Eesti Looduse fotov�istlus
1/2005



Artiklid
Raplamaa metsavahtide eluolust enne Teist maailmasda

Need Vana-Vigala metsavahid 1910. aastast olid iseseisva Eesti metsavahtide eelkijad ja neile mitmes mttes ka eeskujuks.
Jtkame mulluses Eesti Metsa sgisnumbris alustatud levaadet metsavahtide eluolust Raplamaal kahe maailmasja vahel.
Aluseks on peamiselt Kru ja Mrjamaa metskonna arhiividokumendid.

RIIGILIPP, KASTEKANN JA JAHIPSS Kru metskonna Isiklikkude arvete raamat varade ja varustise alal annab levaate metsateenijatele heteistkmne aasta jooksul, 19301940, vlja antud varustusest. Kirjas on riidekraam, jalatsid, triistad, eraldusmrgid, raamatud. Igale metsavahile on vlja antud Riigi metsavahtide ksiraamat, Kodumaa kullilised ja Riigimetsateenijate teenistuskord. Ka villane riigilipp (165 x 105 cm). Kindlalt kuulub iga metsavahi varustusse vasega kanditud mduosaga puust klupp, puude mrknuga, pootshaak ja plekist kastekann.

16. augustil 1925 koostatud protokollist loeme, et Kru metskonna Tihnulaane
Metsavahikuue materjali hinnaks on 1935. aastal mrgitud 23 krooni, pkstele kulub riiet 13 krooni eest. 1936. aastal on kik mehed saanud 33 krooni vrtuses kangast poolpalitu tarvis. Talvine vormimts maksab 7 krooni 50 senti, suvemts 4 krooni 25 senti. lakuprgade hind on ks kroon. Vrihm maksab kolm krooni. Saabaste muretsemiseks on metsavahid saanud 1020 krooni. Kui mundrile ettenhtud aeg, kaks aastat, on tis saanud, tehakse raamatusse mrge kandeaja mdumisel kustutatud ja ametimehele antakse vlja uus riidekraam. Jalatsite kulumisajaks oli mratud aasta.
Metsavahi varustuse hulka kuulus ka jahipss. 1921. aasta veebruaris teatab Kru metsalem P. Hermann Jrva maakonna metsalemale jreleprimise peale ametirelvade kohta, et metskond vajab viit jahipssi. Maakonna metsalema 23. juulil 1921 saadetud kirjast loeme, et metskonda saadetud pssid ja padrunid on mratud metsavahtidele mmiseks. Pssi hind on 350 marka, padrun maksab 4 marka 50 penni. Kui metsavaht teenistusest lahkub, makstakse talle pssi eest tasutud raha tagasi. Kiri manitseb: Iga pssi peale on lubatud 15 padrunit. Padrunitega tuleb kokkuhoidlik olla ja neid ainult rmistel juhtumistel tarvitada, sest et nende tagavara vike on. 8. augustil teatab metsalem oma kirjas krgemale poole, et seekordsest saadetisest on pssid Berdanka endale saanud metsavahid Peks ja Rebane.

METSAVAHT TEEB METSNIKULE PROTOKOLLI Kru metskonna Metsaseaduse rikkumise le tehtud protokollide registrisse on kaheksa aasta jooksul, 19201928, sisse kantud 216 protokolli. 139 juhtumit, seega 64% kigist pahategudest, on avastanud metsavahid. Kige valvsam silm on olnud Kedvapere metsavahil Hans Stmperil, kes on riigimetsas omavolitsemise avastanud 24 korral. Metsari vahtkonna valvaja Tnis Elmik on ktte saanud 15 seaduserikkujat, Kuusiku metsavaht Mihkel Vigas ja Lemmelo metsavaht Jakob Kommisaar kumbki 12. Metsas kies on teraselt ringi vaadanud ka metsavahtide pereliikmed. Niteks Tihnulaane vahtkonna metsavahi Mihkel Milveki nime krval leiame protokollide registrist ka Alma Milveki ja Martha Milveki, kes on peale sattunud salaraietele.
Pahategu vis olla ige vike, nagu paari lamba karjatamine metsasihil vi mne heinakaare niitmine riigimaalt, aga kui metsavahi valvas silm seda mrkas, toodi sdlane pevavalgele. Nii niteks ei jnud metsavaht Milvekil 7. septembril 1926 thele panemata, et Ingliste valla Liivaku talu peremees Jaan Schlecher on okastraadi noorte puude klge lnud ja vigastanud. Kannatada olid saanud neli kuuske, neli kaske, kuus leppa ja ks haab, tvemduga 15 tolli. Vsimatult olid metsavahid salaraiujate jlil. Trahvi pidid maksma kik: nii need, kes hankisid loata paar aialatti, kui ka sadade puude omal volil langetajad.
Seaduserikkujate selgitamine vis mnikord kulgeda sna isemoodi. Metsavahtidel tuli vahel ajutiselt ka metsniku lesandeid tita. Kru metskonna 1935. a. tsiviilkohtuasjade toimikust leiame kimbu protokolle, kus on kirjas, kuidas III jaoskonna metsniku aj. kt. Rumbi metsavaht Hans Kruuk on 1935. a. juulikuus le kuulanud omavolilises karjatamises osalenuid. Asjale annab vrtsi tik, et keelatud kohas, kultiveerimata raiestikus khtu titnud viis lehma ja seitse lammast kuulusid metsnik August Aguraiujale, kelle kohuseid metsavaht Kruuk parajasti titis, ja Aguraiuja pooleteramehele Martin Mihkelsonile. Mlemad karjaomanikud on lekuulamisprotokollis vitnud, et pole karjasel kskinud loomi raiesmikku ajada. 11-aastane karjapoiss Erich Mrk on oma allkirjaga kinnitanud, et lehmad-lambad on kogemata paha peale sattunud. Sellest hoolimata on metsavaht- metsniku Kruugi vga tpse ja selge kekirjaga protokollides lpetuseks thendatud, et loomi sdeti raiestikus karjatse poolt meelega. Mis siin kosta: metsamehed ju hel meelel ja keegi pidi ometi sdi olema! Pisikesele karja-Eerile tulnuks kaasa tunda ...

Loomad kippusid ikka paha peale, ei nad hoolinud, kas nende peremees oli talunik vi pisut thtsam asjamees, metsateenija. 24. septembril 1935 on Kru metskonna I jaoskonna metsnik August Virkoja protokolli kirja pannud: Kru metsalemaga Maidema vahtkonda lbi kies .. ngin lambaid 6 tk., ajasin viimased riigi metsast vlja .. lambad lksid Maidema m/v Jakob Sieversti loomade juure ja jid sinna. Ei jnud metsavaht Sieverstil muud le, kui protokollis oma lammaste seaduserikkumist tunnistada. Ja et nad, sindrid, keelatud kohas just metsalemale ja metsnikule jalgu pidid jma!

KARJATAMISPILET AINULT METSAVAHI LOAL Talunikud said oma loomi riigimaadel karjatada, see kis metsa krvalkasutuse alla. Tuli soetada karjatamispilet ja hoida loomad lubatud piirides. Kru metskonna arhiividokumentide hulgast leiame 1930. aasta aprillis koostatud teadaande: Kru metsalem teatab, et .. enne pileti wtmist on karjaomanikud kohustatud kohaliku metsavahi poole prama, kes neile keelu alla kuuluvaid kohti ktte nitab ja aedade tegemiseks tarwilist materjali wljaannab, millest karja omanikud keelu alla kuuluvad kohad lattaedadega muust metsast eraldama on kohustatud .. Ilma metsawahi allkirjata piletisi wlja ei anta. Keelu alla kisid metsakultuurid, kuni 15 aasta vanused lehtpuu- ja kuni 20 aasta vanused okaspuumetsad ning looduslikuks uuenduseks mratud alad.
Toimikust leiame kimbu metsavahtide kirjutatud lubathti. Metsavaht Blockmann teatab 8. mail 1930 metsalemale: Kannan ette, et kwrt. N 97 ja 102 vahele on kod. Salka, Wigemasti, Utrowi ja Liiversoni poolt aid ette tehtud. 15. mail 1930 annab metsavaht Maurer loa Jakob Ehelandile karjatamise Pileti saamiseks Saare wahtkonnas. Kw. N 135 ja 129 peal kultuurit ja alla wiieteistkmne aasta wanadune mets on aiaga piiratut umbes kaks kilumeetert. Raba vahtkonna metsavaht A. Uus annab 27. mail 1930 teada, et Kod. Jri Ermi ja Anna Tompsoni poolt on kv. 174 peal asuvale (2) kahe raiestikule tkke aed ette tehtud. Samas aga ei osutunud aed kontrollimisel nhtavasti nii tugevaks, kui vaja, sest veel samal peval on metsavaht asjaosalistelt nudnud: Andsin teile kll tunnistuse et aed valmis aga teil tuleb ks latt igal pool juurde panna.

TULD KULLIDE JA HARAKATE PIHTA! Kru metskonna arhivaalide seas leidub 17. aprillil 1930. aastal kokku seatud nimekiri nr. 120, mis tleb: Meie kesolevale nimekirjale allakirjutajad Kru metskonna ametnikud ja teenistujad kohustume 1930 aastal juhendi .. kohaselt, ettenhtud arvul ja tingimustel rvlinde hvitama ja nende jalad hiljemalt 31. dets. 1930 registreerimiseks esitama. Kohustuse vtmist on oma allkirjaga tendanud ka 16 Kru metskonna metsavahti. Toimikusse on kidetud sama laadi nimekiri-kohustus ka 1931. aasta kohta.
Juhendit ennast, mille alusel kahjulikuks tunnistatud sulelisi hvitama asuti, me arhiivitoimikust ei leia. Kll aga on ridamisi pabereid, kus antakse aru, kui palju kullilisi, vareseid ja harakaid taevastele jahimaadele on saadetud.
6. jaanuaril 1931. aastal on Metsade Ametisse lkitatud akt tapetud rvlindude jalgade arvestamise ja hvitamise kohta: Kru metsavahid on riigi pandud kohustuse titmiseks kokku kandnud 7 paari kanakulli-, 35 paari pasknri-, 6 paari raudkulli-, 26 paari varese-, 4 paari viukulli- ja 8 paari harakajalgu. Kige pdlikumalt on rvlinde hvitanud metsavahid Mihkel Uus, Karl Rebane, Albert Reinhaus, Artur Uus ja Johannes Bliider. Kakskmmend paari linnujalgu on saadetud Tartu likooli zooloogiamuuseumile. 13. jaanuaril 1931 saadetud kirjas teatab zooloogiainstituudi ja -muuseumi juhataja Heinrich Riikoja, et Kru metskonna saadetis sisaldas peale kana- ja raudkullijalgade ka hiireviu-, herilaseviu- ja kalakotkajalgu.
Kahjulikuks tunnistatud suleliste hvitamisele andis hoogu ka preemia, mis agaramaid linnuktte ootas. Nii lubab Riigimaade ja Metsade Valitsuse Metsamajanduse Broo kiri 15. oktoobrist 1935. a. Kru metsalemal maksta hvitatud kulliliste eest preemiat 20 krooni 50 senti.
Lindude tapmise kampaania kestis aastaid. 1935. aaasta 31. detsembril koostatud aktist neme, et metsavahtidest on agaramad kahjulike suleliste hvitajad olnud Hans Kruuk, Artur Uus, Voldemar Kala, Jakob Saulep ja Juhan Bliider.
Kui metsavahte lausa kohustati rvlindudeks tunnistatud kullilisi hvitama, siis metsiste vastu oli inimene armulikum. Kru metskonna 1930. aastate dokumentide hulgast leiame mngivate mtuste loenduse teatelehti. Toimikusse on kidetud metsavahtide teated vahtkondades nhtud metsisemngude kohta. 1930. aastal on metskonnas kokku loetud 27 mngivat mtusekukke, 8 vrra rohkem kui eelmisel aastal. Lubatakse lasta kolm kukke. Metsavahi mrkus tleb: Kuusiku mngul tuleks he vana kukke, kes noori ra ajab, maha lasta. 1934. aastal on metskonnas nhtud 12, 1935. aastal 10 mngivat metsisekukke. Rumbi metsavaht Kruuk teatab 14. aprillil 1935: Rumbi vahtk. kv. 17. ja 20 peal laulab (1) ks mtus, lendamas on nha 2, aga laulab ainult 1. Saare vahtkonna mtuste arvu kohta 1935. aastal on metsavaht teatanud: whenenud raiestikkude mjul. Kuusiku metsavahi andmetel on tema vahtkonnas varasematel aastatel mtuseid mngimas nhtud, 1935. aastal enam mitte. Phjust ei teata. Mtuste laskmise tingimustes oli ette nhtud, et ktti saadab mnguplatsile vastava vahtkonna metsavaht.

PATUKOOREM METSAVAHI TURJAL Kru metskonna III piirkonna metsniku kontrollraamatust vib nha, kuidas metsnik oma jaoskonna metsavahtide tegutsemist suunab ja nende tl pilku peal hoiab. Aasta jooksul, 1932 oktoober1933 oktoober, on metsnik kinud 30 korral vahtkondi revideerimas vi kontrollimas mnda td-tegemist: raielankide suurust ja skitsidele vastavust, klvilappide lmist, seemnete klvi ja taimede istutamist, raiujate td. ige tihti on metsnik raamatusse mrkinud, et tegi ringkigu hes vi teises vahtkonnas, enamasti lisades: seaduserikkumisi ei leidunud.
Kontrollimisel vib aga kike ette tulla. hest Kru metskonna arhiivitoimikust loeme abimetsalem Karl Siimoni 23. septembril 1921 kirja pandud ettekannet metsavaht Jakob Siiversti kohta: Septembri kuu 22 peval 1921. a. leidsin mina Maidema wahtkonnas kw. N 50 peal loomad ige palju kahju teinud noore puude kaswudele, ja sellsamal korral leidsin raiestikust 20 lehma ja 22 lammast .. leidsin mina Maidema metsavahi kige suurema sdi olema tema laiskuse ja hooletuse prast. Lisatakse karjapoiste vide, et nemad terve suve jooksul ei ole metsavahti metsas ninud. Kirjas Jrva maakonna metsalemale suurendab Kru metsalem Paul Hermann saluse patukoormat: .. Siiwerstile olen juba omalt poolt wastu hakkamise prast etteheiteid teinud. 1. oktoobril 1921 ksib Jrva maakonna metsalem H. Taube oma resolutsiooniga Maidema metsavahile Siiwerstile noomituse anda ja temale kuulutada, et kui tema oma ameti kohustusi ei peaks ndsest peale paremini titma siis ametist lohakuse prast tagandud saab.
1930. aastal vahtkondi revideerides on metsavahtide tga ldiselt rahule jdud. 1932. aasta 29. juulil Tillniidu vahtkonda kontrollides on aga metsavaht Baumthali ts leitud lausa ridamisi puudusi: omal volil on raiutud 8 tarbepuud, 400 m2 riigimaa peale on turvast kuivama laotatud, 30 m2 pealt on loata umbes 5 kg heina niidetud, pikemat aega keelatud kohtades loomi karjatatud. Revideerimisakti lpus teatab metsnik Wirkof karmilt, et kik puudused loen m/v Baumthali hooletuseks. les loetud patud, eriti aga riigimetsamaale laiali stitud turbaptsid, tid metsavahile muret ja sekeldusi veel paariks aastaks. Et kohus ei suutnud omavolilise karjatamise sdlast tuvastada, pidi trahviraha metsale tehtud kahju eest, 20 krooni, maksma metsavaht omast taskust, peale selle kohtukulud.
1933. ja 1934. aasta revideerimisaktidest suuri puudusi ei leia, kll aga on kontrollijad hoolikad pisiasjugi thele panema. Ei j mrkimata, et metsavaht Oskar Blockmanni Laane vahtkonnas on karielajad rabas joomas kinud, htlasi rohtu snud. Tihnulaane vahtkonna kohta, mida valvab metsavaht Artur Hansen, on pandud kirja: omavoliline karjatamine raiestikkudes, kariloomad kohati kinud. Selliste viksemate pahategude mainimise krval seisab mrkus: metsavahti suuliselt hoiatatud. 1935. aasta revideerimisaktis on Kuusiku metsavahi td hinnatud nnda: ldise metsakorralduse kava jrele Kuusiku vahtkond enam vhem korras. Tillniidu metsavahile on tehtud ettekirjutus: Vahtkonna piired tuleb vsast lahti raiduda, niisamuti ka kinni kasvanud kvartali sihid. Kokkuvte klab: Tillniidu vahtkonna valve keskmine. Rumbi metsavahi ts leitakse rohkem vigu: Kik Rumbi vahtkonnas asetsevad raiestikud ja kultuurid on karielajate poolt ra tallatud .. Kv. 12 peal leidsin omavolilist lina leotamist. Kui metsalem Martin Kama mni aeg hiljem, 1935. aasta oktoobris, kib Rumbi vahtkonnas kontrollimas kultuure, metsa harvendamist ja puhastamist, loeme tema allkirjaga aktist, et kontrolli eesmrk on olnud ka metsavahti petada: Metsavahile on ra seletatud puhastus- ja harvendustde phimte.

TPNE MEES, TEADJA MEES Mrjamaa metskonna arhiividokumentide hulgas leidub Haimre vahtkonna metsavahi Edgar Luige Metsavahi mrkmeraamat aastatest 19351939. Raamat algab dokumentide registriga, kuhu metsavaht on sisse kandnud tema kest lbi kinud raiepiletid, vljaveoload, arved, karjatamispiletid. Iga dokumendi puhul on tpselt kirjas, millal ja kellele metsavaht on selle le andnud. Vastuvtmist kinnitavad oma allkirjaga asjaajaja Johannes Jalakas, metsnik Voldemar Marana, abimetsalem Rudolf Lunden. Raamatu teises osas on les mrgitud avastatud seaduserikkumised.
Oma valduste eest hoolt kandes on metsavahi pilk olnud vga terane. Loeme, et 2. septembril 1937 on kvartalis 76 kodanikud Kraut, Seelav ja Kangur veoautoga L-3 omavoliliselt liiva vedanud. 7. novembril 1938 on kvartalis 109 autoga metsakultuurist lbi sidetud. 27. novembril 1939 on Mrjamaa mees Vladimir Linna kvartalitelt 100 ja 108 ilma loata materjale vlja vedanud. Oma mrkmeraamatus on metsavaht pidanud arvestust pevatliste tegemiste le. Iga nime jrel on nha ttunnid ja t hulk, kui palju on kplaga klvilappe ldud, seemneid klvatud ja taimi istutatud, umbrohtu kitkutud, kultuure tiendatud, ilupuid koolitatud, taimede nimelaudu valmistatud. Saama teada, et 1937. aasta 10. mail on Mrjamaa naised Maria Salla ja Pauline Lukkmann ning Marie Saberg, Veera ja Marie Jekallas Haimre vallast sortinud 15 000 kaheaastast mnnitaime, rehaga istutuskohad ette valmistanud ja taimi istutanud. Naiste tpev on olnud pikk 10 tundi. Haimre valla naised Olga Jekallas ja Juula Ruhno on 1938. aasta augustis kuuel peval taimeaias 1210 m2 umbrohtu kitkunud ja 510 m2 teid puhastanud, mille eest on neile arvestatud 105 ttundi. 1938. aasta septembris on Mrjamaa valla mehed Harald Pool ja Karl Vahter kvartalitel 71 ja 72 raiunud 1000 m sihte, aga ka Haimre metsavahitalus kaevurakkeid meisterdanud.
Mrkmeraamatu lppu on les thendatud vajalikku teavet ja rehkendusi, joonestatud ka taimeaia plaan.
Ja siis leiame helt lehekljelt hulganisti ilupuude nimetusi: nende seemneid klvati 1938. aastal taimeaeda. Metsavahi tmeheksi on ilusa kirjaga les thendanud: tilia grandifolia, thuja occidentalis, pinus cembra, acer campestre, tsuga canadensis.
Metsavaht, vana kooli mees, teadja mees, pistis julgelt rinda ka ladina keelega.

Arhiivimaterjalid
Harju maa-arhiivi filiaal. RPMA f. 501, nim. 1, s. 12, 16, 17, 19, 27, 30, 31, 44, 62, 63, 81, 114, 115, 116, 125, 128, 150, 156, 179 ja 197.
RPMA f. 517, nim. 1, s. 3 ja 8.



Tiina Treimann, metsandusloolane

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet