Eesti Looduse fotov�istlus
3/2002



ARTIKLID
UUDNE IDEE metsade kossteemne majandamine

kossteemne majandamine thendab vrsket lhenemist metsade sstva arengu teemale. Mneti vib tmmata paralleele kossteemse metsade majandamise ja metsade sertimise vahel. Mlema pdlus on tasakaalustatud areng ja tulevaste inimplvede tisvrtuslik elu.

MIS ON KOSSTEEMNE MAJANDAMINE? Inimese ja looduse vahekord tuseb pevakorda teatava korraprasusega ja vib olla seotud suuremate hiskondlike kriisinhtustega. Globaalprobleemide teadvustamises on praegusel ajal teatud mn. Kll aga on looduskasutusega seotud teemade edetabelis endiselt esikohal sstva (jtkusuutliku) majandamise idee, mis seondub globaalprobleemidega.
Mets on ks Eesti thtsamaid taastuvaid loodusvarasid. Metsas toimuvad muutused vivad olla jrsud ja inimesele tajutavad; enamik meist on ninud metsaosi, mille ilme on muutunud le, kas tormi vi metsaraie tagajrjel. Samas leiab metsas aset palju muutusi, mida inimene otseselt ei taju: puud kasvavad aeglaselt, puude eluiga letab enamasti inimese oma. Samuti on tavatunnetusel raske haarata suuremastaabilisi muutusi, statistikaaruanded metsavarude kohta on vga kargepiiriline ldistus ja vaid vhesed oskavad numbrite taga ka reaalset mju nha.


Kuidas tagada tasakaal oma loodusvarade kasutamisel? Kas on olemas imerohtu, mis vlistaks riskid, niteks metsade vi nende liigirohkuse kadumise? Toetudes senisele kogemusele ja majanduspraktikale, tavatseme vita, et eestlane hoolitseb oma metsa eest ja kasutab seda nii, et tulevastel plvedelgi oleks, mida vtta. htaegu arutletakse elavalt sstva metsamajanduse standardi vi rohelise metsamajanduse le. Kneainet pakub ka uus lhenemine: kossteemne (kossteemide) majandamine. Kohe tekivad ksimused: niteks mille poolest erinevad kossteemne ja tavametsamajandus.
Sstev majandus on ka Eestis judnud igusaktidesse. Sstva arengu seadus peab thtsaks eesktt eri tpi kossteemide ja maastike silimist ning rhutab vajadust luua looduslike ja poollooduslike koosluste ssteem tasakaalustamaks ning kompenseerimaks asustuse ja majandustegevuse mju (RT I 1995, 31, 384). Vaieldamatult on see ige lhenemine, mis htlasi langeb kokku kossteemse majanduse phimtetega.
Kuidas neid phimtteid ellu viia? Vimalikke teid on analsitud kogemuste alusel, mis on saadud looduskaitsealuseid territooriume majandades, niteks Kpu poolsaarel (Jgiste 2001a, 2002). Kesoleva artikli autorite mtted ja nendele toetuvad rakendusettepanekud on judnud ksikirjadesse ning publikatsioonidesse (Vodde et al. 2002, Kangur 2002).
Phjalikuma kossteemse majandamise ksitluse vib leida ka Brushi ja kaasautorite (2001) koostatud levaatest ning Ameerika koloogianukogu kodulehekljelt (http://www.sdsc.edu/esa/ execsum.htm). Samuti on seda valdkonda vaadeldud mitmetes kaalukates Phja-Ameerikas vlja antud teostes (Boyce & Haney 1997, Kohm & Franklin 1997, Peine 1999).
Enim levinud kossteemse majanduse definitsioon on jrgmine: kossteemne majandamine on loodusvarade kasutamine, juhindudes selgelt mratletud eesmrkidest; seda viiakse ellu poliitika, seadusloome ja praktika vahendusel. kossteemne majandamine toetub monitooringule ja uurimistle, mis omakorda phinevad meie ndisarusaamadel koloogilistest vastasmjudest ja protsessidest, mille toimides peavad silima kossteemide koosseis, struktuur ja funktsioonid.

MILLISED ON KOSSTEEMSE MAJANDAMISE KOOSTISOSAD?
1. Jtkusuutlikkus.
Eeldus on kossteemi taastuspotentsiaali silitamine.
kossteemne majandamine (M) ei keskendu mitte ainult hvede saamisele, vaid pigem thtsustab kossteemi taastumisvimet kui eeltingimust.
ks Mi phimte on mratleda oodatav toodang antud kossteemi loomuliku arengu, mitte eeldusena. Teisisnu: majandades ei prata thelepanu mitte ainult sellele, mida loodusest saab vtta, vaid ka sellele, mis sinna alles jb.
2. Eesmrgid. Mi eesmrgid iseloomustavad lhemalt tulevikuprotsesse: a) valida ssteemi analsiks sobivad tunnused, nitajad ja leida neile sobivad indikaatorliigid; b) teha kossteemide anals: hinnata kossteemi struktuuri, dnaamikat ja funktsionaalsust, anda hinnang hetkeseisule; c) mratleda kossteemi soovitavad seisundid, lhtudes ssteemi iseloomustavatest nitajatest ja tunnustest; d) tagada koloogiline (liigiline) mitmekesisus (e. koloogilised protsessid), selle kaitse ja sstlik majandamine (sihtotstarbeline majandamine).
3. Teaduslikult phjendatud koloogilised mudelid ja arusaamad. kossteemide majandamine toetub uuringutele, mis on tehtud eri koloogilistel tasemetel. Teadlased ja majandajad lhtuvad kll uusimatest teadmistest ja arusaamadest kossteemi funktsiooni ja majandamise metoodika kohta, kuid on siiski sunnitud tdema, et need vivad uute kogemuste ja teabe taustal olla ajutised ja muutuvad. Seega peaks majandamise suundi vaatlema kui hpoteetilisi vahendeid saavutamaks selgelt piiritletud eesmrke. Selliste hpoteeside testimiseks peaksid monitooringuprogrammid andma majandajatele ajakohast tagasisidet. Tnapeval on tasakaalustatud majandusskeemiotsustusmehhanismi alus kossteemi anals ning otsus langetatakse prognoositava tulemuse alusel ning selle tulemi thenduse ja sobivuse jrgi antud ssteemi.

4. Seotus ja komplekssus. kossteemide majandamisel tdetakse, et bioloogiline mitmekesisus ja struktuurne komplekssus tugevdab kossteemi hiringute vastu ja vajaduse korral vimaldab geneetilisel varamul kohaneda pikaajaliste muudatustega. M pab kasutada loodusrikkusi kompleksselt. Tasakaalustatud kasutusplaneering on vahend selle eesmrgi saavutamiseks. Looduskasutuse kasvades tuleb ette hiskondlikke situatsioone, kus koormus loodusvaradele suureneb. Niisuguses olukorras on oluline planeerida tegevust ja tunda kossteemide dnaamikat. Niteks kultuurpuistuid kasvatades on esmathtis vtta arvesse keskkonnamjusid, et hinnata istandusmetsandusega kaasnevaid muutusi ning ennetada mittesoovitavaid tagajrgi.
5.kossteemide dnaamiline iseloom. kossteemsel majandamisel arvestatakse kossteemide pideva muutumisega. Tdedes, et muutused ja evolutsioon on omased elujulisele kossteemile, vlditakse katseid klmutada kossteem mingisse kindlasse olekusse vi paigutusse. Kiire muutumine ja uudne inimmjude iseloom panevad proovile meie vime majandada kossteeme sstvalt.
Oluline on prata thelepanu mitmekesisuse kaitse ja majandamise teemadele. Mitmekesisuse kaitse hlmab eesktt protsessikaitset kossteemis. kossteemide anals vimaldabki silitada ja jrgida looduslikke protsesse piisaval mral. See omakorda on intensiivsest majandustegevusest mjutatud aladel lithtis loodusliku mitmekesisuse tasakaalu ja taastumise seisukohalt.
6. Taustssteem ja mtkava. kossteemi funktsioon kaasab endaga sisendeid, vljundeid, mateeria ja energia ringluse ning organismide vastastikuse toime. Nende protsesside jlgimiseks ja mjutamiseks defineerivad teadlased kossteemide piirid lhtuvalt olukorrast. he kindla protsessi jaoks defineeritud piirid ei pruugi sobida teiste uurimiseks seega nuab kossteemide majandamine avatud lhenemist.
kossteemi protsessid toimivad kogu aja- ja ruumiskaala ulatuses ning nende kulg igas teatud punktis on vga tugevasti seotud mbritsevaga.
Mi mtkava ei ole fikseeritud. Mtkavu defineerides ning antud mtkava iseloomustavaid suurusi ja karakteristikuid kirjeldades tuleb hoolikalt jlgida suuruste ja karakteristikute vastavust mtkavale.
7. Inimene kui osa kossteemist. kossteemne majandamine vrtustab inimese aktiivset rolli sstliku majandamise eesmrkide saavutamisel.
M ei pa koloogilisi protsesse asendada vi tugevalt mjutada tehnoloogiliste vtetega, vaid pab neid protsesse ra kasutada. Selle phimtte alus on arusaam, et igasuguste hvede saamine metsast sltub koloogilistest protsessidest (aineringe, fotosntees, populatsioonidnaamika jne.). Jrelikult on oluline silitada koloogilisi protsesse vimalikult looduslhedastena.
Inimtekkelised kooslused on ks osa loodusest ning silitamaks nende algupra, nhakse ette kaitse- vi vajaduse korral taastusmeetodid.
8. Kohanemisvime ja usaldatavus. Praegused arusaamad ja kossteemi talitluse paradigmad on esialgsed ja puudulikud ning paratamatult muutuvad. Majandamisvimalusi peaks vaatlema hpoteetiliselt ning kontrollima uurimuste ja monitooringu alusel. Mi majandusmudel on kohanev: praktiline majandustegevus mjutab planeerimist. Majandamise sihid vivad muutuda, need sltuvad hiskonna arengust. Paraku tehakse otsuseid metsakossteemi majandamise kohta piiratud informatsiooni alusel ning oht eksida on kllaltki suur. Seetttu on vajalik tagasiside, et parandada vigu ja langetada igeid otsuseid. Sellise tagasiside tagab monitooring.
Paindlik majandusmudel haarab ka omaniku otsustusi. Omandivormi jrgi peab majandusskeem vimaldama mitmekesiseid lahendusi. Mtkava, milles toimub planeerimine, on rmiselt oluline. Vajalik on nii-elda tugimtkava, mille phjal ldistatakse teiste mtkavade t. T eri mtkavades on samuti oluline paindlikkuse joon. Teiselt poolt on aga tekitab omanikust lhtuv ksitlus kunstlikke piire ning looduslikud piirid vivad kaotsi minna.
Kokku vttes: kossteemsel majandamisel on paralleele sertimisega. Ka sertimisskeemides toodud phimtete ja kriteeriumide jrgimine tagab sstva majanduse (Jgiste 2001b). Mlema pdlus on tasakaalustatud areng ja tulevaste inimplvede tisvrtuslik elu.



Kalev Jgiste, EPM metsakoloogia dotsent, Ahto Kangur, Sander Laumets, EMP Metsandusteaduskonna

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet