Eesti Looduse fotov�istlus
3/2002



ARTIKLID
PIIRIDETA Eesti metsatstus

Tnavu suvel korraldas Eesti Metsatstuse
Liit ringsidu mda Eesti metsaja puidutstusettevtteid. Pigati ka Ltisse. Eesmrk oli anda ettekujutus meie metsa ja puidutstuse praegusest olukorrast. Vahendame saadud muljeid.

Sauga saeveski vtab vastu peenikesi lepatvesid. Oma kontori uksel vtab meid vastu direktor Margus Kohava. Ta kneleb, et Sauga saetstus teeb eksperimenti. Ainsana Eestis vetakse tarbepuuna vastu suures koguses leppa nii sangleppa kui ka halli leppa. Tved vivad olla ka peened, lbimduga 1425 cm. Esialgu kasumit ei tule. Ent kui paari lhema aastaga kasumisse jutakse, thendab see avaraid perspektiive, sest meie metsades on peenetvelist lehtpuud tohutu palju. Praegu kasutatakse peenetvelist kaske paberipuuna ja halli leppa peamiselt kttepuuna. Tahame aidata erametsaomanikke, vidab Margus Kohava. Jah, lepik on ju testi praeguse erametsaomaniku tavalisimaid metsi. Seni on olnud peaaegu vimatu ma lepapuud korraliku hinna eest. Nd on see vimalus olemas.

On vaid ks nue: lepapuu peab olema kvaliteetne. Mida see thendab? Vhemalt 2,5 meetrit pikad palgijupid peavad olema sirged, oksteta ja mdanikuta. Sama nue kehtib ka peente kasetvede kohta. Esialgu paistab, et sellistele nuetele vastavat materjali on saeveskile pakutud vhem, kui vastu vtta jaksatakse. Mida lepapuust valmistatakse? Peamiselt saavad sellest mbli komponendid, mida makse edasi mblitstusele.

Teeme tiiru laoplatsil. Punaka tooniga puidu ja halli sileda koorega lepa tvekoormad hakkavad juba kaugelt silma. Kuid rohkem kui leppa, on nha kaske ja kuuske. Praegu jaguneb toodetav saematerjal liikide jrgi jrgmiselt: kaske 40%, kuuske 40%, leppa 20%. Lepast omakorda moodustab sanglepp 70% ja hall lepp 30%. Nagu nha, on lepa osakaal veel sna vike. Ent edaspidi tahetakse lepa osa pidevalt suurendada. Kui vaid nuetele vastavat toormaterjali jtkuks. Puidutstuse standardid on karmid ning nuetele mittevastavat toodangut ei saa turustada. Sestap on saematerjali sortimine rmiselt pedantne t. Hiljaaegu hakkas tle veel ks sortimisliin, kus kmme inimest juba varem laudhaaval sorditud materjali veel kord le takseerivad.

Sauga saeveskis ttab kokku 78 ttajat. T kib kahes vahetuses. Aastas tdeldakse ligi 150 000 tihumeetrit palki, millest saadakse 60 000 tihumeetrit saematerjali. Kasum peab tulema sellest, et puit, mida ostetakse sisse keskmiselt hinnaga 500 krooni tihumeeter, maksab vrindatuna ja edasi mduna rohkem kui 2000 krooni tihumeeter. Nagu moodsates saeveskites mujalgi, kasutatakse puidujtmed peaaegu tielikult ra: peamiselt saeveski keskkttekatla tarbeks. Ehk nagu tles Margus Kohava: Toodang ei moodusta toormest mitte 100%, vaid 110%.

Otep vineeritehases hoitakse kasetvesid suvi otsa lume all. Tehas rajati poolteist aastat tagasi Otep autoremonditehase laokil hoonetesse. 2001. aastal oli vineeritoodangu maht veidi le 6 000 tihumeetri, tnavu peaks olema kolm korda rohkem. Viie aasta prast on maht praegusest kaks korda suurem. Kmne aasta prast ei ole me mitte ainult vineeri-, vaid ka mitmesuguse spetsiaaltoodangu tootjad. Laienemisruumi tehase hoonetele jtkub. Praegu on meie kasutuses kaks hektarit, tulevikus kmme hektarit maad, visandab uljaid plaane FSS Plywoodi tegevjuht Kaido Kukk. Firma inglisekeelne nimi ei thenda muuseas mitte midagi muud, kui vineeri. Nii peaks see olema kergesti arusaadav rahvusvahelistele partneritele, selgitab tehase juht.

Tehases on rohkem kui 120 ttajat, seega on see ettevte Otep valla jaoks thtis tandja. Ttatakse kolmes vahetuses. Tlesoovijaid on palju, isegi rohkem, kui tkohti. Palka pakutakse umbes 6000 krooni kuus Otep valla keskmist arvestades on see hea tasu. Kui t seda vrib, pole probleem ka palka juurde panna. Tehase peamine mure on toormenappus. Paberipuust mrksa jmedamaid sirgeid ja oksteta kasepakke pakuvad Eesti puidumjad liiga vhe ja seda tuleb aktiivselt juurde otsida. Plaanitsetakse toorme importi Venemaalt.
ks nipp, millega loodetakse suvine puidupuudus le elada, on palgivirnade katmine lumega. Tehase vravate juures seisavad kogu suve lumega kaetud puidukuhilad. Samamoodi, nagu hoitakse pllul talvepakase eest mullaga kaetud kartulikuhjasid, kaitstakse siin lbiklmunud palgivirnu suvise pikselsa eest lumega. Nii ei lhe puit mdanema.
Tehase uel vtab meid vastu kriva kasemahla lhn. See tuleb leotusvannidest.
Siin leotatakse tvesid kaks peva 80-kraadises vees. Talvel ligatud tvedesse ladestunud suhkur paneb mahla soontes krima. Ksin, kas ka krivale kasemahlale turgu otsitakse. Noh, alkoholi seal ju mingil mral on. Aga kasutada seda veel ei oska, vastab tehase juht. Tema hletooni jrgi on raske hinnata, kui tsiselt ta oma vastust vtab. Kasetvesid leotatakse selleks, et puit muutuks pehmeks. Siis saab tvelt hakata koorima spoone, 1,5 mm paksusi puidukihte. Kui spoonid hiljem kokku liimitakse, saadakse vineer. Toodetud vineerist 20% turustatakse Eestis. lejnu lheb paljudesse Euroopa maadesse. Suurima turuosa on Saksamaal 38%.

Reolas hveldatakse, vrvitakse ja pakendatakse saematerjali. Aktsiaselts Rait asub Reolas Tartu lhedal. igupoolest koosneb ettevte kahest osast. Aegviidul asub saeveski, mis toodab aastas 55 000 tm saematerjali. Tooraine on kuuse- ja mnnipeenpalk, lbimduga 1020 cm. Reolas asuvas tootmiskompleksis hveldatakse, vrvitakse ja pakendatakse laudu ning makse neid. Kllalt palju kasutatakse ka Imaverest ostetud lauamaterjali. Kasum peab tulema peamiselt sellest, et hveldatud ja vrvitud lauamaterjali hind tihumeetri kohta on keskmiselt tuhat krooni kallim, kui sisse ostes. Suurt kasumit ei saada, kuid ra suudetakse elada. Aktsiaselts on asutatud 1991. aastal ja ttajaid on praegu 120.
Ettevtte eripra seisneb selles, et orienteerutakse vikestele turuniidele. Me peame olema paindlikud. Mme oma toodangut koorem-koorma kaupa, tellija soovidest lhtudes, selgitab aktsiaseltsi juhatuse esimees Ivar Dembovski. Mees on muide hariduselt filosoof, tal on Edinburgi likooli filosoofiadoktori tiitel. Tema jutus on testi rohkem mrgata kalduvust teha filosoofilisi ldistusi, htaegu oskab ta nha oma tegevuse laiemat tausta. kskord ma hakkasin natuke arvutama. Meie suudame oma siinse liistutootmisliiniga toota hes kuus veoautotie liiste. See on jooksvates meetrites 60 000 meetrit. Kogu Eesti turu vajadus hes kuus on 7000 meetrit. Eesti vajaduste jrgi ei tasuks isegi liini mber seadistama hakata. See vtab aega natuke le kahe tunni ja selle aja sees toodaks liin 2500 meetrit liistu. Paratamatult peame orienteeruma vlisturule. kski vhegi suurem metsatstusfirma Eestis ei saa orienteeruda puhtalt Eesti turule. Aga kui melda kogu Eesti puidutoodangule, siis on sellegi thtsus rahvusvahelisel puiduturul kaduvvike. Niteks okaspuu puhul umbes 0,3 protsenti turu mahust. On testi tsi, et metsatstusel on Eesti enda jaoks suur thtsus. Kuid rahvusvaheliselt on kogu Eesti metsatstus ikkagi imevike tegija.
Aktsiaselts Rait mb tellijaga varem kokku lepitud toodangut rohkem kui 16 maale. Kaugemad tellijad on olnud Korea ja Jaapan. niteks nii. Ivar Dembovski tutvustab, kuidas juab Jaapanisse nende puitmajade materjal: Siin pakime hoolikalt sisse ja saadame autoga Riiga. Seal laaditakse materjal laeva konteinerisse ja saadetakse mnda suuremasse Euroopa sadamasse. Niteks Amsterdami. Seal lheb konteiner juba ookeanilaevale. Reis Jaapanisse vib kesta mitu kuud. Ekvaatori kohal tuseb temperatuur vga krgeks ja puit vib kergesti rikneda. Riknenud toodangu saadavad tellijad meile tasu maksmata tagasi. Seda ei vi me endale lubada. Seeprast kuivatame Jaapanisse minevaid puidutooteid phjalikumalt kui teisi ja pakime nad erilise hoolega.

Imaveres tegutseb Eesti vimsaim saeveski. Imavere saeveski on Eesti saeveskitest kige vimsam. Vrreldes niteks Sauga saeveskiga, mis pole Eesti oludes samuti mitte vike, on tema aastatoodang ligi kuus korda suurem. Tnavune prognoositud toodangu aastamaht on 325 000 tihumeetrit.
1994. aastal polnud Jrvamaal Tartu maantee lhedal Imavere kla servas nha veel jlgegi tulevasest saetstusest. Esimene saeliin hakkas tle aasta hiljem. Praegu vtab klastajat vastu juba vikene linnak, kuhu on kerge ra eksida. hel pool paistavad lputuna nivad palgivirnade rivid. Teisel pool on tootmis- ja laohoonete kompleksid. Nende vahel vurab vahetpidamata veoautosid, traktoreid ja teisi moodsaid masinaid. Tootmisliinidest ttavad jme- ja peenpalgiliin, sortimisliin, komponendiliin. Viimasel liinil valmistatakse niteks srmjtkatud oksavabu laudu. Nende valmistamine kib nii: elektrooniline automaat mrgib saelaual oksakohad ra ja likab oksakohad vlja. Oksavabad lauajupid liidetakse spetsiaalse tappimismeetodi, srmjtkamisega, htseteks laudadeks. Vliselt nib olevat tegemist hest puust saetud oksakohtadeta lauaga. Vahe on selles, et sellise laua mtmeid saab ise mrata. Mdud tehakse tpselt niisugused, nagu tellija on soovinud. Kogu Imavere toodangust 70% makse Euroopasse, 15% Phja-Aafrikasse, 10% Phja-Ameerikasse, 5% Kagu-Aasiasse. Imavere saetstus ei ole praegu suurim mitte ainult Eestis, vaid kogu Baltikumis.

Imaveres hakkas tle ka uus puidugraanulitehas. O Delcoteci puidugraanuli tehasest Imavere saetstuse naabruses on hakatud knelema alles ige hiljuti. Phjus on lihtne: tehas hakkas tle tnavu kevadel. Mis on puidugraanulid? Need on srmeotsasuurused silindrid, mis koosnevad kokkupressitud saepurust. Kogu maailmas tuntakse neid eelkige pelletite nime all. Inglise pellet thendab eesti keeles kuulikest. Puidukuulikeste tootmine on maailma puidutstusesse ja energiamajandusse toonud viimase aastakmne jooksul suuri muutusi. Varem sageli kasutuseta jnud saepurust on seetttu saanud hinnatav toormaterjal. Arenenud riikide keskkttekatlad on hakanud puidugraanuleid nudma nii suurtes kogustes, et graanulitehaseid ehitatakse Euroopas ha juurde.
Teoreetikud on ju juba ammu vitnud, et puit on maakera taastuvatest loodusvaradest ks keskkonnahoidlikumaid ja konoomsemaid. Kuid alles puidugraanulite judmisega suurtootmisse on idee realiseerunud. Taanis, Rootsis ja paljudes teistes maades on puidugraanuleid kasutavad keskkttekatlad saanud vrdlemisi tavalisteks.
Osahingu Delcotec puidugraanuli tehas kavatseb tnavu toota 24 000 tonni pelleteid. Tooraine saepuru ja puukoor saadakse Imavere saeveskist. Puidugraanuleid ktteks pletada tuleb tarbijale kaks korda odavam kui niteks ktteli kasutada. Tonn puidugraanuleid maksab 1400 Eesti krooni. Paraku pole sellel energiaallikal Eestis veel rakendust, sest puuduvad sobivad katlad. Graanulid veetakse le mere peamiselt Taani. Eestis ttab peale Delcoteci praegu veel kaks tehast. Need on Flex Heat Vike-Maarjas ja Hansa Graanul Valgamaal. Mlema tootmisvimsus on umbes kolm korda suurem. Saepuru uus kasutusala on phjustanud Eestis saepuruhinna tusu. Niteks eelmisel aastal maksis kuupmeeter saepuru meil 2530 krooni, praegu 35 krooni. Graanulitehased on hakanud tsiselt mtlema saepuru importimisele naabritelt, niteks Venemaalt.

Eesti metsatstuse kige uuem suur saeveski on rajatud Ltisse. Mdunud suvel ostis Eesti suurim metsatstusfirma Sylvester AS Phja-Ltis Launkalnes 20,6 hektari suuruse maatki. Saeveskit polnud kerge ehitada. Pinnas oli niiske ja savine. Saeveskisse investeeriti aastaga 280 miljonit krooni. See on viimase aasta suurim vlisinvesteering kogu Eesti tstuses, mitte ainult metsatstuses.
Tnavu kevadel algas tootmine. Suvel saeveskit klastades tuli meil hpata le lompide ja porimlgaste. Kikjal oli mrgata, et ehitustd on alles tie hooga kimas. Ometi pakatas saeveski juhataja Heiki Vahermets optimismist: Kavatseme tnavu toota 80 000 tihumeetrit saematerjali. Jrgmisel aastal tahame mahtu kahekordistada. Juhataja jutust selgus, et siinne kaader koosneb peamiselt ltlastest. Tootmisjuht on Siguldast, tehnikadirektor Limba?ist, broojuht Valmierast. Koost laabuvat suurepraselt. Heiki Vahermets ise kib tl Valgast, mis jb Laukalnest 65 kilomeetri kaugusele.
Miks rajati uus saeveski Eesti piiridest vljapoole? Peamine phjus on metsavarude lhedus. Eestis on puiduturg juba jagatud. Eesti saetstus on olnud sunnitud viimastel aastatel niteks Venemaalt juurde ostma keskmiselt 600 000 tihumeetrit marpalki aastas. Phja-Lti on sna metsane. Siia pole rajatud veel htegi suurt saetstust. konoomsem oli ehitada oma saeveski siia, kui vedada palke Ltist niteks Imaveresse.
Prisime, kuidas suhtuvad eestlaste rajatud saeveskisse ltlased. Heiki Vahermets tunnistas, et algul oli mrgata teatud vastumeelsust. Ilmselt kardeti, et vljastpoolt tulnud tstus hakkab kohalikku metsa ja loodust lagastama. Kohal olevat kinud mitu lainet lti ajakirjanikke. Kuid nii nende kui ka kohalike juhtide arvamuses jnud lpuks valitsema arusaam, et tegemist on siiski moodsa saetstusega, mis peab silmas keskkonnanudeid. Otsustavaks sai sotsiaalne klg. Suur investeering loob juurde uusi tkohti ja elavdab piirkonna majanduselu.

Metsa- ja puidutstus ei tunne riigipiire. Tnavu augustikuu keskpaigas sai ldsusele teatavaks prutav uudis. AS Sylvester ja Stora Enso Timber on slminud eelkokkuleppe 66% Sylvesteri aktsiate mgiks. Sylvester on olnud Eesti suurim metsafirma, Imavere, Sauga, Ltis asuva Launkalne ja veel mitmete Eestis tegutsevate metsa- ja puiduettevtete phiomanik. Stora Enso Timber on Soome- Rootsi firma, mis saab prast Sylvesteri ostmist suuruselt maailma teiseks puidutstusfirmaks. Ta edestab siis napilt maailmas seni teisel kohal olnud firmat International Paper ja jb alla vaid firmale Weyerhseuser. Tehingu suurust pole avalikustatud, kuid see peaks ajakirjanduse hinnangul ulatuma le he miljardi Eesti krooni. Sellega saab Eesti ootamatult suure vlisinvesteeringu ja osa eesti mehi eesotsas Sylvesteri nukogu esimehe Mati Polliga multimiljonriks, kirjutas 16. augustil ripev.
Avalikkuses hakkas kuulduma hli, et sellega on Eesti metsad maha mdud. Metsatsturid nii ei mtle. Nende jaoks oli hinemine vaid aja ksimus. Mlemad saavad nd laieneda ja kindlustada oma positsioone. heskoos vib senisest kindlamalt teoks teha uute saetstuste rajamise plaane Leedusse ja Venemaale Pihkva oblastisse, mis oli AS Sylvesteril niigi kavas. Stora Enso kindlustab oma juhtpositsiooni Eesti puiduturul ja vallutab seda judsalt juurde mujal Baltimaades. Tehing on kasulik mlemale.
Seda, millise hooga areneb metsa- ja puidutstus Eestis, ei jaksa hsti jlgida isegi metsatsturid, rkimata krvalseisjatest. Meldakse eelkige tooraineja tjuvarudele, t efektiivsusele ja uutele investeeringutele. Rahvustel ja riigipiiridel ei ole metsatsturite silmis olulist thtsust. Ndisaegne metsatstus ei nustu seadma ei arengu- ega riigipiire.



Hendrik Relve

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet