitse alla. Paljud niisugused paigad
sobivad hiljem ka haridus- ja teadustks
ning taluvad mdukat etteplaneeritud
klastuskoormust, kuid alade
tbi, pindala ja paiknemise mrab
siiski loodusteaduslik argument.
Soovitatavalt tuleks metsakaitsealad
luua juba enne metsalaamade majandamise
algust, ent tegelikkuses jutakse
nendeni ikka siis, kui osa vrtusi on juba
hvinud, teised suures ohus ja metsamaa
tervikuna vaesunud. Viivitus tekib seetttu,
et majandusharu tekkeajal ei tunta
kllaldaselt hsti loodusvrtusi, seejrel
ei soovi vljakujunenud tstused aga
enam probleemi nha ja kohanduda. Nii
kiakse kikjal maailmas metsareservaatide
loomisel vaevalist teed, mis algab
pisikeste nidisalade kaitsmisega, jtkub
majanduslikult perspektiivitute piirkondade
loovutamisega, juab siis tegelike
kaitsevajaduste hindamiseni ning lpuks
tiendavate alade kaitsmise ja looduslikkuse
taastamiseni. Mida kiiremini see
tee lbi kiakse, seda vhem loodusvrtusi
satub hvimisohtu, seda vhem raha
kulub nende alleshoidmiseks ja taastamiseks,
seda selgem peaks olema tstuste
arenguvisioon.
EESTI METSAKAITSEALADE VAJADUST HINNATI MATEMAATILISE
MUDELI ABIL
Metsanduse arengukavaga justatud
numbrid saadi kolme-etapilise analsiga,
mis tugines looduskaitsebioloogia
phitdedele: 1) uuriti, missugune ngi
vlja Eesti looduslikult arenev metsamaastik,
koos oma tulekahjude, tormimurdude
ja leujutustega. Ilmsi pole
seda enam vimalik vaadelda, seeprast
kajastati neid protsesse matemaatilise
mudeliga; 2) tulemust vrreldi majandatava
metsamaastikuga ja leiti see osa,
mis majandades kaob. Et elupaiga hvimine
on vljasuremisknnisest alates
liigile hukatuslik, siis arvutati vastav
plismaastikust lhtuv pindala, mis
ongi range kaitse miinimumeesmrk.
Viimasega vrreldi praeguseid rangelt
kaitstavaid metsi, et leida, kui palju ja
mis tpselt on puudu.
Mastaapne anals ei pse lihtsustustest,
millest olulisim puudutas lahutusvimet
iga liigi kekigu prognoosimiseni
meie teadmised lihtsalt ei kni
. Teisalt on suurimas vljasuremisohus
just eriliste elupaikadega liigid,
kelle substraatide, sobivate niiskus- ja
valgustingimuste, saakliikide jne. olemasolu
mravad eelkige metsatp
ja vanus. Nnda kujunes arvutimng
metsade loodusliku vanuselise ja tpoloogilise
koosseisu ennustamiseks, mille
eel lahutati inimtekkelised kdusoometsad
lhtetpideks. Tpsustada tuli ka
mnguplatsi, sest teaduprast on inimene
metsamaa levikut muutnud. Siiski
oli kaalukaid phjusi, miks valiti areeniks
Eesti praegune metsamaa: selle pindala
sarnaneb siin enne jrsku inimtegevuslikku
vhenemist olnuga, metsalaamad
ei ole inimtegevuse tttu arvestataval
mral isoleerunud ning nende tpoloogiline
levaade on olemas. Etteruttavalt
olgu eldud, et kaitsealade vajadusele
annab see lihtsustus pigem ala- kui lehinnangu,
sest just pllumaade all on
palju iidseid viljakaid metsamaid, mida
senistel kaitsealadel on liiga vhe.
I ETAPP: NMMEMETSADE PLENGUD JA LODUDE
TORMIHEIDE
Metsamaa looduslik vanuseline koostis
oleneb puistuvahetushiringutest, mille
kigus puistu sureb ja annab vahetuse
le uuele. Kindla pikkusega raieringi
korral sellest vanemaid puistuid ei tekigi;
looduslikud hiringud on aga suhteliselt
juhuslikud (ehkki tule- ja tormimurruoht
vib oleneda puistu vanusest), mistttu
hed metsaosad elavad keskmisest
vhem ja teised rohkem. Kige rohkem
noorendikke ja vhem vanu metsi
on seal, kus puistuvahetushiringuid on
kige sagedamini, ning eri vanuses puistute
osakaalu saab arvuliselt prognoosida
Eesti mudeli jaoks hinnati Kaupo
Kohvi ja Anneli Palo eestvttel vheste
kodumaiste thelepanekute, peamiselt
aga Fennoskandia ja Phja-Ameerika
andmete phjal puistuvahetusplengute
keskmist intervalli metsakasvukohatbiti.
Sellele lisati tormimurrutenosus
metsakaitse ja -uuenduskeskuse andmete
phjal (0,25% vhemalt 30-aastastest
puistutest aastas). Teadmised looduslike
plengute kohta olid siiski nii lnklikud,
et nende sagedust vljendati vahemikuna
ning edaspidi arvutati eraldi selle tihedama
(miinimumstsenaarium) ja hredama
(maksimumstsenaarium) piiriga. Nnda
saadi hinnang, et Eesti looduslikul metsamaal
vahetuksid looduslikud puistud
keskmiselt 97129 aasta tagant, neist plengute
tttu 7180%. Kige sagedamini
vahetuksid plvkonnad nmmemetsades
(keskmiselt iga 47 aasta tagant, plenguid
94%) ning kige harvem lodudes ja
madalsoometsades (230 a.; 46%).
II ETAPP: RANGE KAITSE ON VAJALIK VANA METSA
LIIKIDE SILITAMISEKS
Metsamaa loodusliku struktuuri vrdlus
praeguste tulundusmetsade omaga
nitas, et noori puistuid on tulundusmetsades
umbes sama palju, keskealisi
rohkem, ja vanu alates 100-aastastest
palju vhem. Samas on just vanades
metsades rikkalikult spetsialistliike,
Soomes (ilmselt ka Eestis) umbes 10%
kogu metsaelustikust ehk paar tuhat liiki
[10]. Nende jaoks ongi Eestis vaja ranget
kaitset, kusjuures nimetatud 100 aasta
piir on praeguste, 60100 aasta pikkuste
raieringide tagajrg. Kui raieringe lhendatakse,
satub ohtu jrjest nooremate
puistute spetsiifiline elustik ja seetttu
tuleb suurendada reservaatide pindala.
Arvutuslikult le kolmandiku (32
42%) Eesti looduslikult metsamaast oli
kaetud vhemalt 100-aastase metsaga,
osakaal ulatus nmmemetsade 11%-st,
salumetsade 4853% ja rohusoometsade
64%-ni. Vanade nmmemetsade
liigid on seega kahtlemata paremini kohastunud
sobivate puistute vhesuse ja
isolatsiooniga kui salu- ja soometsade
liigid. Jrelikult vajavad viimased ranget
kaitset ka suuremal pindalal. Jrgnevalt
koondatigi kokku andmed vljasuremisknniste,
st. elupaiga hvimise kriitilise
mra kohta. Selle keskmiseks vrtuseks
saadi 20% kossteemi algsest
pindalast. Range kaitse miinimumvajadus
on seega umbes viiendik vastava
kasvukohatbi looduslikust vana metsa
pindalast.
Selleks, et keskmiselt oleks miinimumvajadus
alati kaetud, tuleb kaitstavat
pindala mnevrra suurendada, eesktt
kaitsealadel tormides hvivate puistute
jagu (keskmiselt 0,25% aastas, taastumisajaga
100 a.). See stiihiast taastuv
mets hlmab teoreetilisest miinimumpindalast
veerandi, kuid lisaks puhvri
funktsioonile on ka ise looduskaitseliselt
vrtuslik, eriti kui tormimurtud puit
maha jb.
III ETAPP: LE 92 000 HEKTARI METSAKAITSEALASID
JUURDE
Lpuks vrreldi tbirhmade kaupa
metsareservaatide teoreetilist miinimumpindala
juba kaitstud metsade pindalaga.Rangelt
kaitstavaks loeti kaitsealade reservaatide
ja sihtkaitsevndite metsad ning
nendega vrdsustatavad alad must-toonekure,
kotkaste, metsise ja lendorava psielupaikades, samuti EMKAV projekti
poolt rangeks kaitseks kavandatud osad
[5] ning looduslikule arengule jetavad
vhemalt 4 ha suurused vriselupaigad
riigimaal.
Arengukava vhemalt 10% sndiski
arvestusest, et kui parandada metsakaitsealade
esindatust nii palju kui minimaalselt
vaja, tuleks kaitse alla vtta
veel 3,96,4% ja seega kokkuvttes
10,212,7% metsamaast. See number
klapib vga hsti nii Rootsi (12%, sh.
1,9% poollooduslikke kooslusi kui
ka Soome (vhemalt 10%;) samalaadsete,
koosluse- vi populatsioonikoloogiliste
arvestustega.
Koguni 8998% puudujkidest annavad
laane-, salu-, sooviku- ja rohusoometsad
(kokku u. 90 000135 000
ha), kus paljud liigirhmad saavutavad
suurima liigirikkuse. Niisiis pole
eesmrk lihtsalt metsamaa kaitse, vaid
teatud tpi metsade parem esindatus.
Poliitilise otsusena ei pooldatud seniste
kaitsealade vhendamist, mis sageli on
ka sisuliselt ige (arvestati vaid miinimumi;
alasid vidakse kaitsta muudel
phjustel). Siiski on rabastuvaid ja nmmemetsi
meil range kaitse all rohkem,
kui neis vhemalt 100 aasta vanuseid
metsi on looduslikult olnud. Samuti on
prdumatult rikutuiks peetud kdusoometsadel
mningane looduskaitsevrtus
ilmselt olemas, kuid seda ei osatud
arvudena esitada.
PIKK TEE KIA
Kahtlemata pole lihtne juda aastaks
2010 vhemalt 10% metsamaa range
kaitseni, ehkki alasid lisandub kas vi
Natura 2000 loodus- ja linnualadena
ning kaitsealuste liikide uute psielupaikadena.
Loodetavasti leitakse lisa RMK
hoole alla usaldatud nn. omanikuta maadelt
ning kasutatakse hiljutise projekti
Baltic Forest Mapping (BFM) tulemusi
looduslikult vrtuslike alade paiknemise
kohta.
Hoopis pikem tee on siiski selleni, et
rangelt kaitstav metsamaa tidaks eesmrki,
s.o. kindlustaks vanade metsade
elustikule elupaigad. Praegu on vhemalt
sajandivanune vaid veerand rangelt
kaitstavast metsast, sellestki suur osa
lhiminevikus majandatud. Ka lisaalade
puhul ei ole paremat loota, sest BFMi
andmeil raiutakse loodusvrtusega
metsi Balti riikidest kige intensiivsemalt
just Eestis (5% aastas). Kuidas kiirendada
kaitsealade metsade looduslikkuse
taastumist ning toetada hbuvaid
asurkondi senikaua vriselupaikadena
jt. abinudega vljaspool kaitsealasid
neile ksimustele vajame lhiajal hdasti
vastust.



Asko Lhmus, T zooloogia ja hdrobioloogia instituudi vanemteadur

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet