Eesti Looduse fotov�istlus
3/2002



ARTIKLID
KOKKUVTVAID ANDMEID 1996.1997. aasta lageraiealade uuenemise kohta

Kesolev kirjutis on kevadel Eesti Metsas ilmunud uurimuse jrg. Eelmises artiklis olid andmed 2001. aastal alustatud tst. Siin on esitatud 2002. aastal lpetatud inventuuri kokkuvtted.

KUI SUUR ON 1996.1997. AASTA RAIETE TAGAJRJEL TEKKINUD LAGERAIEALA ERAMETSADES? 1996. ja 1997. aastal suurenesid oluliselt raiemahud erametsades. Kui 1996. aastal hlmas lppraie 2762 ha, siis 1997. aastal oli see juba 7356 ha (lageraie 1996. a. 1997,6 ha, 1997. a. 6403,6 ha). Riigimetsade 1996. ja 1997. aasta lppraie mahud olid vastavalt 7074 ha ning 7533 ha (sellest lageraie ligi 90%). Siin ei toimunud suurt hpet.
Eeltoodud andmed erametsa kohta on saadud keskkonnateenistustesse laekunud metsateatiste phjal. Seega ei ole vimalik vlja tuua tegelikku lageraieala suurust.
leraiet avastati erametsas 645,9 ha (11,3%, 545 ala), metsateatises deklareeritust vhem raiuti 175,9 ha (3,1%, 241 ala), raiumata oli 134 ha.
Erametsades oli kige enam leraiet tehtud Vrumaal 178,85 ha (25,7% levaadatud maakonna lageraie pindalast). Vrumaale jrgnesid Lne-Virumaa (115,75 ha; 22,2%), Viljandimaa (106,45 ha; 9,1%), Plvamaa (69,4 ha; 14,8%), Jrvamaa (52,95 ha; 9,0 %), Tartu- (49,7 ha; 11,6%) ja Jgevamaa (20,7 ha; 9,2%). Alaraie poolest oli esikohal Raplamaa (72,95 ha; 22,7%).

KUIDAS OLI METS UUENENUD? Inventuuri andmetel oli uuenemiseks eeldusi mitteomavate puistute osakaal riigimetsades vike (116 ha ehk 2%). Algandmete lnklikkuse tttu on see tegelikult kindlasti suurem.
Erametsas ei olnud eeldusi uueneda inventeeritud lageraiealadest 16%, mis moodustab ligikaudu 900 ha. 1996.1997. aasta metsateatiste jrgi hlmas inventuur pindalalt 67% erametsa lageraiealadest. Seega vib uuenemiseks eeldusi mitteomav ala tenoliselt kndida ligi 1500 hektarini. levaadatud erametsa 1996. aasta lageraiealadest oli eeldusi piisavalt uueneda 80,8% ning 1997. aasta aladest 85,2% (riigimetsade vastavad nitajad: 1996 97,7%, 1997 98,8%).
Mitteuuenevate alade osakaal oli erametsade puhul kige suurem Lne-Virumaal 76,8% (400,8 ha). Ent seal oli nende hulka hinnatud ka 256,3 ha suurune rikkaliku halli lepa uuendusega ala. Kui see ala arvestada siiski uuenevate alade hulka, oleks mitteuuenevaid alasid 27,7%. Vrumaal oli see nitaja 28,1% (195,60 ha), Lnemaal 23,2% (19,00 ha), Saaremaal 21,3% (4,9 ha), Plvamaal 18,4% (86,5 ha), Harjumaal 14,9% (19,9 ha) ja Tartumaal 12,0% (51,2 ha).
Pindalalt oli uuenemiseks eeldusi mitteomava ala suuruse poolest esikohal Lne-Virumaa 400,8 ha, Vrumaal oli neid alasid 195,6 ha, Tartumaal 51,2 ha ja Jrvamaal 51,1 ha; lejnud maakondades alla 40 hektari.

LEHTPUU HIVAB OKASPUUALAD. Riigimetsades olid muutused kujunevate ja raiutud raiutud puistute liigilises koosseisus vikesed. Inventeeritud erametsade okaspuupuistute pindala vhenes mitteuueneval alal ligi 48% vrra. Tpsemalt eldes oli liigilise koosseisu jrgi raiutud pindalalt 62% okaspuupuistuid ja tekkinud metsauuendusest moodustas okaspuu-uuendusega ala 14%.
Erametsa ilmselt mitteuuenevast 900 hektarist moodustasid endised okaspuupuistud 627 ha ja endised okaspuu-lehtpuu segapuistud 136 ha. Kui inimene ei sekku, saavutab arvatavasti siingi lekaalu enamjaolt lehtpuu-uuendus. Okaspuu- uuenduse ebapiisava hooldamise tttu vib okaspuupuistute osakaal vheneda inventeeritud alal veel 267 ha vrra. Need on alad, kus piisava okaspuu- uuenduse krval kasvab ka rikkalik lehtpuu-uuendus.
Kuusikute pindala vhenes uueneval alal 84%, mnnikute pindala 60% ja okaspuu segapuistute pindala 77%.
Vaadeldes tekkinud metsauuenduse liigilist koosseisu lhemalt, neme, et okaspuu-puistute osakaal on vhenenud enamasti kase arvelt.

MIDA SAAME OKASPUUDE HEAKS TEHA? Praegune metsaseadus annab metsaomanikule vabad ked. Ta vib tegutseda oma rangemise jrgi vi istuda hoopis ked rpes. Tulevase metsa liigiline koosseis ei ole talle ette kirjutatud.
Loodus ei salli thja kohta. Mingil aja prast uuenevad lagedad alad tavaliselt ise.
Viljakamatel kasvukohtadel tekib enamasti vhemalt 1200 le pinna paiknevat vhemasti 0,8 m krgust valdavalt lehtpuutaimekest. Kui on okaspuuseemneid, hakkab lehtpuu alla tekkima ka okaspuu-uuendus Siis hakkavad kujunema erisugused okaspuuosalusega puistud, kus saab okaspuu osathtsust suurendada hooldusraietega.
Kige kindlam viis kvaliteetse metsa saamiseks on siiski rajada kvaliteetsete taimedega okaspuukultuur ja seda korralikult hooldada. Hid tulemusi vib anda ka mnni klvikultuur. Odavam ja lihtsam moodus saada okaspuumetsa on aidata kaasa okaspuu looduslikule uuenemisele:
kitsaid lanke kasutades luua soodsamad tingimused okaspuuseemne levikuks ja okaspuutaimede kasvuks;
jtta kasvama mnni seemnepuud;
koristada raielanke;
mineraliseerida maapinda;
hooldada looduslikku uuendust, suunata uuenduse liigilist koosseisu.



Vahur Siimon, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse Metsakasvatuse peaspetsialist

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet