Eesti Looduse fotov�istlus
1/2005



Raamatud
METSAMEES JA LIND

Interneti erametsaportaalis on nimeta metsaomaniku lestunnistus, et ta on igaks juhuks maha saaginud puu kulli pesaga. See kiri peaks plvima thelepanu. Vahetult prast seda, kui keskkonnaministeerium teavitas plaanist kehtestada kaitsetsoonid ka kanakullide pesapuudele.
Asja on vimendanud see, et selle aasta alguses ilmus keskkonnaministri mrus metsiste elu- ja mngupaikade kaitsetsoonide kehtestamise kohta.
Taas, nagu Natura-aladegi puhul, kurdavad metsaomanikud infopuudust. Mida kujutavad endast tpselt piirangud?, mis vimalused jvad maaomanikele?, kui suured on ldse kaitsetsoonid ja millise liigi hoiuks kavatsetakse veel kehtestada kaitsetsoone?
Aasta alguse Metsalehes kutsus maaomanik, kelle maadele jb ks kaitse alla vetud metsise mngupaiku, kaaskannatajaid hinema, et nuda koos infot. Ka see avaldus on thelepanu vrt. Ei ole normaalne, kui omanikud peavad nudma teavet, mille saamine peaks olema loomulik.
Seni on maaomanikel kahjuks pigem alust riiki umbusaldada kui usaldada. Niteks on riik kll lubanud, et kui metsa majandamisest huvitatud omanik on oma maadele jva kaitseala vastu, vib ta selle maaosa vahetada, aga vhesed vahetusjuhtumid on kulgenud le kivide ja kndude. Paberid seisavad ja riik ei pea toimingute thtaegadest kinni. On isegi kohtupretsedent, kus riik hakkas vahetuse asemel maaomanikuga vgikaigast vedama.
Asi on tsisem, kui esiotsa paistab. Eesmrk on kaitsta metsas elavaid liike, kuid halvasti, poolikult ette valmistatud kaitse hakkab ttama iseenda vastu.



VIIO AITSAM,Maalehe Metsalehe toimetaja

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet