Eesti Looduse fotov�istlus
2/2005



Raamatud
Ei viitsi mssata

Seal, kus elu jukam ja omanikutunne vahest enam mitte nii haavatav-habras nagu meil, ollakse hda sellega, et inimesed ei viitsi enam oma metsaga vga mssata. Niteks Soomes ritavad paljud omanikud metsa hoopis maha ma. Muretum on elada linnas.
Vi jb mets lihtsalt seisma, nagu niteks Austrias. Elatis tuleb mujalt ja puidutstus saab tooraine kusagilt le piiri.
Omanike huvi kahanemisele lisandub veel see, et ha vhem on inimesi, kes tahaksid metsatd teha. Maalehe juunikuu Metsalehes kutsub metsariigi Soome ametikooli konsultant Eesti noori oma kooli metsandust ppima. Nagu meil eelistavad ka sealsed noored krgkoole ametikoolidele, nii-elda pris t tegijaist on puudus ja ametikoolides vheneb sisseastujate arv. Lihtsam on tegutseda arvutis kui metsas, selgitas Soome konsultant vastuseks ksimusele, miks on Soome noorte huvi metsanduse vastu kahanenud.
Loodushoiu mttes tuleks ehk rmustada, et ha rohkem metsa saab rahus kasvada, ilma et inimese rahahimu teda laastaks. Ent see vib olla petlik rm.
Metsalehe maikuunumbris hoiatab Taheva metskonna metsalem Tnis Kask, et kultuurmetsas, kus inimene ja loodus on sajandeid krvu tegutsenud, ei alga tpilised looduslikud protsessid kohe, kui inimtegevus lpetada. Kase snul vib esialgu tekkida hoopis negatiivne reaktsioon: mittetoimiv looduslik valik, ebatpiline puuliikide vaheldumine, puude massiline hukkumine tormi vi putukkahjurite tttu.
Meil vist trjub metsast inimtegevust praegu kige rohkem looduskaitse. Varsti on kes jukama Euroopa aeg, kus inimene ise vaatab veelgi rohkem linna poole. Murelikuks teeb, mis saab metsast, ja samavrd, mis saab inimesest.



Viio Aitsam, Maalehe Metsalehe toimetaja

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet