Eesti Looduse fotov�istlus
1/2005



Artiklid
Maailma metsakasvatuse ja -kasutuse suundumusi

Eri maades on metsakasvatuse ja -kasutuse areng sageli kulgenud eri teed. Siiski saab vaadelda ja vlja tuua ldsuundumusi. Artikkel on eelmises ajakirjanumbris ilmunud loo jtk.

KIIREKASVULISI PUUISTANDIKKE ON KIGE ENAM RAJATUD AASIAS Misteid puuistandik ja kultuurpuistu ksitletakse eri riikides erinevalt.
FAO peab istandikuks kultuurpuistut, mis on rajatud klvi vi istutuse teel nii metsamaal asendamaks raiutud puistut vi metsastamaks muud maad (Terms and Definitions, 1998). Metsaistandikul on kaks kindlat tunnust:
1) kasutatakse introdutseeritud puuliike;
2) kui rakendatakse kohalikke puuliike, on puistu intensiivselt majandatud, hevanuseline, puud paiknevad regulaarse seaduga. Istandusi majandatakse tavaliselt lhikese raieringiga ning enamasti kasutatakse kiirekasvulisi puuliike, et saada eesktt odavat toorpuitu tstuse tarbeks.

Kas Eestis on metsakultuure, mis vastavad istandiku tunnustele? Kuna meil kasutatakse metsauuenduses peamiselt kodumaiseid puuliike ja -kultuurides lisandub kultiveeritud taimedele ka looduslik uuendus, ei saa Eestis isegi puhtkultuuride korral tavaliselt rkida istandikest.
Maailmas on kultuurpuistute, sealhulgas istandike pindala kiiresti suurenenud, hlmates praegu 5% maailma metsade ldpindalast. Mistmaks seda, kas istandike rajamine suurendab metsa ldpindala, tuleb teha selget vahet, kas on tegemist uut seni muul viisil kasutatud alade metsastamise vi raiutud metsaalade taasmetsastamisega. Kui istandik on rajatud alale, mida seni polnud metsana kasutatud, on tegu metsastamisega. Selle tulemusena metsa ldpindala suureneb. Kui istandik on aga rajatud maale, kust varasem mets on maha raiutud, on see taasmetsastamine. Sel puhul jb metsa ldpindala endiseks. Tavaliselt annab istandikuna rajatud puistu endisest suuremat puidutoodangut, kuid samas kahaneb seal selle bioloogiline mitmekesisus.
Pindalalt suurimad kiirekasvuliste puuliikide istandused on arengumaadest Hiinas (33,8 mln. ha), Indias (14,6 mln. hektarit), Indoneesias (6,1 mln. ha) ja Brasiilias (4,6 mln. ha). Kokku paikneb 62% kiirekasvuliste puuliikide istandustest Aasias (State of the Worlds Forests, 2001). Kiirekasvuliste (sageli eksootpuuliikide) istanduste puidu aastane juurdekasv on phjapoolkeral enamasti 1015 tm/ha ning lunapoolkeral 3040 tm/ha, nende raiering on harilikult alla 30 aasta (Siry, Cubbage, Ahmed, 2003). Niteks on eukalptiistanduste keskmine aastajuurdekasv olenevalt liigist 1060 tm/ha (State of the Worlds Forests, 2001). Troopiliste piirkondade puuistandike liigilises koosseisus domineerivad eukalptid (neid on kultiveeritud le 10 miljonil hektaril, 23% istanduste pindalast), jrgnevad mnnid (10,5%), akaatsiad (7,7%) ja suur tiikpuu (5% istanduste pindalast).
Suur tiikpuu on looduslikult levinud Indias, Indoneesias, Tais ja Myanmaris. Puu kasvab kuni 40 meetri krguseks. Puit on htlaselt kuldpruun, sageli shokolaadipruunide kuni mustade joontega. Puit on tugev, keskmise tihedusega ja teda peetakse mitmel otstarbel maailma parimaks. Kuna areaali piires on puu looduslikest metsadest suures osas vlja raiutud, on vga oluline kasvatada seda puuliiki istandikes, et liik siliks.

ISTANDIKUD SSTAVAD LOODUSLIKKE METSI Parasvtmes rajatud puuistandikes domineerivad mitmesugused papliliigid(http://www.fao.org/docrep/W4345E/
w4345e03.htm).
Thusa aretust abil loodetakse saada veelgi kiirekasvulisemaid kloone ja hbriide. Niteks Itaalias, kus metsa kogupindala on 9,7 miljonit hektarit (sellest 8,4 mln. ha mgedes ning 1,3 mln. ha tasandikel), on juba 60% raiutud puidust ning 65% tstuslikust marpuidust prit tasandikel rajatud istandikest. Nnda on tunduvalt vhenenud mgedes paiknevate looduslike metsade raie (Pettenella, Secco, 2004).

Praegusajal saadakse kultuurpuistutest umbes veerand tstusliku marpuidu kogusest. htlasi on mrgata selget suundumust, et nende osakaal suureneb veelgi. Prognoosi kohaselt vib kahekmne aasta prast kultuurpuistutest saadav puit katta kuni poole kogu maailma puiduvajadusest (Brown, 1998). Aastas rajatakse maailmas ligikaudu 4,5 miljonit hektarit kiirekasvuliste puuliikide istandikke. Enamasti majandatakse neid intensiivselt, nad on suure tootlikkusega ning annavad head tarbepuitu (Siry, Cubbage, Ahmed, 2003). Pool kogu maailma kiirekasvuliste puuliikide istandikest on alla 15 aasta vanad (State of the Worlds Forests, 2001). Sealt saadav ha suurenev puidukogus aitab tunduvalt vhendada survet looduslikele metsadele ning bioloogilisele mitmekesisusele tervikuna. Istandikud aitavad oma kiire biomassi juurdekasvuga siduda hulganisti atmosfri ssinikku ja nnda tasakaalustada vimalikku kliimamuutust. Lpuks annavad istandikud td miljonitele maapiirkondade inimestele, leevendades sotsiaalseid pingeid (Siry, Cubbage, Ahmed, 2003).
Suurimaid investeeringuid metsakasvatusse tehaksegi praegu peamiselt Hiinas ja Kagu-Aasia riikides. Sealne puit on mrksa odavam kui Euroopa ja Phja- Ameerika metsadest saadav ning sellest toormest valmistatud puidutooted mngivad maailmaturul ha suuremat rolli.
Eeltoodud teabe phjal viks algatada ka Eestis mttevahetuse teemal, kuidas suhtuda intensiivse metsakasvatuse eri viisidesse: millised on selle majanduslikud, sotsiaalsed ja koloogilised mjud.

ARENGUMAAD KASUTAVAD PUITU PEAMISELT KTTEKS, ARENENUD MAAD TSTUSE TARBEKS Maailma metsade aastane puiduraie on kokku ligikaudu 3,3 miljardit tihumeetrit (Maini, 2002). Vrreldes maailma metsade puidutagavara (386 mld. tm) ja raiemahtu (saadakse 1,6 mld. tm tarbeja 1,8 mld. tm kttepuitu), selgub, et aastas raiutakse pisut le he protsendi maailma metsade puidutagavarast (Brown,1998). Metsade aastane raiemaht hlmab Euroopas 59% metsade aastasest netojuurdekasvust, Phja-Ameerikas 79% ning Venemaal, Ukrainas, Kasahstanis kokku 17% (State of the Worlds Forests, 2001).
Puitu kasutatakse mitmel moel. 90% maailma kttepuidust varutakse ja kasutatakse arengumaades, samas peaaegu 90% sellest puidust, mis on varutud ja tdeldud arenenud riikides, tarvitatakse tstuslikul otstarbel (Maini, 2002). Samal ajal kui arenenud riikides katab kttepuit 1% kogu energiavajadusest, on see nitaja arengumaades koguni 26%, sealhulgas Ladina-Ameerikas 20%, Aasias 22% ning Aafrikas 52%. Kuid metsakasutuse suundumused on kllaltki keerukad. Niteks praegusajal on saepalgi turg kige judsamalt arenenud hoopiski Hiinas, kus on likiiresti arenev ning ha enam toormaterjali vajav tstus; viimasel neljal aastal on nii puidukasutuse kui ka -impordi kasv olnud suurusjrgus 20 miljonit tihumeetrit. Hiina keskendub ha enam puidust lpptoodangule. See maa on oma toodetega vallutamas Jaapani ning Phja-Ameerika, ent tasapisi ka Euroopa turge. Hiina on juba praegu Kanada jrel suuruselt teine puittoodete eksportija USA-sse (Taylor, 2004).
Et lihtsustada ldpilti eri riikide arusaamadest ja vrtushinnangutest metsade kohta, toome jrgneva nite. Metsa pindala alusel elaniku kohta vib riike jaotada metsarikasteks ning -vaesteks. Majandusarengu jrgi jaotatakse riike arenenud ning arengumaadeks. Vttes arvesse elanike rahalist sissetulekut kui majandusarengu nitajat ning metsa pindala elaniku kohta kui metsavarude nitajat, vib maailma riigid liigitada nelja suurde rhma

METSARIKKAD ARENGUMAAD RAIUVAD, METSAVAESED ARENENUD MAAD HOIAVAD OMA METSI Metsarikkad arengumaad, nagu Brasiilia, nevad metsavarudes eelkige kiire majandusarengu ning rikastumise vahendit. Seal peetakse metsi rahvuslikuks rikkuseks ning ei soovita, et rahvusvahelised organisatsioonid sekkuvad nende siseasjadesse. Metsarikkad arenenud riigid suhtuvad oma metsasse teisiti. Niteks Kanada ja teised maad tunnistavad metsade vrtust nii keskkonna kui ka majandusarengu seisukohalt. Nendel riikidel on olemas nii majandus- kui ka tehnilised vahendid ning htlasi poliitiline tahe ja avalik toetus jrgimaks sstva arengu phimtteid metsanduses.
Metsavaesed arengumaad, niteks India, sltuvad oma vhestest metsavarudest: mets on elatusvahend, peamine energia- ja sageli ka toiduallikas, pakub varju kuumuse ja pua eest, annab ravimtaimi jm. Metsavaesed arenenud riigid, nagu Holland, impordivad metsarikastest riikidest metsandustooteid ning -teenuseid. Nad vrtustavad oma vheseid metsi ning kasutavad metsi peamiselt keskkonnakaitse ja puhkeotstarbel (Maini, 2002).
Kuna eri huvide ja vrtushinnangutega riigid kaitsevad rahvusvahelises metsapoliitikas kiivalt oma maa huve, on vga raske vlja ttada ja rakendada htset iguslikku sstva metsanduse mehhanismi. Eeltoodu taustal oleks petlik pda snastada Eesti huvisid ja hoiakuid ning otsida Eestile maailma metsandusssteemis sobivat kohta.

EUROOPAS PAISTAB EESTI SILMA KAITSEALUSTE METSADE SUURE PINDALAGA, KUID KA RAIEMAHTUDE POOLEST Euroopa pindalast on metsaga kaetud ligikaudu kolmandik. Kokku on metsade all eri andmetel 330370 miljonit hektarit, kaasa arvatud Venemaa Euroopaosa metsade pindala, mis hlmab kogu Euroopa metsadest ligi poole. Metsa pindala suureneb Euroopas aeglaselt, ligikaudu he miljoni hektari vrra aastas (aastail 19801995 kokku 4,1%; State of the Worlds Forests, 2001). Seega tasakaalustab Euroopa, sealhulgas ka vikese Eesti metsasuse suurenemine mingil mral globaalset metsade hvitamist.
Eri stsenaariumide jrgi vib Euroopa metsade pindala aastal 2040 olla 329 vi 343 miljonit hektarit (Outlook for the developments of European forest resources, 2003; European Forest Information Scenario Model, 2004).
Lne- ja Kesk-Euroopa riikide metsade kogupindala on 170 miljonit hektarit, sealhulgas Euroopa Liidu senise 15 liikmesriigi oma oli 2001. aastal 114 miljonit hektarit (State of the Worlds Forests, 2001).
Euroopa metsade kogu puidutagavara suureneb arengustsenaariumi jrgi 51 miljardilt tihumeetrilt 2000. aastal 62 miljardi tihumeetrini 2040. aastal. Puistute keskmine puidutagavara hektari kohta suureneb sama aja jooksul 152 tihumeetrilt 189 tihumeetrini (Outlook for the developments of European forest resources, 2003). Metsasuse protsent on riigiti vga kikuv. Soomes on see 74,2% ja Rootsis 74,1%. Samas on Malta metsasus vaid 1,1%, Islandil 1,4% ja Iirimaal 6,6% (http://eno.joensuu.fi/ Forests%20in%20Europe.htm).
Iga eurooplase kohta tuleb keskmiselt alla poole hektari metsa. Metsa pindala elaniku kohta on suurim meie phjanaabritel Soomes: 4,3 hektarit. Taanis ja Hollandis on see aga vaid 0,1 hektarit (Schmithuesen, 2003). Eri kaitsereiimiga metsad vtavad riigiti enda alla 1035% kogu metsa pindalast, kuid range kaitse all on vaid 2% Euroopa metsadest. See on tunduvalt vhem kui Eestis: le kolme korra. Praegusajal suudavad Euroopa metsavarud katta 87% nende riikide puiduvajadusest. Sealjuures hlmab metsaraie kokku 70% puidu aastasest juurdekasvust (European Forest Information Scenario Model, 2004). Eesti ja Lti on ainsad Euroopa riigid, kus raiemaht on saavutanud metsade aastase puidu juurdekasvu taseme.

Kirjandus
Brown, C. 1998. Global Forest Products Outlook Study: Thematic study on Plantations. FAO, Rome.
European Forest Information Scenario Model, 2004 http://www.efi.fi/projects/forsce/efiscen.pdf
State of the Worlds Forests, 2001. FAO, Rome, 182 p. http://www.fao.org/documents/show_cdr.asp?url_file=/docrep/003/ y0900e/y0900e00.htm
Forests in Europe http://eno.joensuu.fi/Forests%20in%20Europe.htm)
Forest Resources of Europe, CIS, North America, Australia, Japan and New Zealand. 2000. UN ECE FAO. GFRA Main Report, New York and Geneva. Lessons from the Rain Forest. Brazil, Ministry of Environment and World Bank, 2002.
Maini, J. S. 2002. International Dialogue on Forests: Impact on National Policies and Practices. Forest Policy for Private Forestry. Global and Regional Challenges. CAB Publishing, Oxon, New York: 915.
Newman, A. 1990. Tropical Rainforest. A world survey of our most valuable and endangered habitat with a blueprint for its survival. London.
Outlook for the developments of European forest resources, 2003. A study prepared for the European Forest Sector Outlook Study (EFSOS). UN ECE FAO.
Palo, M., Lehto, E. 2003. African deforestation: causes and scenarios. XII World Forestry Congress. Quebec City, Canada.
Pandey, G. 2003. Forest Management: Changing Paradigms. XII World Forestry Congress. Quebec City, Canada.
Pettenella, D., Secco, L. 2004. New Trends in Italian Forest Policies: a Shift of the Focus from the Mountain to the Plain. The Evaluation of Forest Policies and Programmes. International Symposium, Epinal, France.
Regional Trends in Forest Use and Conservation, 2004. Policy Implications and Options by Esa Puustjrvi, Tuomo Kotimki. Indufor OY, Helsinki.
Schmithuesen, Fr. 2003. The Global Revolution in Sustainable Forest Policy. A European Perspective. Forest Policy and Forest Economics. Department of Forest Sciences. Working Papers International Series, 03/2, Zrich.
Siry, J. P., Cubbage, F. W., Ahmed, M. R. 2003. Sustainable forest management: Global trends and opportunities. XII World Forestry Congress Proceedings, Quebec City: 275282.
Taylor, R. E. 2004. Policy Issues&Initiatives Related to the Four Wild Card Supplying Regions. UN ECE/FAO European Forestry Commission Joint Session, Oct. 2004, Geneva.
Terms and Definitions, 1998. FRA. FAO, Rome.
White, A., Martin, A. 2002. Who Owns the Worlds Forests? Forest Tenuire and Public Forests in Transition. Washington.
Wunder, S. 2003. Forests Without Trees? A Note on Problematic Forest Definitions and Change Assessments. XII World Forestry Congress, Quebec City, Canada.
The World Bank Group Statistics http://www.worldbank.org/data/maps/images/forest.gif
http://www.fao.org/docrep/W4345E/w4345e03.htm
http://www.staff.amu.edu.pl/~zbzw/glob/glob1.htm



Kalle Karoles, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse direktor, EPM ppejud

Loe kommentaare (4)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet