Eesti Looduse fotov�istlus
2/2005



Artiklid
Metsaomanik mb kasemahla Itaaliasse

Ando Eelmaa on nukas metsaomanik. Omateada on ta ainus Eestis, kes on igal aastal mnud kmneid tonne kasemahla Itaaliasse. Kuidas kib tnapevane tstuslik mahlalaskmine kaasikutes? Kui palju see metsaomanikule tulu annab?

MAHLANOOLIJAID ON OHTRALT Kohtusime 20. aprillil ette kavatsemata. Liikudes Padise mbruse metsades sain kuulda, et siin vib mnes kaasikus nha, kuidas kib moodne mahlalaskmine. Sitsin juhatatud paika Padise HarjuRisti maantee res ja leidsingi kasetuka, mis tulvil plastkanistreid ja -voolikuid. Veidi khelnud, kas omanikult luba ksimata vib fotosid teha, otsustasin siiski kaameraga autost vlja tulla. Olin vaevalt judnud kraavipervele astuda, kui maanteel peatus otse minu auto krval tume farmeriauto ning autost astus vlja nokkmtsiga mees. Mida te siin teete ? pris ta nudlikult. Astusin mehele lhemale ning tutvustasin ennast ja oma ametit. Mees tles ka oma nime: metsaomanik Ando Eelmaa. Tegelikult olime kord varem kohtunud ja mehe karm toon kadus sedamaid. No kib siin kll igasugu huvilisi, tles ta. Kes nad siis sellised on? prisin. Ega neid ngupidi teagi, vastas kaasiku peremees. Mina nen ainult tagajrgi: thjendatud kanistreid. Sellist mahla nagu praegu nad enam ei vta. See on nende jaoks liiga vana. Aga mahlaaja alguses, siis kui mahl on selge ja vrske, siis kivad noolimas. Vtavad ikka nii palju, et ainult oma janu kustutamiseks see kll ei lhe. Ei teagi tpselt, mis nad nii suure virutatud hulgaga peale hakkavad.

Tegime koos jalutuskigu kaasiku all.
Metsa vanus paistis ulatuvat le keskea,
kuid puude tved olid sna kleenukesed.
Padise mbruse maad pole kuigi viljakad
ja seeprast on ka kaasikute kasv nigelavitu.
Jmedamatesse tvedesse olid
vhem kui meetrikrgusele maapinnast
puuritud srmejmedused augud. Sealt
ulatusid vlja tumedad voolikud. Vooliku
teine ots suubus umbes kmneliitrisesse
kanistrisse. Kanistrites ei paistnud mahla
kuigi palju, kige rohkem paari liitri jagu
iga anuma kohta. Tnavune mahlatulek
on olnud vaevaline, phjendas olukorda
Ando Eelmaa. Mitu korda kevade
jooksul ji tilkumine pris seisma. Nd
hakkab vist lplikult kinni jma.
Nustusin kiiresti tema ettepanekuga
minna teise, paremasse mahlakaasikusse.
Sinna pidi ta ise niikuinii minema, et
autokastis olev tsistern mahla tis pumbata.
Peagi prdusime maanteelt ra
ja sitsime haruderohket teed pidi metsasgavusse.
Sellesse paika poleks kll
osanud omapead ja kogemata minna.
Nnda on koht kindlasti ka paremini
kaitstud soovimatute uudistajate eest.
MAHLA KOGUTUD NELI AASTAT
Judsime ligi 40 aasta vanusesse kaasikusse,
kus puid ja kanistreid oli mrksa
rohkem kui eelmises. See mets on tulnud
looduslikult 1967. aasta tormimurru
langile. Olen siin teinud he harvendusraie,
teise tahaks enne lppraiet veel teha, selgitas omanik puistu ajalugu.
Farmeriauto kastist lapati lahti pikk
voolik. Vooliku ks ots oli tsisternis
autokastis, teine kinnitati neljakandilise
reservuaari klge metsa all. Kahe
anuma vahele paigutatud pump pandi
tle ning metsaaluse paagi sisu pumbati
thjaks. Tnavu on neljas aasta,
kui kasemahla varun, jutustas Ando
Eelmaa. Algul sai katsetatud igasugu
vtteid, kuidas t ladusamalt lheks.
Tassisime mahla autosse ksitsi pangedega.
Prisin, kas on proovitud seda
trikki, et mahl lastakse voolikuid pidi
joosta tvedest otse maa sisse kaevatud
reservuaari, nagu Kanada suhkruvahtra
metsades kombeks. Siin ei ole sellel
mtet, sain vastuseks. Reservuaari
maa sisse kaevamine on suur t ja
mahla tuleb liiga vhe, et see ra
tasuks. Oleme oma varustust ja kogumise
thusust kll pidevalt suurendanud.
Need mugavad riistad, mis praegu
kasutada, ei kuulu tegelikult meile.
Oleme saanud need laenuks firmalt,
kellele mahla mme. Mrkasin, et
mullu puuritud mahlaaugud olid kinni
prunditud korgitammest pudelikorkidega.
Seda on tehtud rohkem sdametunnistuse
rahustamiseks. Tegelikult
kasvatab kask augu ise kinni, teatas
Ando Eelmaa ja nitas aastatetagust
puurauku: servadest peale kasvanud
puukoor oli selle tepoolest peaaegu
sulgenud. Ksimusele, kui palju igal
aastal kasemahla kokku saadakse, vastas
ta, et kogus lepitakse igal aastal
varujafirmaga kokku. Nii palju, kui
neil vaja, nii palju ka kogume. Tnavu
on plaan niteks kakskmmend tonni.
Kige rohkem olen andnud kevadega
kuuskmmend tonni. Oleme alati vajaliku
koguse kokku saanud. Rohkem
pole firma Eestist ka minu teada soovinud.
Nii et oleme minu arust praegu
Eestis ainsad, kes sellise asjaga tegelevad.
OSTJAKS ROHAN ITALIA
Firma, kes Eestist kasemahla ostab, kannab
nime Rohan Italia. Ando Eelmaa seletuse
jrgi on Itaalias tegutsev firma spetsialiseerunud
loodustoodetele: eelkige
mitmesugused kosmeetilised vahendid,
loodusravimid, tervistavad toidud ning
joogid. Kuigi firma on vrdlemisi vike,
on ta haare lai. Toorainet hangitakse
peale Eesti Taanist, Phjamaadest, aga
ka niteks sellistest eksootilistest paikadest
nagu Iraan ja Tahiti. Valmistooteid
turustatakse peamiselt Itaalias ja mujal
Lne-Euroopas. Hiljem uurisin kodus
Internetist Rohan Italia kohta andmeid.
Kige esinduslikumad on firmal jaapanlastele
meldud veebilehekljed:
Jaapanist loodetakse oma toodetele
kiiresti laienevat turgu. Internetist sai
selgeks ka see, et Rohan Italia teeb
maailmas tihedat koostd firmade vrguga,
kelle siht on valmistada, vahetada
ja ma loodustooteid. Tooteid saaks
Interneti kaudu osta ka iga eestlane.
Millisel kujul tpselt Eesti kasemahla
laias maailmas makse, seda ei teadnud
Ando Eelmaa elda. Ka Internetist
ei leidnud seda toodet. Mned aastad
tagasi tutvustas ETV saates Pealtngija
Itaalia firma kasemahlahuvi; kneldi,
et toodet makse apteekides Arktilise
neste nime all kui erakordset tervisejooki.
Selleks, et eksootiline rbe kliendile
harjumusprasem tunduks, on joogile
antud kerge sidruni maitse. Muus osas
on mahl ttlemata ja ehe. Kasemahl on
Rohan Italia toodete seas tagasihoidlikul
kohal. Olulist tulu annavad niteks mitmesugused
rasvhappe kapslid. Et Ando Eelmaa pakutud kasemahl
vastaks firma esitatud nuetele, tuleb
lbi teha range kontroll. Minu imestuseks
polnud sellel, kas mahl on vrske
ja selge vi vana ja hgune, kuigi olulist
thtsust. Oluline polevat ka mahla
suhkrusisaldus. Peamine, mida jlgitakse,
olevat kaltsiumi- ja mnede teiste mineraalainete
sisaldus toormahlas. Peale
selle on talu mahlatootmist kontrollinud
kodumaine taimeinspektsioon. Ametliku
tunnustusena on metsaomanik saanud
sealt kirjaliku sertifikaadi.
KASEMAHL ON VAID KS METSATALU PALJUDEST
TOODETEST
Ando Eelmaa on metsaomanikuna tegutsenud
alates 1995. aastast. Metsa on
kokku ligi 800 hektarit. Peamiselt on
need kaasikud ja kuusikud, endised kolhoosimetsad.
Iga-aastane hooldusraiete
maht on thine. Puistud on hooldusraie
east suuremalt jaolt vlja kasvanud.
Veidi, umbes kmne hektari jagu, tehakse
igal aastal uuendusraieid. Niisama
palju pannakse kasvama uut metsa.
Ainuksi puiduga tegeldes ei tuleks talu
ots otsaga kokku. On vaja pidevalt midagi
vlja melda. Niteks hangib Ando
Eelmaa oma metsast materjali lindude
pesakastide ja linnumajade jaoks. Seda
ostab Padise puidufirma O Otiraks.
Viimane tegutseb muide sna edukalt
rahvusvahelisel turul ja mb enamiku
toodetest Eestist vljapoole.
Kuigivrd annab metsaomanikule tulu
ka julukuuskede, puuokste ja kindla
mduga lattide mk. Kasemahl kuulub
koos eelnimetatutega metsa krvalkasutuse
saaduste hulka. Kigi see kokku
annab aastas kogutulule juurde ehk kuni
10%. Kasemahl on nende seas thtsaimal
kohal. Nagu metsaomanikud Eestis ikka,
siunas Ando Eelmaa tnapeva Eesti
seadusetust. Olen saanud Eesti riigilt
ametlikult karistada kui ebaseadusliku
raie tegija, sest kord avastati, et mu
veoselehel puudus number. Aga metsavargad,
kes mu metsast hulga tihusid
virutasid, on tnaseni karistamata. Ehkki
tegijad on tpselt teada.
Eesti suurim kasemahla varuja loodab
siiski, et ka kaasmaalased avastavad kord
taas selle meie traditsioonilise rpe.
Keegi viks Eestis kasemahla propageerimise
ja turustamise tsiselt ksile
vtta. Meie plvkond ikka ju veel mletab,
kuidas siis poelettidelt kolmeliitrised
kasemahla purgid vastu vaatasid,
meenutab 37-aastane mees. Tnapeval
viks seda pakkuda palju pnevamal
kujul ja uudsel moel. Mina niteks hoian
kasemahla sgavklmas. Vid aasta lbi
vtta ja les sulatada. Maitse on tpselt
sama kui kevadises kaasikus. Pris tore
oleks ju niteks Eestimaa suvisel laadal
palavaga j-kasemahla limpsida, leiab
Ando Eelmaa. Tema meelest kaalub iseenese
ja talu peremeheks olemine kik
metsaomaniku vaevad siiski les.



Hendrik Relve

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet