Eesti Looduse fotov�istlus
1/2005



Artiklid
Metsatstus huvitub harvendusraietest erametsades

Puidupuudus sunnib metsatstust prama suuremat thelepanu peenpalgi kasutusele. Peenpalki saab harvendusraietelt. Hdasti vajaksid harvendust eraomanike metsad. Miks on jnud harvendusraied omal ajal tegemata ja kuidas neid nd teha?


HARVENDUSRAIED PAKUVAD PEENPALKI Eesti saetstuse areng ning sellest tingitud suurem puiduvajadus sunnib otsima uusi toorme hanke vimalusi. Seetttu on ha enam hakatud prama thelepanu seni vhe kasutatud peenpalgile. Praeguste metsafirmade puidunudlus on suurem kui klassikaliste uuendusraietega saadav kogus. Ndseks on iga enesest lugupidav firma Eestis vlja arendanud oma peenpalgi saagimise tipptehnoloogia. Nii on see ka Stora Enso Timberi grupi neljas saeveskis Imaveres, Paikusel, Npis ja Saugas.
Millisest metsast saab raiuda kige rohkem peenpalki? Eesti saetstuses kasutatava peenpalgi lbimt on enamasti 1118 cm, mdetuna ladvaotsast, koore alt. Loomulikult saab sellist palki ka uuendusraietelt, eesktt vikeseboniteedilistest mnnikutest ning puistutest, kus kuuske leidub alumises ehk teises rindes. Kuid mrksa suurem peenpalgi potentsiaal on okaspuu enamusega vi okaspuu puhtpuistutes. Muidugi ei tohi siinjuures unustada hooldusraiete aabitsatde, et harvendusraie peamine siht on metsakasvatuslik. Harvendus peaks looma sobivamaid kasvuolusid paremate tveomadustega puudele. Eesmrk on saada tisvrtuslik, suurimat tulu andev raiekps mets. See tegevus sarnaneb snagi suvise porgandipeenra harvendusega. Kuid harvendusraietel vidakse saada thelepanuvrsel mral peenpalki.

NUKOGUDE AJAL POLNUD PEENPALGI JRELE NUDLUST Teema mistmiseks meenutame olukorda nukogude aja viimastel aastakmnetel. Mletatavasti kuulus siis kogu metsafond riigile. Vormiliselt oli lviosa metsast riigi metsamajandite kes, lejnut haldasid kolhoosid ja sovhoosid. Plaanimajanduse puhul vajasid raiutud paberitooret peamiselt vaid kaks ettevtet: Kehra ja Tallinna tselluloosi- ja paberivabrik. Hiljem, 1980. aastate keskel lisandus kohustus varuda eksportpuitu Soome jaoks.
Tol ajal polnud meil suuremaid, ajakohaseid puidutstusettevtteid. Palgimtu puitu ttlesid philiselt kuue metsakombinaadi saetstused ning le kahekmne metsamajandi metsapunkti saeveskid. Vhemal mral tarbisid saepalki ehitusorganisatsioonid, kes seda ka lauamaterjaliks likasid. Kolhoosi ja sovhoosi veskites kulges t tasapisi ja hireteta: palke saadi kerge vaevaga oma metsast. Milline nott kandis tol ajal okaspuupalgi nime? Valdavalt oli ta 6 meetri pikkune, lbimduga alates 18 cm. Viksemaid palke tolleaegne saetstus kuigivrd ei kasutanud.
Eelkirjeldatud valikuline puidunudlus vajutas oma pitseri ka tolle aja raie-eelistustele. Kuigi vga hsti misteti harvendus- ja pimendusraiete mdapsmatust tulevase metsaplve kasvatamisel, ei tehtud neid kaugeltki nii palju, kui vaja. Nukogude aja lpukmnendi kogu puidukasutus ehk raiemaht vis tolleaegses Eestis olla aastas keskmiselt viis miljonit tihumeetrit. See ei kni isegi pooleni ndsest keskmisest mahust. Ometi oli metsa vanus ja koosseis tollal umbes samasugune kui Eesti iseseisvuse algusaegadel, enne intensiivsete raiete algust.

MIKS JID HARVENDUSRAIED SAGELI TEGEMATA? Nukogude ajal jagunesid mnni ja kase majanduspuistud kahte liiki: I ja II majanduseks. Viimati nimetatu thendas kehvemaid boniteete ja raskemat ligipsu puistule. Nii lage- kui ka harvendus- ja pimendusraieid tehti neis metsaosades teises jrjekorras vi jeti hoopis tegemata. Lhemalt vaadeldes oli palju phjusi, miks II majanduse arvestuslangi plaani ei suudetud tihti tita. Niteks mras tolleaegne riiklik metsakorraldus hooldusraiete mahte vga tagasihoidlikult, keskmiselt 30 tihumeetrit hektari kohta. Tegelik vljaraie oli aga sageli 6070 tihumeetrit hektari kohta, ilma et oleks satutud vastuollu tolleaegsete hooldusraiete normatiividega. Et metskonna puiduvarumise plaani mitte lhki ajada, jeti osa hooldusraietele mratud lanke lihtsalt raiumata. Teiseks oli nukogudeaegne tjaotus selline, et hooldusraieid ei vinud peale metskonna teha ei metsakombinaat, metsapunkt ega keegi muu. Metskondadel oli aga tihti vhe korralikke tmehi ja masinaid. Kiki tid lihtsalt ei jutud teha, eelkige just raskemini ligipsetavates metsaosades. Kolmandaks soosis hooldusraiete tegematajtmist ka ebaiglane tasustamisssteem. Vrreldes lageraietega oli t tootlikkus hooldusraietel tunduvalt madalam ning tasu maksti mrksa vhem.
Ent Eesti taasiseseisvumise algusaegadel tehti harvendusraieid veelgi vhem kui nukogude ajal. Vrsked erametsaomanikud ei pranud sellele mingit thelepanu.

MIDA TEHA METSAGA, KUS HARVENDUSRAIE IGE AEG ON MDA LASTUD? Oma firma esindajate, metsameistritega oleme ndsel ajal sageli kinud metsades, kus hakkavad silma tegemata jnud harvendusraie tagajrjed. Mets on suure tiusega, tihti domineerivad vhevrtuslikud lehtpuuliigid, mis on krvale trjunud kuused ja mnnid; sageli on nende tved valgusepuuduse tttu vlja veninud. Seega oleme silmitsi probleemiga: hest kljest tuleks nii metsakasvatuskaalutlustel kui ka praeguse puidunappuse tttu teha tingimata raieid. Teisest kljest hvardab puistu harvendamisel allesjnud puid lumevaalimise vi tormimurru oht.
Metsaomanikele oleme sel puhul soovitanud raiuda harvendusel tunduvalt vhem, kui lubavad hooldusraiete normatiivid vi metsakaitsemrus. Teatavasti tohib harvendatavat puistut hrendada kuni 30%, kuid nii palju ei maksa raiuda. htlasi oleme soovitanud mitte kavandada tavalisi, s.o. sirgeid vljaveoteid. igem oleks kokkuveoteed rajada kohalikke loodusiserasusi arvestades, s.t. looklevatena: siis ei teki metsas nii kergesti tuulekoridore. Otstarbekas oleks jtta harvendatava metsa tuulepoolne klg raiumata. Enamasti on see langi lne- vi edelaserv. Ka nii vheneb tormimurru risk.
Oleme metsameeste vana tarkust jrgides rhutanud, et kuusikute harvendusraie on nagu kahe teraga mk. Omanik teeb kll kuuskedele toitainete ja valguse saamiseks ruumi, kuid metsamaterjali vljaveol saab paratamatult kannatada juurestik, mistttu puud muutuvad mrksa vastuvtlikumaks juuremdanikule.
Et jagada metsaomanikele harvendusraie oskusi, on AS Stora Enso Mets korraldanud maakondlikke metsaomanike pevi. Viimane neist peeti tnavu veebruaris Anija vallas Harjumaal. Seal prasime peamiselt thelepanu vahekasutusraietele. Kavas oli vistlus, kus metsaomanikud pidid harvendamata metsas otsustama, kas nummerdatud puud tuleb raiel eemaldada. Paraku lahknesid arvamused suuresti. Seegi tendab, kui vajalik on metsaomanikke sel alal harida.



Indrek Tust, AS-i Stora Enso Mets metsandusjuht

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet