Eesti Looduse fotov�istlus
1/2005



Artiklid
Geograafiliste katsekultuuride uurimine selgitab, kust hankida mnniseemet

Nelikmmend aastat tagasi rajati Jrvseljale professor Endel Pihelgase juhendusel hariliku mnni katsekultuurid. Seemned prinesid eri piirkondadest. Kultuuride hiljutised inspekteerimised nitasid, et kige paremini on kasvanud puud, mis prinevad meist pisut luna poolt hangitud seemnest.

Hariliku mnni vrsel on nha isaskbid, noored emakbid ja heaastane kbi
HARILIKUL MNNIL ERISTATAKSE VIIS GEOGRAAFILIST ALAMLIIKI Harilik mnd (Pinus sylvestris) kasvab suurel maa-alal Euroopas ja Aasias. Teiste mnniliikidega vrreldes on tema areaal kige ulatuslikum, kndides phjas Loode-Norrani, lnes Briti saarteni, lunas Prenee poolsaareni ja idas Ohhoota mereni. Laiaulatusliku areaali piirides on hariliku mnni geneetilised omadused suuresti varieeruvad. Seda asjaolu tuleb arvestada seemnete leviimisel hest piirkonnast teise. Suure liigisisese muutlikkuse ja laia leviku tttu on harilikul mnnil eristatud rohkesti vorme vra kuju, tve krguse, okaste pikkuse, kbide suuruse, koore omaduste jm. tunnuste jrgi. Hariliku mnni liigisstemaa-tikast on teinud kokkuvtte L. Pravdin (1964), kes eristas viis alamliiki: 1) Pinus sylvestris L. subsp. sylvestris L., mis kasvab Venemaa Euroopa-osas luna pool 62. phjalaiuskraadi; 2) P. sylvestris L. subsp. hamata (Steven) Fomin, mis on levinud Kaukaasias ja Krimmis ja mida ksitletakse sageli iseseisva liigina P. sosnowskyi Nakai; 3) P. sylvestris L. subsp. lapponica Fries, mis kasvab Euroopas ja Aasias phja pool 62. phjalaiuskraadi; 4) P. sylvestris L. subsp. sibirica Ledebour, mis kasvab Aasias 62.52. phjalaiuskraadi vahel; 5) P. sylvestris L. subsp. kulundensis Sukaczew, mis on levinud Venemaa Aasia-osas luna pool 52. phjalaiuskraadi.

Foto: lo Tamm. 33,5-aastaste jrglaspuude krgus sltuvus seemnete kogumiskoha geograafilisest laiusest. Punktiirjoonega on nidatud puude krguse vimalik kikumine.
Harilik mnd on Eestis enim levinud puuliik, hlmates kogu metsamaa pindalast 32% ja riigimetsades kuni 46,8% ning kigi puistute tagavarast 32,6% ja riigimetsade tagavarast isegi 48,2% (Viilup, 2004). Meie puistute pindala on suurenenud raiemahu tttu vhenenud, mistttu omakorda on kultiveerimistde maht suurenenud. Nnda on kujunenud oht, et lhitulevikus vib Eestis tekkida mnniseemnete defitsiit, arvestades eriti seemnekandvuse perioodilisust. Enne kui hakata seemneid sisse tooma, tuleks analsida, kuidas on kasvanud eri piirkondadest prinevate seemnetega rajatud mnnikultuurid. On avaldatud isegi arvamust (Wright, 1976), et kui kasutada seemneid, mille sobivust on selgitatud eri provenientse vrreldes, vib suurendada hariliku mnni kasvukiirust ja saavutadapuidu produktiivsuse tusu 510%.
Seega on praegu aktuaalne selgitada teistest regioonidest sisse toodud metsauuendusmaterjali mju meie metsadele. Praktiliselt on vaja analsida varem rajatud ja siiani jtkuvaid provenientsikatseid ja selgitada, milline on erineva pritoluga hariliku mnni jrglaste kasvupotentsiaal Eesti tingimustes.

KATSEKULTUURID ON RAJATUD 40 AASTAT TAGASI Oleme analsinud Endel Pihelgase juhendusel aastatel 19641965 rajatud katsekultuuride andmeid ajakohaste statistikameetoditega. htlasi pdsime selgitada, millised hariliku mnni alamliigid on Eesti oludes sobimatud. Loodetavasti aitavad uuringute tulemused korraldada metsaseemnemajandust Eestis.
Kust olid prit Jrvseljale rajatud hariliku mnni katsekultuuride seemned? Kige phjapoolsemad seemned prinesid Arhangelski oblastist (63 pl.) ja kige lunapoolsemad Gruusiast Borommi metsamajandist, mis paiknes 800 meetrit le merepinna (42 pl.; kaart lk 42). Kige lnepoolsemad seemned olid prit Leedust ja Lvovist (2427 ip.) ning kige idapoolsemad Habarovskist (126 ip.). Eesti mnniseemikud prinesid Jrvselja ja Valgeje metskonnast (Pihelgas, 1970). Arhangelski oblastist prinev seemnepartii kuulus alamliigile lapponica Fries, Gruusiast saadi alamliigi hamata Fomin isendite seemneid ja Amuuri oblastist alamliigi sibirica Ledebour isendite seemneid. Kik lejnud seemned olid alamliigi sylvestris L. kotbid. 1964. aasta kevadel istutati taimed katsekultuuridesse Jrvseljal kvartalile 35 eraldusele b1 ja kvartalile 35A eraldusele i. Katseala muld oli nrgalt leetunud liivmuld. Kokku rajati 9,9 hektari suurusel pindalal 185 katsevarianti. Suuremate partiidega rajati katsed ka 1965. aasta aprilli lpus kvartalile 35 katsealale 2, kus oli nrgalt kuni keskmiselt leetunud liivmuld. Kaheaastased mnniseemikud istutati tisknniga ettevalmistatud maapinnale seaduga 1,25 1,5 m. Igas katseruudus oli 300 istutuskohta.

ESIMESED TULEMUSED Endel Pihelgas leidis, et seemikute kasv ja areng olenevad seemnete geograafilisest pritolust. Tema analside kohaselt suurenes seemnete mass seaduspraselt laiuskraadi vhenedes. Nii oli tuhande mnniseemne keskmine mass phja pool 60 alla 5 grammi, aga Kaukaasias 42 phjalaiusel ulatus see 11 grammini. Analoogilisi tulemusi on saanud ka P. B. Reich, J. Oleksyn ja M. G. Tjolker (1994), kes on uurinud hariliku mnni provenientside seemnete massi ja pritolu vahelist seost. Nende ts ilmnes, et kergemad seemned prinevad aladelt phja pool 60 phjalaiust, raskeimad aga piirkondadest luna pool 50 phjalaiust.
Mitte alati ei saadud suurematest seemnetest suuremaid seemikuid. Ehkki phja poolt prinevad seemned olid 22,3 korda kergemad Gruusia seemnetest, polnud seemikute krguses olulist vahet. Tenoselt ei suutnud kaugelt lunast prinevad tusmed Eestis kohaneda kliima- ja mullaolude suurte erinevuste tttu ning nende kasv pidurdus, hoolimata suuremast toitainete tagavarast seemneis (Pihelgas, 1965). Arvestatav oli ka laiuskraadi mju idanemiskiirusele: phjapoolsemad viksemad seemned idanesid kiiremini. Regressioonanalsi phjal jreldas Endel Pihelgas, et pritolu laiuskraadi mju ilmnes viiendal aastal prast istutamist ja oli tuvastatav olulisuse nivool α = 0,01. Selgus: kui laiuskraad suureneb 1 vrra, vheneb puude krgus keskmiselt 2,2 cm. Puude krguse ja laiuskraadi vaheline korrelatsioonikordaja r oli 0,75. Jrvselja katsekultuure on uurinud ka mitu EPA diplomandi. Nii ksitles I. Ahas (1969) oma diplomits eri geograafilise pritoluga seemnetest kasvanud mnnikultuuride krguse kasvukiku. A. Sildi (1978) diplomit siht oli krvutada eri pritolu mnnikultuuride kasvukiirust ja tveomadusi. E. Mustonen ja J. Rooseniit (1993) vrdlesid 1965. aastal rajatud hariliku mnni eri pritoluga katsevariante. Need td on aidanud tiendada levaadet kimasolevatest provenientsikatsetest.

VIIMASEID MTMISI ALUSTATI 1998. AASTAL Endel Pihelgase rajatud katsekultuure hakkas uuesti mtma EPM metsandusliku uurimisinstituudi metsaselektsiooni trhm 1998. aastal. Kigil 2278 katsealusel jrglaspuul mdeti rinnasdiameeter (1,3 m krgusel) klupega 1 cm astmega. Laserkrgusmtja Vertex abil mdeti igast katsevariandist 15 puu krgus (keskmistest diameetriastmetest), rinnasdiameeter NS- ja OW-suunas ning elusvra pikkus.

Tulemuste statistiline anals tehti SAS-paketiga, kasutades philiselt protseduuri MIXED (SAS Institute Inc., 1990, 1997), mis teeb mitmefaktorilist segamudelite dispersioonanalsi (segamudelid on ldised lineaarsed statistilised mudelid, kus vetakse arvesse nii fikseeritud kui ka juhuslikke faktoreid). Analsiks kasutati kahte lhedast mudelit. Konkreetseid provenientse vrreldes ja hinnates ksitleti provenientsi diskreetse fikseeritud faktorina, jrglaspuu vanus arvestati aga pidevaks faktoriks. Selle mudeliga (edaspidi mudel 1 - tabel vt ajakirjas) kirjeldati puu kasvu vanuse kolmanda astme polnoomiga, mis seati sltuvusse provenientsist. Istutusaasta veti juhuslikuks diskreetseks faktoriks. Niisugune mudeli valik vastas konkreetsele lesande pstitusele: uurida seemnete pritolu mju Eestis kasvanud jrglaspuude arengule.
Teises analsis, mis tehti mudeliga 2(tabel vt ajakirjas), oli eesmrk uurida seemnete kogumiskoha geograafilise asendi mju jrglaspuude kasvuomadustele. Selles mudelis ksitleti seemnepartii kogumiskohta ja istutusaastat diskreetsete juhuslike faktoritena, jrglaspuu vanust ja seemnete kogumiskoha geograafilisi koordinaate phjalaiust ja idapikkust vaadeldi aga pidevate fikseeritud teguritena.



Tnu Mls, EPM vanemteadur,Malle Kurm, EPM metsandusliku uurimisinstituudi vanemteadur

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet