Eesti Looduse fotov�istlus
3/2002



ARTIKLID
KAS VALIKRAIED ja psimetsad sobivad Eestisse?

Kesk-Euroopas on psimetsad kui lageraieid vltiv looduslhedase metsanduse vimalus viimasel paaril aastakmnel vitnud suure populaarsuse. Eesti metsaseadus lubab ka kodumaiseid metsi majandada psimetsana. Tegelikkuses on metsaomanike ja teiste metsandus praktikute teadmised selles vallas lubamatult napid. Jrgnev kaheosaline arutlus keskendub valikraiete ja psimetsade phimtetele ja rakendusvimalustele Eestis.

VALIKRAIETE JA PSIMETSA PHIMTETEST. Valikraie kui lageraie alternatiiv on vaatluse all juba Oskar Danieli 1926. aastal ilmunud metsakasvatuse pikus. Seal on kirjutatud, et valikraiete tulemusel tekib hevanuselise metsa asemele mitmevanuseline mets, kus metsa liikmed kas ksikute puude vi salkade nol ksteise krval asuvad ja alaliselt vahelduvad. 1998. aastal vastu vetud metsaseadusest leiame tnapevase valikraiete ja psimetsa ksitluse: psimetsana majandades asendub vi asendatakse vljaraiutud vi vljalangenud puud pidevalt uutega; htlasi on psimetsana majandatavas metsas keelatud hooldus- ja uuendusraied. Valikraiete kohta on kehtestatud jrgmised reeglid: Esimese valikraiega tohib vlja raiuda kuni 20 protsenti elusate puude tagavarast tingimusel, et metsa larinde tius ei lange madalamale kui 0,6. Korduva valikraiega ei tohi viia puistu tagavara madalamale, kui see oli prast esimest valikraiet .. Vaatleme hekaupa ja pikemalt psimetsade ning valikraiete olulisemaid phimtteid.

1. Metsade kasvatamine psimetsana on ndisaegse looduslhedase metsakasvatuse vte. he looduslhedase metsanduse ilminguna on metsade kasvatamine psimetsana saavutanud viimasel paaril aastakmnel suure populaarsuse Kesk-Euroopa majanduslikult arenenud riikides. Metsakasvatuse mttes ei ole tegemist uue nhtusega. Klassikaliselt on Euroopas tuntud Dauerwald ja valikraied kui metsakasvatuse ja puiduvarumise ssteem, ka nukogude ajal Eestis kehtinud raie-eeskirjades oli turberaiete alamliigina vimalus rakendada valikraieid (vabavalikraied e. hooldusvalikraied). Valikraied ja psimetsad kujutavad endast looduslhedast ja sstlikku metsade majandamise meetodit. Vastandina lageraietele ja ka turberaietele ei likvideerita valikraiete korral metsa ega teki puurindeta perioodi (raiesmikku). Eesmrk on kujundada liigirikkad suure loodusliku mitmekesisusega erivanuselised segametsad. Valikraieid tehakse ainult psimetsas. Enamgi veel: psimetsas tehaksegi ainult valikraieid. Seal ei tehta kunagi eraldi uuendusraiet. Psimetsas toimub metsa pidev uuenemine: vljaraiutud puud asenduvad uutega looduslikult vi teeb selle t inimene. Metsa kui kossteemi areng on pidev, htlane, puuduvad hevanuselisele metsale omased arengufaasid alates raiesmikust ja metsakultuurist kpse metsani. On rhutatud valikraiete sobivust erivanuseliste segapuistute majandamisel. Valikraietega majandatav mets tidab puidutootmise krval ka teisi metsa funktsioone (keskkonnakaitse, puhkemajandus, jahindus) ja vimaldab ka sel teel otsest tulu. Valikraie asendab hooldus- ja uuendusraiet ning seda tehakse nii metsa kasvatamise kui ka puidu varumise vi mis tahes muul eesmrgil. Kujundades ja majandades psimetsa valikraietega, tuleb lhtuda samast metsakasvatuse kontseptsioonist aastakmneid vi isegi sajandeid, tehes samas ka paindlikke korrektiive olenevalt uutest arusaamadest looduskasutuses, muutustest raiete tehnoloogias ja arvestades puiduturu muutusi.
2. Vanuseline struktuur peab olema pramiidjas.
See thendab, et psimetsa eesmrk on kujundada puistu, kus nooremate vanuseklasside puid on arvuliselt rohkem kui keskealisi ja vanemaid. Osa puid letab traditsioonilise kpsusvanuse ja nii saadakse eriti jmedaid ja kalleid sortimente. Ideaalne psimets on mitmerindeline, soovitatavalt segamets. Valikraiel raiutakse puid kigist vanuseklassidest ja kigist jmedusastmetest protsentides enam-vhem vrdselt, et tagada pidev loodusliku uuenemise vimalus. Jrjest enam peetakse psimetsa struktuurist rkides silmas puude jaotust jmeduse jrgi, seda eriti tulundusmetsades. ks psimetsa kujundamise teoreetiline alus on idee, et puid raiutakse metsast samamoodi, kui need ise erivanuselises metsas loodusliku konkurentsi kigus puistu koosseisust vlja langeksid, ent seda protsessi ennetades, et saada majanduslikult vrtuslikku puitu. Puurinde liigilist koosseisu kujundatakse nii, nagu see toimuks metsas loomuliku suktsessiooni kigus (suund kliimakskooslusele). Psimetsas, mis juba vastab kliimakskoosluse struktuurile, ptakse raiete abil seda struktuuri hoida. Eesmrk on tagada looduslik mitmekesisus ja palju konie. Psimetsas soovitatakse hoida ka vanu ning majanduslikus mttes leseisnud ning surnud puid (samamoodi kui lageraiete silikpuid).
3. Tagatakse looduslik uuenemine sobivate puuliikide vrtuslike eksemplaridega. Selline looduslik uuendus on odav ning ka kulutused uuenduse hooldamiseks on tunduvalt viksemad kui raiesmikule kultuuri rajades ja seda hiljem hooldades ning valgustusraieid tehes. Vajaduse korral valmistatakse loodusliku uuenduse jaoks maapinda ette ning tiendatakse looduslikku uuendust klvi ja istutamise teel. Vltimaks ulukikahjustusi, mbritsetakse ksikud noored puud erimbristega.
4. Puistu kasvuruum on pidevalt kasutuses ning puidu juurdekasv on htlane. Tius (tagavara) hoitakse raiete abil madalana, eesmrk on tagada selline puistu tihedus, mis htlasi tagab pidevalt vimalikult suure jooksva juurdekasvu. sna lhikese raiekorduse perioodi 510 aastat) abil suudetakse enamik puidu juurdekasvust ra raiuda ja majanduslikult ra kasutada. Niteks Kesk-Euroopa viljakatel metsakasvukohtadel, kus lageraietega majandatav mets on vimeline kpseks eaks akumuleerima 1000 m3 puitu hektari kohta, peetakse optimaalseks psimetsa tagavaraks 350450 m3/ha ja optimaalseks rinnaspinnaks 1525 m2/ha. Nii saavutatakse majanduspuidu maksimaalne jooksev juurdekasv ning ka rahaline tulu.
5. Majandamine toimub ksikpuu printsiibil.
Eesmrk on kasvatada vrtuslike puuliikide eriti jmedaid ja kalleid sortimente ning raieaja valikul arvestada turunudlusega. Krge elatustasemega riikides, kus paberipuud ja peenpalki ei tasu raiuda kalli tjuhinna tttu, on peamine tuluallikas kasvatada nii jmedaid kvaliteetseid vrtuslike puuliikide tvesid kui vimalik. Euroopas on niisugused puuliigid eelkige pk ja tamm, viimasel ajal ka kirss. Psimetsas kasvavatel puudel on aastarngad htlasemad, puudub hevanuselisele metsale iseloomulik intensiivne diameetri juurdekasvuperiood 2040 aasta vanuselt. Okslikkus on tve allosas viksem, lal suurem. Metsa majandamine ja puidu turustamine ksikpuudena on eriti tasuv stabiilse metsanduse ja kauaaegsete traditsioonidega metsahistutele tuginevates riikides. Niteks ?veitsi metsaomanik vib saada kunstlikult laasitud puude oksavabadest ja jmedatest palkidest mitu korda krgemat hinda, kui on niisama jmedate palkide keskmine turuhind. Krge hind eeldab, et kigi eelnevate metsakasvatustde, eriti kasvavate puude laasimise aeg on usaldusvrselt paika pandud metsaomaniku andmebaasis. htaegu vlistab pettuse asjaolu, et metsaomanikud kuuluvad plvkonniti pikkade traditsioonidega metsahistutesse.

PSIMETSADE JA VALIKRAIETE PROBLEEME EESTIS
1. Psimetsa tasub kujundada eelkige hsti varju taluvatest puuliikidest, Eestis tuleb arvesse vaid kuusk.
Psimetsa struktuur eeldab, et kigil puudel tuleb nooremas ja ka keskeas kasvada suuremate puude poolvarjus. Kesk-Euroopas on psimetsa kujundades vimalik kasutada mitut varjutaluvat puuliiki: harilik pk, euroopa nulg, harilik kuusk, harilik ja kivitamm, valgepk. Eestis on paraku ainult ks arvestatav varjutaluv puuliik kuusk ja seegi ei kasva igal kasvukohal korralikuks puistuks. Kuusk annab intensiivset jrelkasvu vi pigem alusmetsa ka kohtades, kus kasvukoha viljakus ei vimalda saada produktiivset kuusikut, samas takistab viljakatel kasvukohtadel kuuse looduslikku uuenemist tihti lopsakas rohukasv. Teiste kodumaiste puude looduslik uuendus vanametsa turbe all jb tavaliselt kiratsema ja nakatub kiiresti tve- ja juuremdanikesse ning lehehaigustesse (isegi siis, kui lemised rinded on sna hredaks raiutud).
2. Eesti loodusoludes on hevanuseline ja herindeline mets loomulik. Kui poleks inimtegevust, toimuksid Eesti metsades looduslikud tulekahjud 100200-aastase perioodiga. Tulekahju jrel uuenenud mets on samuti suhteliselt hevanuseline. Tnapevalgi vib selliseid looduse arengutendentse nha meile sarnaste tingimustega Siberi vi Kanada metsades. Prast tulekahju pole uuenenud mets kll nii rangelt hevanuseline kui inimese rajatud metsakultuur, kuid siiski suhteliselt hevanuseline (hte plvkonda kuuluv). Metsatulekahjude ja lageraiete mju metsamullale, taimestikule, loomastikule ja metsauuenemisele on samasugune. Metsa rindelisus on otseselt seotud geograafilise piirkonna valgustingimustega. Kui vihmametsades vib eraldada 34 puurinnet, siis phjala metsad on valdavalt herindelised, erandina kuuse II rinne. Seega Eesti looduslikes tingimustes on hevanuseline ja herindeline mets igati looduslhedane.
3. Looduslikku mitmekesisust metsades tagab Eestis suur reljeefi, mulla ja kasvukohatpide vaheldus ning vike raiesmike pindala. Loodusliku mitmekesisuse tagamiseks metsas on kaks teed: esiteks, maksimaalne mitmekesisus iga puistu sees; teiseks, vikestest eri puuliikidest ja eri vanusega poollooduslikest puistutest koosnev metsalaam. Loodusliku mitmekesisuse tagab Eesti oludes suur reljeefi, mulla ja kasvukohatpide vahelduvus. Eesti metsade keskmine takseereraldus (puistu) on 12 ha suurune ja see on viimastel aastakmnetel pidevalt vhenenud, inimese rajatud puhtkultuurid on enamasti tienenud loodusliku uuendusega ning valdavalt kujunenud poollooduslikeks segametsadeks. Keskmine lageraielank on Eestis viimasel kmnendil olnud 12 hektari suurune ja ka nukogude ajal alates 1960. aastatest kehtisid meil eeskirjad, mis seadsid lageraielankide suurusele ja lankide liitmisele tunduvalt karmimad piirangud kui niteks Soomes ja Rootsis, rkimata Kanadast vi Siberist. USA phjaosariikides on veel praegugi maksimaalne lubatud lageraielangi pindala 100 aakrit (40,5 ha)!
4. Eestis uueneb mets poolvarjus enamasti halvasti. Eestis kasvavate puuliikide poolvarjus tekkinud uuenduse seisund on enamasti halb. Mnd uueneb looduslikult hsti ainult mnes piirkonnas; varjus intensiivset uuendust andev kuusk ei sobi vheviljakatel kasvukohtadel uueks metsaplveks. Eesti viljakamates metsakasvukohatpides tekib prast puurinde hrendamist intensiivne rohukasv. Kiirelt reageerivad mitmed psaliigid, mis takistab vajalike puuliikide loodusliku uuenduse teket. Kesk-Euroopa riikide psimetsades on looduslikule uuenemisele kaasa aidatud (maapinda ette valmistatud, alusmetsa hrendatud) ja htaegu tiendatud istutamise ja klvi teel. Need lisatd seavad tihti kahtluse alla vite, et psimetsa uuenemine on odav. Reguleerida tuleb ka psimetsa eri puuliikide loodusliku uuenduse omavahelist konkurentsi, niteks pgi-tammemetsades raiuda pgi uuendust ja anda ruumi tamme taimedele. Intensiivse pgiuuenduse trjeks kasutatakse mnel pool isegi keemilisi vahendeid!
5. Psimetsaks kujundatud hredad puistud on tormihellad. Stabiilset, vlja kujundatud psimetsa peetakse tormile vastupidavaks. Rhutatakse lehtpuude (pk ja tamm) suurema osakaaluga segametsade tormikindlust kui okaspuude (nulud, ebatsuugad, kuused) enamusega metsadel. Kuid hredaks raiutud metsad, millest tahetakse kujundada psimetsa, on tormihellad; htaegu on lumevaalingu risk suur. Seda nii Kesk-Euroopas kui ka Eestis. Eeltoodut kinnitab 1967. aasta tormikahjustuste anals Eestis: tormile eelnenud aastatel harvendus-, pimendus- ja turberaietega hredaks raiutud metsades olid kahjustused suuremad, vrreldes hrendamata metsaga.
6. hvardavad ulukikahjustused. Suure ulukite asustustihedusega aladel tekib vajadus tarastada suuri metsaosi vi hulganisti noori ksikpuid ja puuderhmi. Lageraielanke on lihtsam ja odavam tarastada, sest nende pindala on viksem. Kuna valdav osa metsadest jb ka rikastes riikides tarastamata, siis on nii mnelgi puuliigil raske uueneda: niteks nulu-pgi segametsades svad metsloomad eelkige ra nulu uuendus ja tamme-pgi metsades tamme uuendus, sna hsti silib pgi uuendus.
7. Majanduslik efekt on kaheldav. Valikraieid ksitlevas kirjanduses leidub mitmesuguseid seisukohti. Kesk-Euroopas, niteks Prantsusmaal, nhakse psimetsades ja valikraietes eesktt konoomilist efekti (kultuuride rajamise ja hooldamise kulud on minimaalsed). Enamik valikraiete tasuvuse analse Phjamaades nitab, et valikraietega on puidu lesttamine ja ldse kasvatamine vrrelduna lageraiete ssteemiga kaks korda kallim. Teatavasti tehakse Kesk-Euroopas, eriti niteks Saksamaal vi ka kauges Jaapanis mitmeid lisatid, selleks et aidata kaasa psimetsade uuenemisele; riik subsideerib seda. Eeleldut arvestades on vga raske orienteeruda psimetsa majandamist ksitlevates majanduslikes arvutustes. Samas on ka boreaalsete metsade kohta uurimusi, niteks Soomes, mille phjal on valikraietega psimetsast puitu kasvatada ja varuda ligi kaks korda konoomsem. llatav on tnapeval tdeda, et majanduslike argumentidega phjendatakse ka algelisi valikraieid (meie mistes pigem tstus-valikraieid) Skandinaavia phjaosas, niteks Norra phjaosa looduslikest kuusikutest suurte puude vljaraiumist. Kuigi artikli autoril puuduvad konkreetsed arvutused, vib kahelda, et Eestis on konoomne psimetsast puidu varuda ja psimetsa uuendada vi lasta tal looduslikult uueneda.
8. Phjamaade ja Eesti puiduturg ja saeveskid pole orienteeritud jmepalgile ja oksavabale puidule. Tstuslikult krgelt arenenud Kesk-Euroopa riikides ei ole peenemdulise puidu (paberipuu) raie tulutoov. Kll aga annab suurt sissetulekut jmedate ja kvaliteetsete (oksavabade) vrispuuliikide tvede mk ja nende varumine metsast ksikpuudena. Psimets annab selleks ideaalse vimaluse. Seevastu Phjamaade metsatstus on orienteeritud paberitootmisele ja saematerjali saamisele ka vimalikult peentest tvedest.
9. ksikpuu printsiip vib Eestis olla rakendatav peamiselt vaid mnni, saare ja tamme kasvatamisel.
Mnd, saar ja tamm sobivad seeprast, et nad on pikaealised ja kannatavad vhe tvemdanike all. Teistest meie peamistest puuliikidest on kuusk Eesti metsades ldjuhul sna lhiealine ning nakatub kergelt mdanikesse, eriti juurepessu. Kuigi suured kuused vivad esimestel aastakmnetel vi isegi poolsajandil moodustada tihedaid aastarngaid ja alles siis saavutada suure kasvukiiruse, pole tootmiskatsed kujundada jrelkasvu vi teise rinde kuuskedest uus puistu enamasti edukad. Haab, sanglepp ning arukask ei anna poolvarjus elujulist uuendust. Vaid kuivendatud soomuldadel suudab sookask kasvada mndide all teises rindes. Tamm vi ka prn ja vaher suudavad kasvada alusmetsas erisugustel kasvukohtadel, kuid poolvarjutingimustes ei suuda nad enamasti larindesse juda. Hooldusraiete pikaajalised katsealad on nidanud, et kesk- ja vanemaealisi puistuid hredaks raiudes ei saa tve diameetrikasvu arvestataval mral kiirendada. ksikpuu printsiibi alusel tuleks rhutada ht looduslhedase metsakasvatuse vtet, mida tasub Eesti loodusoludes rakendada. See on elujuliste seemnepuude (eriti mndide) jtmine teise vi enamassegi raieringi. Sellel meetodil on terve rida plusse: saame antud kasvukohale geneetiliselt sobiva ja seejuures odava loodusliku uuenduse; tegutseme koloogiliselt igesti, tagades elu- ja toitumispaiga mitmele loomaliigile ja htlasi rikastame metsamaastikke. Juhul kui eriti jmedad sortimendid on kallid ka saja aasta prast, oleme vitnud ka rahaliselt.
10. On karta leraiete ja metsa lagastamise ohtu. Paljudes riikides, sealhulgas ka Eestis on prast hoogustunud valikraieid alati tekkinud vajadus lageraiete abil metsad korda saada. Psimetsa tuleb aastakmneid ja isegi sadu aastaid stabiilselt majandada. See eeldab peremehetundega omanikke. Valikraie on raieliik, mida on ebaperemehelikul omanikul kige lihtsam rakendada hetkekasu saamiseks, muutes eelkijate metsakasvatust nulliks ning htlasi seades halba valgusse kogu psimetsanduse idee.



Hardi Tullus, EPM metsakasvatuse professor

Loe kommentaare (3)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet